Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6195
Kohtuasi
Nordic Rebar OÜ hagi Helsingin Laudoitus Oy vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Nordic Rebar OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Nordic Rebar OÜ (registrikood 14492018), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja: Helsingin Laudoitus Oy (Soome registrikood 3188781-2), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Nordic Rebar OÜ 31.01.2025 esitatud tõendid (25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ja selle tõlge).
2.Jätta vastu võtmata Helsingin Laudoitus Oy 21.02.2025 esitatud tõend (Euroopa Kohtu 24.11.2022 otsus kohtuasjas nr C-358/21).
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.Nordic Rebar OÜ (hageja) esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Helsingin Laudoitus Oy (kostja) vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid pooled 25.04.2022 armatuurteraste tellimuslepingu ja selle jätkuna 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepingu. Müügilepingu sisuks oli hageja poolt kostjale terase müümine ja selle terase töötlemine ning sellele lisandväärtuse andmine minimaalselt mahus, milles oli müügilepingus kokku lepitud. Armatuurterased, nendest tehtud tooted ja teenused on kostja kätte saanud. Hagiavaldusele lisatud CMR-id tõendavad, et kostja on arvete aluseks oleva kauba kätte saanud. Kostja on jätnud talle esitatud arvete alusel tasumata 72 199,89 eurot.
2.1.Hageja hinnangul allub vaidlus Eesti kohtule. Vaidlus puudub, et 25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingud ei sisalda kohtualluvuse kokkulepet. Pooled on aga 17.04.2023 kirjavahetuses kinnitanud, et nad saavad üheselt aru, et pooltevaheline vaidlus allub võimaliku kohtuvaidluse korral Eesti kohtule. Seega on sõlmitud poolte vahel kohtualluvuse kokkulepe tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 ja lg 3 p 1 mõttes. Vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega ja kohtualluvuses on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist, mistõttu kuulub asi lahendamisele Harju Maakohtus. Seoses kohtualluvuse kokkuleppega märgib hageja, et kostjat on vaidluse algusest alates esindanud sama lepinguline esindaja, kes on jätnud mulje, et tal on täielik esindusõigus ning kes ei ole teatanud, et tema esindusõigust on piiratud. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks hageja viidatud e-kirjavahetus seotud mingi teise lepinguga ja ei seostuks praeguse vaidluse esemeks oleva müügilepinguga. Ilma 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepinguta ei oleks sõlmitud ka kostja viidatud 02.09.2022 terase tagasiostulepingut. Seega on pooltevaheline vaidlus tõusetunud samast lepingust.
2.2.Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et kaubad tuli üle anda Soomes ja seetõttu kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) järgi Soome kohtualluvus. Hageja 07.01.2022 ja 08.03.2022 müügipakkumistest ei nähtu, et kaubad tulnuks üle anda Helsingis. Lisaks on hilisemates kokkulepetes (vt 25.04.2022 tellimusleping ja 12.05.2022 müügileping) täpselt reguleeritud, kuidas ja millal terase omand kostjale üle läheb. Kaup anti kostjale üle Eestis, Muuga sadamas ja sealsamas läks kauba omand ja valdus kostjale üle. Hiljem tootis hageja oma asukohas kostjale kuuluvast terasest kostjale vajalikke tooteid. Kostja terase töötlemine ja sellele kostja jaoks lisaväärtuse andmine toimus Eestis. Kostja tellis kogu pooltevahelise koostöö ajal toodete äraveo hageja asukohast vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele. Ka viimased kogused terast viis kostja ise hageja asukohast ära tema enda tellitud transpordiga.
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, sest käesolev vaidlus ei allu Eesti kohtule.
3.1.25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingutes puuduvad kohtualluvuse osas kokkulepped. Kostja lepingulisel esindajal (vandeadvokaat Tavo Tiits) ei olnud volitust müügilepingu muutmisega seonduvate kokkulepete, sh kohtualluvuse kokkuleppe, sõlmimiseks. Kliendilt saadud volituse raames esindas lepinguline esindaja kostjat kohtueelses vaidluses, milles vaieldi erinevate pooltevaheliste lepingute täitmise ja lepingutega seotud rahaliste nõuete (sh nõuete tasaarvestuse) üle. Hageja viidatud e-kirjavahetuses arutasid poolte esindajad üksnes kohtualluvuse ja kohalduva õiguse küsimusi, ilma selle kohta õiguslikult siduvaid kokkuleppeid sõlmimata. Kostja lepinguline esindaja väljendas 17.04.2023 e-kirjas üksnes 2
2-23-6195 oma isiklikku arvamust selle kohta, millise riigi kohtule võib 02.09.2022 tagasiostulepingust (mitte hagi aluseks olevast müügilepingust) tulenev vaidlus eeldatavalt alluda. Poole lepingulise esindaja isikliku arvamuse väljendamine ei ole õiguslikult siduv ning ei ole käsitletav kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks antud nõusolekuna.
3.2.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lõikes 1 sätestatud üldise kohtualluvuse regulatsiooni kohaselt pidanuks hageja esitama hagi kostja asukohariigi kohtusse. Kuivõrd kostja asukoht on Soome Vabariigis, tulnuks hagi esitada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 4 lõike 1 ja artikkel 63 alusel Soome kohtusse.
3.3.Praegune vaidlus allub Soome kohtule ka valikulise kohtualluvuse regulatsiooni kohaselt. Nimelt võib Brüsseli I määruse art 7 lg 1 alap a kohaselt lepinguid puudutavates asjades esitada hagi ka selle paiga (liikmesriigi) kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Erikokkuleppe puudumisel on müügilepingu puhul asjaomase kohustuse täitmise koht see koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Kohtupraktika kohaselt tuleb kaupade üleandmise kohaks lugeda koht, kus kaubad anti füüsiliselt ostja käsutusse, millest tulenevalt ostja sai või oleks pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas nende kaupade valduse (vt Euroopa Kohtu (EK) 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08, p 62). Eelviidatud kohtulahendi kohaselt ei ole kohtualluvuse määramisel muuhulgas tähtsust sellel, kuidas oli hageja kohustuste täitmisel korraldatud kauba transport lõppsihtkohta (Soome riiki).
3.4.Hagi aluseks oleva müügilepingu ja sellele eelnenud hinnapakkumise kohaselt asus kauba (terase) lõppsihtkoht Soomes, kus teras tuli füüsiliselt kostjale üle anda. Kostja selgitab, et Eestis (esmalt Muuga sadamas ja seejärel hageja laos) toimus vaid kauba vaheladustamine, kuid kauba lõppsihtkoht asus Soomes. Kaup läks kostja valdusesse ehk kostja tegeliku võimu alla alles Soomes. Hageja vastupidised väited (sh hageja viide Muuga sadamale) on alusetud ja ei arvesta poolte tegelikke kokkuleppeid.
3.5.Hageja 07.01.2022 ja 08.03.2022 hinnapakkumised sisaldavad müügilepingu esemeks oleva kauba (terase) veotasusid kauba lõppsihtkohta – Soome Vabariiki. 08.03.2022 hinnapakkumises olid toodud konkreetsed veotasude ja pakendamiskulude hinnad arvestusega, et kostjale müüdava kauba (terase) lõppsihtkoht asub Helsingi piirkonnas. Hageja hinnapakkumiste ja veotasude tabeliga on tõendatud, et müügilepingu esemeks olev kaup tuli kostjale füüsiliselt üle anda kauba lõppsihtkohas Soomes.
3.6.Samuti nähtub hageja enda koostatud arvetelt ja arvetega seotud kaubaveo saatelehtedelt (CMR-d), et kauba mahalaadimise koht ehk lõppsihtkoht on Helsingi piirkonnas ning arvete kuluread sisaldasid kauba transpordikulu Soome riiki. Ka hageja ise on hagiavalduses möönnud, et ta koostas kostjale konkreetse kauba eest arve alles pärast seda, kui kostja oli kauba Soomes kätte saanud.
3.7.Hageja ja kostja esindajate allkirjastatud 04.05.2022 kirjalik teavitus tõendab samuti, et hageja pidi müügilepingu esemeks oleva kauba tarnima kostja jaoks Soome riiki. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 16.01.2025 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
3
2-23-6195
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (TsMS § 423 lg 1 p 13).
6.Hagiavalduse lisas 28 nimetatud kirjavahetust ei saa pidada kohtualluvuse kokkuleppeks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 ega TsMS § 104 lg 1 ja lg 3 p 1 tähenduses ning hageja ei saa kohtualluvuse kokkuleppe alusel hagi Eesti kohtusse esitada. Käesolevas tsiviilasjas tõusetunud vaidlus on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega ning kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu hagi aluseks olevas 25.04.2022 armatuurteraste tellimuslepingus ega 12.05.2022 terase müügi- ja koostöölepingus. Pooled vaidlevad, kas mõlema poole lepingulised esindajad on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe hagiavalduse lisana 28 esitatud kirjavahetuses. Kohus leidis, et poolte esindajate kirjavahetusest saaks esmapilgul järeldada kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimist, kuid kuna kostja kohtule esitatud kinnitusest nähtub, et kostja ei ole volitanud Advokaadibürood COBALT ja selle advokaate pidama ühingu nimel läbirääkimisi ega sõlmima lepinguid (sh lepingumuudatusi), siis on kostja tõendanud, et tema lepingulisel esindajal Tavo Tiitsil ei olnud volitust kostja nimel hageja esindajaga kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.
7.Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama ka valikulise kohtualluvuse regulatsiooni alusel. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 1 alap a kohaselt võib lepinguid puudutavates asjades hagi esitada ka selle paiga (liikmesriigi) kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Erikokkuleppe puudumisel on müügilepingu puhul asjaomase kohustuse täitmise koht see koht liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Hagile lisatud CMR-dest (kaubaveo saatelehtedest) ja arvetest nähtub, et kauba üleandmise koht on Helsingi piirkonnas ja hageja esitatud arved sisaldavad transpordikulu Soome riiki. Hageja väited kauba üleandmisest Muuga sadamas on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus eelpool nimetatud tõenditega. Kauba üleandmist Soomes saab lugeda tõendatuks CMR-idega.
8.TsMS § 168 lg 2 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja esitas määruskaebuse lisana uued tõendid (25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ja selle tõlge).
9.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Poolte vahel oli sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja lepingulisel esindajal Taivo Tiitsil ei olnud volitust kostja nimel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja lepinguline esindaja jättis hagejale mulje, et tal on kostja täielik esindusõigus. Kostja lepinguline esindaja ei teatanud, et tema esindusõigust on mingil moel piiratud.
9.2.Maakohus leidis ebaõigesti, et lepingujärgne põhikohustus täideti Soomes. Vaidlusaluse kauba üleandmine toimus Eestis ning ka lepingus sätestatud terase töötlemise teenust osutas hageja kostjale Eestis (s.o hageja asukohas Ilunurme tee 2, Liivamäe küla, Jõelähtme vald).
9.3.Kostja võttis vaidlusaluse kauba valduse vastu hiljemalt 25.08.2022 Eestis. Kostja seaduslik esindaja tuli 25.08.2022 isiklikult Eestisse fikseerima kauba asukohti ja koguseid ning võtma üle kauba omandi ja valduse. Kauba inventuuri ja valduse vastuvõtmise osas allkirjastasid pooled ka akti ehk protokolli (vt määruskaebuse lisad). Protokolli viimasel lehel on pooled selgelt kokku leppinud järgnevas: pooled nendivad endiselt, et kostjal on täielik 4
2-23-6195 valdusõigus tema vara osas (mh kasutada või üle anda endale sobival viisil ja ajal). Seega nähtub protokollist, et lepingujärgse kauba valdus anti kostjale üle hiljemalt 25.08.2022, kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et tal on ostetud terase osas täielik omandi- ja valdusõigus ning kostja viis ise ka osaliselt nimetatud terase hiljem Eestist Soome.
9.4.Kogu pooltevahelise koostöö ajal tellis kostja toodete äraveo hageja asukohast vastavalt kostja vajadustele ja äranägemisele. Ka viimased kogused müügilepingujärgset terast viis kostja ise hageja asukohast ära kostja enda tellitud transpordiga.
9.5.Kohus on ekslikult järeldanud, et kaupade üleandmist Soomes saab lugeda tõendatuks CMR-idega. CMR ei ole dokument, millega saaks käesoleval juhul tõendada vaidlusaluse terase valduse või omandi üleminekut. CMR on rahvusvaheline veodokument ja selle vormistamine ei näita mitte kauba omandi ja/või valduse üleminekut, vaid see näitab kauba rahvusvahelist liikumist.
9.6.Arvestades, et käesoleval juhul võttis kostja isiklikult terase omandi ja valduse Eestis 25.08.2022 vastu, terase töötlemine toimus lepingu alusel samuti Eestis ning osa terasest vedas kostja ise Eestist Soome ning osa terase puhul tellis hagejalt lisaks ka transpordi, ei ole võimalik järeldada, et lepingust tuleneva vaidluse kohtualluvus oleks Soome Vabariigis. Asjaolu, et kostja tellis lepingule täiendavalt lepingujärgse kauba transpordi osaliselt kolmandatelt isikutelt ja osaliselt hagejalt, ei saa mõjutada antud asja kohtualluvust Eestis, kuivõrd kostja võttis kauba valduse ja omandi juba eelnevalt Eestis vastu. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas uue tõendi (EK 24.11.2022 otsus kohtuasjas nr C-358/21).
10.1.Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe Eesti kohtu kasuks. Kostja lepinguline esindaja ei ole sõlminud kostja nimel kohtualluvuse kokkulepet. Kostja lepingulisel esindajal puudus esindusõigus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks. 17.04.2023 e-kirjas väljendatu puhul on tegemist kostja esindaja isikliku arvamusega, mitte kostja nimel väljendatud õiguslikult siduva tahteavaldusega (nõustumusega) müügilepingu muutmiseks ja kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks.
10.2.Hageja pidi müügilepingu esemeks oleva kauba üleandmise kohustuse täitma Soomes. Seda tõendavad järgnevad tõendid: hageja 07.01.2022 hinnapakkumine (sh veohindade tabel) ja sellele järgnenud 08.03.2022 täpsustatud hinnapakkumine, hageja enda koostatud arved ja arvetega seotud kaubaveo saatelehed (CMR-d) ning hageja ja kostja esindajate allkirjastatud 04.05.2022 ühisteavitus klientidele. Samuti vastutas hageja kauba vaheladustamise ajal Eestis kauba säilimise (hoiustamise) ja kindlustamise eest.
10.3.Määruskaebuses lisana esitatud terase inventuuri protokoll on tõendina asjakohatu, sest see ei tõenda hageja kohustuste täitmise asukohta ja kauba otsese valduse üleandmist Eestis. Protokoll tõendab vaid kauba ülevaatuse teostamist ja müügilepingu esemeks oleva terase koguste ja asukoha fikseerimist.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
12.Ringkonnakohus palus pooltel 10.04.2025 kirjaga täpsustada, kas kauba üleandmise koha kohta on sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid. 5
2-23-6195
13.15.04.2025 ja 17.04.2025 seisukohtades märgib hageja, et hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 25.04.2022 ja 12.05.2022 sõlmitud lepingutest.
13.1.Nimetatud lepingutes ei ole pooled kokku leppinud, et hageja peab kostja kauba transportima Soome Vabariiki või et kaup tuleks üle anda Soomes. 12.05.2022 lepingus on pooled kokku leppinud, et lepingu esemeks oleva kauba omandi- ja valdusõigus läheb Helsingin Laudoitus Oy-le üle kohe pärast arve tasumist. Armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokolli kohaselt andis hageja üle ja kostja võttis vastu lepingute alusel kostjale müüdud kauba valduse Eestis (pooled nendivad endiselt, et Helsingin Laudoitus Oy-l on täielik valdusõigus tema vara osas, mh kasutada või üle anda seda endale sobival viisil ja ajal). Kostja esindaja käis füüsiliselt kohapeal kaupa kontrollimas ja kauba valdust vastu võtmas, mida kinnitab ka kostja esindaja füüsiline allkiri antud dokumendil. Seega on hageja tõendanud, et kostja võttis kauba vastu Eestis hiljemalt 25.08.2022 ning kinnitas, et tal on ostetud terase osas täielik omandi- ja valdusõigus. Lisaks viis kostja nimetatud terase osaliselt ka ise hiljem Eestist Soome. Täiendavaid tõendeid kokkuleppe kohta kauba üleandmise koha osas hagejal esitada ei ole. Kostja võttis lepingujärgse kauba valduse ja omandi üle Eestis, järelikult täideti ka lepingujärgne põhikohustus Eesti Vabariigis.
13.2.Kostja väide, justkui oleks müügilepingu ja selle juurde kuuluvate dokumentide kohaselt pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise koht asub Soomes, on ebaõige. Olukorras, kus hageja tegi kostjale algselt kaks pakkumist, millest esimesele kostja üldse ei reageerinud ja teise osas ei jõutud samuti pakkumises toodud tingimustes kokkuleppele (hiljem sõlmitud lepingutes on ka teised, kõrgemad, hinnad), ei ole kumbki nimetatud pakkumistest saanud vaidlusaluste lepingute osaks. Kui pooled oleksid soovinud müügilepingus kokku leppida ka tingimuses, mis olid toodud pakkumises, ehk et hageja toimetab kogu kauba Soome Vabariiki ja annab seal kostjale üle, oleksid pooled pakkumistes toodud tingimuse lisanud lepingutesse. Mitte ühestki dokumendist ega poolte kokkuleppest ei tulene seega hagejale kohustust, et ta oleks pidanud kauba kostjale üle andma Soome Vabariigis. Poolte käitumisest ja tegelikust tahtes nähtuvalt anti kauba valdus kostjale üle Eestis, misjärel toimetas kostja nimetatud kaubaga vastavalt oma äranägemisele. Kui hagejal oleks olnud kohustus kostjale kaup üle anda Soomes, ei oleks kostja oma kaupa ise osaliselt Soome viinud ega võtnud kauba valdusõigust koos selle edasimüügi õigusega Eestis vastu. Kostjal oleks puudunud vajadus kaupa ise Soome transportida või müüa Eestis asunud kaupa kolmandatele isikutele, kui kohustus kaup Soome tarnida oleks lasunud hagejal.
14.15.04.2025 ja 17.04.2025 seisukohtades märgib kostja, et vastavalt poolte kokkuleppele oli kauba üleandmise koht Soomes.
14.1.Kokkulepe kauba Soomes üleandmise osas tuleneb pooltevahelisest müügilepingust ja selle osaks olevatest hinnapakkumistest, samuti lepingu eesmärgist ja poolte (sh hageja enda) käitumisest lepingu täitmisel. Hinnapakkumistes toodud tingimused muutusid müügilepingu lahutamatuks osaks ning mõlemad hinnapakkumised lähtuvad põhimõttest, et kaubad antakse üle lõppsihtkohas Soomes. Kostja sõlmis hagejaga müügilepingu eeldusel, et teras tarnitakse Soome ning hageja oli sellest teadlik. Eestis asuvas Muuga sadamas ja seejärel hageja laos toimus vaid kauba vaheladustamine. Täiendavad kokkulepped seoses kauba üleandmise kohaga poolte vahel puuduvad.
14.2.Kuigi hageja viitas 12.05.2022 müügilepingu dokumendis toodule, et kauba valdusõigus pidanuks minema kostjale üle vahetult pärast arve tasumist, siis sõltumata arve tasumisest jäi Eestis asunud kaup faktiliselt hageja valdusesse ning kostja valdusesse läks kaup alles Soomes. Eelviidatud lepingutingimus ei kajasta seega poolte kokkulepet kauba üleandmise 6
2-23-6195 tegeliku koha osas ega muuda fakti, et kauba üleandmine pidi toimuma Soomes. Seejuures oli 12.05.2022 lepingudokumendis viidatud kauba omandiõiguse üleminek kostjale mõeldud kostjale just nn tagatise andmiseks olukorras, kus kaup jäi Eestis endiselt hageja valdusesse ja kontrolli alla.
14.3.Poolte vahel on olnud alates hageja hinnapakkumiste tegemisest ühine arusaam ja kokkulepe, et müügilepingu esemeks olev kaup tarnitakse kostja jaoks Soome Vabariiki. Hageja on kohut eksitavalt ja asjakohatult viidanud, et kostja „tellis“ koostöö ajal kauba äraveo hageja asukohast. Kostja ei ole korraldanud kauba transporti hageja juurest, sh kauba pealelaadimist hageja tehase territooriumilt, Soome Vabariiki. Seda tegi ikka hageja ise (mh ka tema poolt viidatud viimase kaubakoguse puhul, mil poolte suhted olid muutunud juba konfliktseks).
14.4.25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ei tõenda kauba valduse üleandmist Eestis, see tõendab üksnes kauba ülevaatuse teostamist Eestis ja müügilepingu esemeks oleva terase koguste ja asukoha fikseerimist. Nimetatud dokumendi lk-l 7 toodud sõnastus, justkui oleks kostjale 25.08.2022 seisuga kuulunud vaadeldud kauba nn „täielik valdusõigus“, on juriidiliselt ebakorrektne ega kajasta tegelikku õiguslikku olukorda. Ebakorrektsus on selgitatav sellega, et akti koostajad polnud juriidiliste eriteadmistega isikud.
14.5.Asjakohatu on ka hageja viide Eestis toimunud terase vahetöötlemisele. Müügilepingu esemeks oleva terase töötlemine Eestis sisaldas marginaalseid tegevusi (terase lõikamine ja painutamine), mis oli osa terase kui kauba tarnest. Pooltevahelisele müügilepingule iseloomulik hageja kohustus oli kauba müük ja tarne kostja jaoks Soome riiki. Terase vahetöötlemisega seonduv ei muuda lepinguliste põhikohustuste (tarnekohustus) sisu ega müügilepingu määratlust (vt EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08 p-d 38–39, 43).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Ringkonnakohus märgib esiteks, et võtab vastu hageja 31.01.2025 esitatud tõendid (25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll ja selle tõlge), kuna määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatud (TsMS § 662 lg 3). Kohus ei võta vastu kostja 21.02.2025 esitatud EK 24.11.2022 otsust kohtuasjas nr C-358/21, kuna EK lahenditele tuginemisel piisab viitest lahendi kuupäevale ja numbrile. EK lahendid on ka eestikeelsena kättesaadavad avalikust andmebaasist, mistõttu ei ole vajadust võtta lahendit kohtutoimikusse. Samuti ei ole tegemist tõendiga TsMS § 229 tähenduses.
17.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagiavalduse ebaõigesti TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul allub asja arutamine Eesti kohtule valikulise kohtualluvuse sätete järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga siiski selles, et poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe ning asi ei allu Eesti kohtule üldise kohtualluvuse sätete järgi.
18.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse TsMS-is sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide
7
2-23-6195 kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruses.
19.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mis vastaks Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 25 lg-s 1 sätestatud tingimusele.
19.1.Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 25 lg 1 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kas: a) kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega; b) vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale, või c) rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad. Art 25 lg 2 järgi elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjaliku vormiga.
19.2.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätete (art 25 lg 1) sisustamisel on asjakohane EK praktika ka sellele määrusele eelnenud sarnaste sätete kohta 27.09.1968 Brüsseli konventsioonis (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (art 17) ja Brüsseli I määruses (art 23 lg 1) (vt RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-7-17, p 17.3; RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-2-16, p 11).
19.3.EK on Brüsseli konventsiooni art 17 ja Brüsseli I määruse art 23 lg 1 (mis mõlemad puudutavad kohtualluvuse kokkulepet) kohaldamise osas selgitanud, et asja arutav kohus peab in limine litis kontrollima, kas kohtualluvuse kokkulepe on sündinud tegelikult poolte kokkulangeva tahteavalduse alusel ning vastavad tahteavaldused peavad olema väljendatud selgelt ja täpselt. Asja arutav kohus peab kontrollima, kas ka tegelikult oli lepinguosaliste vahel selge ja ühemõtteline kokkulepe tingimuse osas, mis annab asja lahendamiseks pädevuse sellele kohtule. EK praktikast järeldub, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 sätestatud vorminõuete eesmärk on tagada, et pooltevaheline kokkulepe on tõepoolest olemas ning huvitatud isikute tegelik nõustumus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks on üks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 eesmärkidest (vt EK 21.05.2015 otsus kohtuasjas nr C-322/14, p-d 29, 30; EK 07.07.2016 otsus kohtuasjas nr C-222/15, p-d 36, 37).
19.4.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagiavalduse lisas 28 nimetatud kirjavahetusest ei saa järeldada poolte tahet kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja lepingulise esindaja 17.04.2023 e-kirjast nähtub, et kostja on seisukohal, et pooltevaheline vaidlus allub eeldatavalt Eesti kohtule. Sellisest lepingulise esindaja poolsest avaldusest (arvamusest) ei saa järeldada poolte tahet kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks ega sellise lepingu sõlmimist. Poolte tahe kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks peaks olema väljendatud selgelt ja ühemõtteliselt ja praegusel juhul seda tehtud ei ole. Lisaks eeltoodule on kostja esitanud tõendid selle kohta, et tema lepingulisel esindajal Tavo Tiitsil ei olnud volitust kostja nimel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 298-303).
20.Asja lahendamine ei allu Eesti kohtule ka üldise kohtualluvuse sätete järgi. Hageja saab Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 lg 1 alusel esitada kostja vastu hagi Soome
8
2-23-6195 kohtusse, sest kostja registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht on Soome Vabariigis (dtl 131134).
21.Ringkonnakohtu hinnangul allub asja arutamine Eesti kohtule aga valikulise kohtualluvuse sätete järgi. Nimelt Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 järgi võib lepinguid puudutavates asjades esitada hagi selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Asjaomase kohustuse täitmise kohana käsitatakse müügi puhul kohta, kus lepingu kohaselt anti kaubad üle või kus need oleks tulnud üle anda ning teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.
22.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 25.04.2022 armatuurteraste tellimuslepingu ja 12.05.2022 terase müügilepingu. Tellimuslepingust nähtuvalt pidi armatuurteras saabuma Muuga sadamasse Türgi tehasest (tootja HABAS). Müügilepingu järgi pidi samuti teras saabuma Muuga sadamasse. Müügilepingu sisuks oli ka hageja poolt terase töötlemine ning sellele lisandväärtuse andmine (terase lõikamine ja painutamine). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 sõnastus ei sisalda müügilepingu ega teenuse osutamise lepingu määratlust ega kahe liigi eristamise aluseid juhuks, kui kauba müük hõlmab ühtlasi teenuse osutamist (vt EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08, p 30). Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, et müügilepingu raames töötles hageja armatuurterast (lõikas ja painutas), tuleks praegusel juhul ka 12.05.2022 leping kvalifitseerida „kaupade müügiks” Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 alap b esimese taande tähenduses (vt EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08, p-d 32, 40, 43), kuna praegusel juhul oli lepingu iseloomulikuks kohustuseks asja tarne, mitte teenuse pakkumise kohustus. Seega tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 1 tähenduses asjaomase kohustuse täitmise kohana käsitada kohta, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas kauba üleandmise kohustus tuli lugeda täidetuks Eestis või Soomes. EK praktikas on selgitatud, et kaugmüügi puhul peab koha, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, kindlaks määrama lepingutingimuste põhjal (vt EK 09.06.2011 otsus kohtuasjas nr C-87/10, EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08). EK järgi, kontrollides, kas üleandmise koht on kindlaks määratud lepingu kohaselt, peab riigisisene kohus arvesse võtma kõiki selle lepingu asjaomaseid mõisteid ja tingimusi, mille abil on võimalik asjaomast kohta selgelt määratleda, kaasa arvatud rahvusvahelises kaubanduses üldtunnustatud ja üldkasutatavad mõisted ja tingimused nagu Rahvusvahelise Kaubanduskoja koostatud Incoterms („international commercial terms”) (EK 09.06.2011 otsus kohtuasjas nr C-87/10). Kui kaupade üleandmise kohta on võimatu lepingu alusel kindlaks määrata ilma lepingu suhtes kohaldatavale materiaalõigusele tuginemata, on kõnealuseks kohaks see, kus toimus kauba füüsiline üleandmine, millest tulenevalt ostja sai või oleks pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas nende kaupade valduse ja käsutusõiguse (EK 25.02.2010 otsus kohtuasjas nr C-381/08; EK 09.06.2011 otsus kohtuasjas nr C-87/10).
24.Hageja leiab, et kaup anti kostjale üle Eesti Vabariigis Muuga sadamas ja sealsamas läks kauba omand ja valdus kostjale üle. Hageja viitab seejuures 25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingutele ning 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokollile. Samuti märgib hageja, et kostja tellis kogu pooltevahelise koostöö ajal toodete äraveo hageja asukohast vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele. Kostja leiab, et müügilepingu ja sellele eelnenud hinnapakkumiste kohaselt asus kauba lõppsihtkoht Soome Vabariigis, kus teras tuli füüsiliselt kostjale üle anda. Kostja selgitas, et Eestis (esmalt Muuga sadamas ja seejärel hageja laos) toimus vaid kauba vaheladustamine. Kaup läks kostja valdusesse ehk kostja tegeliku võimu alla alles Soome Vabariigis. Kauba transpordi Soome Vabariiki korraldas hageja, mitte kostja. 9
2-23-6195 Maakohus leidis, et hagile lisatud CMR-idest ja hageja arvetest nähtub, et kauba üleandmise koht oli Soome Vabariigis. Samuti leidis maakohus, et hageja väited kauba üleandmisest Muuga sadamas on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu, kuna maakohus ei hinnanud kauba üleandmise kohta 25.04.2022 ja 12.05.2022 lepingute alusel.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul võimalik lepingutingimuste alusel kindlaks määrata koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda. Praegusel juhul tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 25.04.2022 sõlmitud tellimuslepingust ja 12.05.2022 müügilepingust. 25.04.2022 tellimuslepingu kohaselt, kui kaup saabub Muuga sadamasse, siis esitab hageja kostjale arve lõppsummaga, mille maksetingimus on kaks päeva neto ning pärast arve tasumist läheb kauba omandiõigus täielikult üle kostjale. 12.05.2022 müügilepingu kohaselt, kui kaup saabub Muuga sadamasse, esitab hageja kostjale arve lõppsummaga, mille maksetingimus on kaks päeva ning lepingu esemeks oleva kauba omandi- ja valdusõigus läheb kostjale üle kohe pärast arve tasumist. Ringkonnakohtu hinnangul saab eelnevast järeldada, et poolte tahe oli kauba üleandmise kohaks määrata Muuga sadam.
26.12.05.2022 müügilepingust ei nähtu, nagu oleksid pooled kokku leppinud, et kauba üleandmise koht asub Soome Vabariigis. Samuti ei tõenda enne müügilepingu sõlmimist kostjale saadetud hinnapakkumised, et pooled olid kokku leppinud, et kauba üleandmise koht asub Soome Vabariigis. Asjaolust, et hageja 07.01.2022 ja 08.03.2022 hinnapakkumised sisaldavad müügilepingu esemeks oleva kauba veotasu Soome Vabariiki, ei saa järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe, et kauba üleandmise kohaks on Soome Vabariik. Hageja on ka esile toonud, et nimetatud hinnapakkumised ei saanud lepingu osaks, kuna hageja tegi kostjale algselt kaks hinnapakkumist, millest esimesele kostja ei reageerinud ja teise osas ei jõutud samuti pakkumises toodud tingimustes kokkuleppele (lepingus sisalduvad teistsugused hinnad). Lepingutes ei ole hinnapakkumistele ka viidatud. 04.05.2022 kirjalikust teavitusest kostja klienditele (dtl 274, 275) ei ole samuti võimalik järeldada, et poolte vahel oli kokkuleppe, et kauba üleandmise kohaks on Soome Vabariik. Nimetatud teavituse kohaselt on kostja nõustunud maksma hagejale ostetava armatuurterase eest, kui tarnija on tarninud armatuurterase Muuga sadamasse eeldatavaks kuupäevaks 13.05.2022. Seega kinnitab 04.05.2022 kirjalik teavitus pigem hageja väiteid kauba üleandmise koha osas, kuna on kooskõlas müügilepingus kokkulepituga, mille järgi, kui kaup saabub Muuga sadamasse, esitab hageja kostjale arve lõppsummaga.
27.Kooskõlas 25.04.2022 tellimuslepingu ja 12.05.2022 müügilepinguga kinnitab hageja väiteid kauba üleandmise koha kohta ka 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokoll (dtl 319–333). Nimetatud dokumendi kohaselt viisid pooled läbi ülevaatuse hageja tootmishoones ja õuealal ning Muuga sadama alal ning märkisid, et pooled nendivad endiselt, et kostjal on täielik valdusõigus tema vara osas (mh kasutada või üle anda seda endale sobival viisil ja ajal). Arvestades, et ka müügilepingust võib järeldada, et poolte tahteks oli määrata kauba üleandmise kohaks Eesti Vabariik, jääb paljasõnaliseks kostja väide, et 25.08.2022 armatuurterase inventuuri/ülevaatuse protokollis antud kinnitus, et kostjale kuulub kauba „täielik valdusõigus“, on juriidiliselt ebakorrektne ega kajasta tegelikku õiguslikku olukorda.
28.Ringkonnakohus märgib, et pooled on esitanud erinevaid väiteid selle kohta, kes korraldas/tellis kauba transpordi Muuga sadamast Soome Vabariiki. Hageja väidab, et kostja tellis toodete äraveo hageja asukohast vastavalt oma vajadustele ja äranägemisele ning viimased kogused terast viis kostja ise hageja asukohast ära, tema enda tellitud transpordiga. 10
2-23-6195 Hageja leiab, et see, et kostja tellis kauba transpordi osaliselt kolmandatelt isikutelt ja osaliselt hagejalt, ei saa mõjutada antud asja kohtualluvust Eestis, kuivõrd kostja võttis kauba valduse ja omandi juba eelnevalt Eestis vastu. Kostja väidab vastupidiselt, et ta ei ole kauba transporti Soome Vabariiki korraldanud ning see oli hageja kohustus. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et pooled on müügilepingus kokku leppinud kauba üleandmise kohaks Muuga sadama, ei võimalda ainuüksi CMR-ide vormistamine järeldada, et poolte kokkuleppel oli kauba üleandmise kohaks Soome Vabariik. CMR-ide vormistamine näitab kauba rahvusvahelist liikumist, mitte ei tõenda kauba omandi ja/või valduse üleminekut.
29.Seega on pooltevahelistest lepingutest ja asjas esitatud tõenditest koosmõjus võimalik teha järeldus, et pooled on kokku leppinud selles, et kauba üleandmise kohaks on Eesti Vabariik. Kostja ei ole kohtualluvuse kindlakstegemise staadiumis suutnud tõendada ega veenvalt põhistada, et poolte vahel oli kokkulepe kauba üleandmiseks Soome Vabariigis. See, et kaup transporditi hiljem Soome Vabariiki, ei lükka ümber lepingutes sätestatut, mille järgi oli pooltel kokkulepe kauba üleandmise koha kohta Eesti Vabariigis.
30.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
31.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
32.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.