Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Xxxesitas 05.12.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik liigselt võetud laene ja ettevõtte tegevuse peatumist saadud seljavigastuse tõttu. Võlgnikul kadus sissetulek ning võime tasuda laene. Avalduse kohaselt on võlgnik töötu ja sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Võlgnik on 11.12.2017 esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Lembit Ülper esitas 09.01.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on olnud seotud arvukate ettevõtetega, mis enamuses on tänaseks kustutatud. Haldur leiab, et Xxxisikus on tegemist pahatahtliku ettevõtjaga, kes süstemaatiliselt jätab registripidajale esitamata tema poolt juhitava äriühingu majandusaasta aruanded, mille tõttu on paljud ettevõtted registrist kustutatud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on aasta 2016 teine pool, mil võlgniku töö tema juhitud ettevõttes ei osutunud kasumlikuks ning mistõttu tekkisid ka teised majanduslikud ja organisatoorsed probleemid. Tulenevalt sellest hakkas võlgnik võtma varalisi kohustusi, mille kaudu püüdis erinevate tegevustega oma elu korraldada. Võlgniku tegevused ei viinud aga võlakoormuse suurenemise tõttu loodetud sihile, mistõttu hakkasid kuhjuma erinevad probleemid ja võlad. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku seni täitmata kohustused on tulnud erinevatest tsiviiltehingutest (valdavalt laenutehingud), mis tehti eesmärgiga kindlustada oma majandamistegevust, milleks oligi tarvis kaasata täiendavaid ressursse, kuid mis ebaõnnestusid. Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Aruande kohaselt on Xxxkohustuste suuruseks 20 960,57 eurot ning vara väärtuseks 27,63 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlgnik on

esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur palub ühtlasi võtta võlgnikult vanne. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxpankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülper, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 960,57 eurot ning vara 27,63 eurot. Võlgniku sissetulekuks on miinimumtasu, tal puudub muu sissetulek peale sotsiaaltoetuse ning igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus Xxxpankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik on ettevõttes ISEBOSS OÜ (14174991) juhatuse liige ja osanik ning kohus edastab käesoleva määruse PankrS § 39 lg 1 alusel Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Xxxtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur on 09.01.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 17 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 55 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 935 eurot ning vajalike kulutuste suuruseks 250 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest järgmiselt: 147 eurot ajutise halduri tasu katteks ja 250 eurot vajalike kulutuste katteks ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr EE251010 002036692001. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu ja kulutused välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 788 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.