Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(5)

2-17-112060

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26. oktoobril 2016 tähtajatu liitumislepingu kostja telefoninumbrile nr 55617103 mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja on jätnud tasumata arveid kokku summas 558,92 eurot. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 05. detsembril 2016, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Esialgne võlausaldaja loovutas 16. märtsil 2017 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades kostjapoolseid 2(5)

2-17-112060 makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist kokku summas 270, 36 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 01. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 44,99 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 558,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 270,36 eurot, sissenõudmiskulu summas 44,99 eurot ja viivis põhinõudelt alates 01. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (t.l.-62). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3(5)

2-17-112060 Kohus tuvastas, et lepingu üldtingimuste punkti 6.13.2 kohaselt kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (t.l.-27, pöördel) ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8 % aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 85 kohaselt õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt on perioodil 19. november 2016–31. oktoober 2017 – 8%. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis hageja 3 arvete eest alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 31. oktoobrini 2017 kokku summas 39,49 eurot (7,87+31,53+0,09). Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 01. novembrist 2017 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 0,15% päevas. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 01. novembrist 2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 44,99 eurot. Kohus leiab, et VÕS § § 113-2 lg 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p 2 alusel on nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu summas kokku 44,99 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 558,92 euro, seisuga 31. oktoober 2017 sissenõutavaks muutunud viivise 39,49 euro osas, sissenõudmiskulu 44,99 eurot, kokku 643,40 eurot ja viiviste alates 01. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Viivise 230,87 euro nõude osas ja edasiulatuva viivise alates 01. novembrist 2017 kuni põhinõude täieliku täitmiseni viivisemääras 0,15 % päevas võlgnetavalt laenusummalt nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (hagihind 1 176,09/688,11 (643,40+44,71), s.o 59% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 41% ulatuses hageja ja 59% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4(5)

2-17-112060 Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulude summas 140 eurot, kokku 360 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 140 eurot. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on esindaja kulud kokku summas 140 eurot vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 360 eurot (200+20+140). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 59% menetluskuludest, s.t 212,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.