Täiendav otsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.jaanuar.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-124997
Tsiviilasi
Osaühing Kaljuvara hagi XXXX vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3406,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Kaljuvara (registrikood 10889919, asukoht Joa 3-31, 10127 Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (isikukood 38706105714, Advokaadibüroo RS MERCATORIA, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina (isikukood 48408070349, Advokaadibüroo RS MERCATORIA, e-post: [email protected]); Kostja XXXX (isikukood XXXX , elukoht XXXX ) Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas (Kentmanni Advokaadibüroo, [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
2-16-124997 Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub mõista XXXX lt OÜ Kaljuvara kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 703,07 eurot ja sissnõutavks muutunud viivis 1703,07 euro ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2013 üürilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv eluruum asukohaga XXXX . Üürilepingu p 2.1 järgi kohustus kostja tasuma igakuist üüri talveperioodil, so 01. oktoober kuni 30. aprill summas 220 eurot ja suveperioodil, so 01. mai kuni 30. september summas 200 eurot, kusjuures hind sisaldas mõistliku tarbimise juures kõiki kommunaalkulusid. Vastavalt 01. oktoobril 2014 sõlmitud üürilepingu lisale 2 (lisa 2) leppisid pooled kokku, et üür talveperioodil on 240 eurot ja suveperioodil 220 eurot. Lisaks üürilepingus kokkulepitud üürile, kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 6.1. tasuma viivist 0,25% viivitatavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Pidevalt suureneva üürivõlgnevuse tõttu esitas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse. hagiavalduse koostamise päeva seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 3 406,61 eurot, millest üüri põhiosa võlgnevus moodustab 1 703,07 eurot ja viivise võlgnevus – 1 703,07 eurot. Vastav akt üüri- ja viivise arvestuste kohta on toodud hagiavaldusele lisatud võlgnevuste tabelis (lisa 3). Olles tutvunud kostja võlgnevuse arvutuskäiguga, asub hageja seisukohale, et kui välja arvata kostja poolse võltsingu 140 eurot on joonistatud 440 euroks ning väidetava 40€ tasumise kohta sularahas, kuid mis kuskil ei kajastu. Puudub vaidlust summade tasumise üle, vaidlus on vaid selle üle, mille eest on see tasutud, kuna kostja pole arvestanud viiviseid. Kostja vastus
2-16-124997 Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 302,67. Hageja ei ole arvesse võtnud kostjalt sularahaliselt saadud makseid (lisa 1 ja 2), mille kohta on olemas originaaldokumendid. Tegelikkuses on arveid esitatud summas 7970 € ja tasutud 7667,33 €. Tuleb tähelepanu pöörata sellele, et hageja ja kostja muutsid üürimäära suurust. Vt lepingulisa 2 01.10.2014. Kostja ei ole 140 euro tasumist 440 euroks võltsinud. Kostjal oli suuline kokkulepe elektiritööde teostamiseks ja sealt summa 440 eurot tulebki. Kostja on enda arvestuse kohaselt tagatisraha tasunud. Viivisarvetest ei ole kostjal hagejaga juttu olnud. Kui kostja oleks saanud viivise arveid, oleks ta valinud uue elukoha. Edasine menetlus 13.12.2017 kirjaga pööras kohus hageja tähelepanu sellele, et kohus võib asuda seisukohale, et üürileping võib olla viivise kokkuleppe osas tühine ebamõistlikult suure viivisemäära tõttu ja andis hagejale tähtaja esitada alternatiivne viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut silmas pidades. 20.12.2017 vastuses teatas hageja, et juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingujärgne määr on õigustühine, palub hageja kohtul kindlaks määrata õiglane lepingujärgne viivisemäär. Sellele vaatamata mõlemat pidi arvutatuna, ületab seadusjärgne viivis põhivõlgnevust. Arvestades, et nii seadusjärgses kui ka lepingujärgses määras arvutatuna ületab viivise võlgnevus põhivõlga, vähendab hageja oma viivise nõue kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras summas 1 703,07 eurot. Juhul kui kohus ei rahulda hageja taotlust, palub hageja kohtul alternatiivina kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras. Hageja esitas viivisarvestuse (lisa 1). Viivisarvestusel on võetud arvesse järgnevad viivisemäärad: kuni 31.12.2013 8,5%; 01.01.2014 – 30.06.2014 8,25%; 01.07.2014 – 31.12.2014 8,15%; 01.01.2015 – 30.06.2016 8,05% ja alates 01.06.2016 kuni k.a. 8% aastas. Kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära pooled ja hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab ja menetlusosalistel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: Hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2013 üürilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv eluruum asukohaga XXXX . Üürilepingu p 2.1 järgi kohustus kostja tasuma igakuist üüri talveperioodil, so 01. oktoober kuni 30. aprill summas 220 eurot ja suveperioodil, so 01. mai kuni 30. september summas 200 eurot, kusjuures hind sisaldas mõistliku tarbimise juures kõiki kommunaalkulusid. Vastavalt 01. oktoobril 2014 sõlmitud üürilepingu lisale 2 (lisa 2) leppisid pooled kokku, et üür talveperioodil on 240 eurot ja suveperioodil 220 eurot. Lisaks üürilepingus kokkulepitud üürile, kohustus kostja vastavalt lepingu p-le 6.1. tasuma viivist 0,25% viivitatavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist ja kas kostjal oli õigus põhinõuet tasaarvestada tehtud elektritööde tasuga.
2-16-124997 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitatud tabelist selgub, et kostja jättis hagejale tasumata üüri perioodil 08.09.2013 kuni 01.08.2016 1703,07 euro ulatuses (tl 20). Kostja väitel on kostja osaliselt põhinõudeid tasunud sularahas ja 300 eurot on kostja tasaarvestanud hagejale teostatud töövõtuga. Kohus leiab, et kostja väide 300 eurot tasaarvestamise kohta ei ole tõendatud. Kostja esitas maksekviitungi, mille kohaselt on ta tasunud hagejale 440 eurot. Dokumendilt nähtub, et esimene number 4 on ülekirjutamise tunnustega ning seetõttu ei saa välistada, et õige number on 140. Kohus määras TsMS § 273 lg 5 alusel, et kostjalt tuleb esitada dokumendi originaal, et tõendada 440 euro üle andmist hagejale. Kostja dokumendi originaali ei esitanud ega esitanud ka ühtegi taotlust tõendi välja nõudmiseks. TsMS § 273 lg 5 järgi jätab kohus tõendi 440 euro tasumise kohta tähelepanuta. Et hageja ei ole vaidlustanud 140 eurot tasumist, loeb kohus tõendatuks, et nimetatud kviitungi alusel on kostja tasunud 140 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hagejale tasumist suuremas ulatuses kui hageja poolt näidatud. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ei oleks tohtinud makseid viivise katteks arvestada ühepoolselt. Esitatud maksekorraldustelt ja sularaha vastuvõtmise dokumentidest nähtub, et üürnik ei ole valdavalt määranud, millise kohustuse katteks ta tasumised tegi. VÕS § 88 lg 6 järgi oli hageja õigustatud arvestama makseid ka viivise katteks, kuivõrd võlgnik ei olnud märkinud täidetavat kohustust. Põhjendamatu on ka kostja väide, et hageja ei olnud õigustatud viivist nõudma seetõttu, et võlgnevuse tekkimise hetkel ei esitanud kostjale viivisenõudeid koheselt. Lepingu p-st 2.2 nähtub, et üüri sissenõutavaks muutumine ei olnud seotud arve esitamisega, vaid üüri pidi kostja tasuma ette sama kuu 1. kuupäevaks. Et üürinõue muutus sissenõutavaks 1. kuupäeval, siis oli hagejal õigus viivist arvestada ja nõuda alates kuu 2. kuupäevast iga kuu kohta ilma vastavat arvet või teadet esitamata ning hageja oli õigustatud viivist nõudma ka tagantjärele. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja on hea usu põhimõttest tulenevalt viivise nõudmise õiguse kaotanud, kuivõrd ei ole õigeaegselt viivist nõudnud. Kostja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt oleks üürnik hea usu põhimõtte alusel võinud eeldada, et temalt viivist ei nõuta. Põhjendamatu on kostja väide, et ta on kogu perioodi eest tasunud 7667,33 eurot (sisaldab 300 eurot, mida kohus tõendatuks ei lugenud) ja seetõttu tal põhivõlg valdavalt puudub. Hageja on avaldanud, et osa tasumisi arvestati viivise katteks, tlk 20 pöördel viivise arvestusest nähtub, et hageja on arvestanud viivise katteks makseid summas 1140 eurot perioodil september 2013 – august 2016 ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli õigus selliselt toimida. Kostja ei ole väitnud, et osa summadest oleks arvestatud viivise katteks ekslikult ega ole esile toonud, millised summad tema arvates valesti arvestati. Nii üldise vastuväite alusel nagu kostja seda esitas, ei tekkinud hagejal tõendamiskoormuse ümberpöördumise tõttu tõendamiskoormust ning hageja ei pidanud hakkama tõestama, et ta oli õigustatud viivist sel määral nõudma nagu nähtub tl 20 pöördel esitatud tabelist. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-25-16 p-s 16 m.h asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud tüüptingimuse viivisekokkulepe, kus kokku lepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kuna hageja on äriühinguna sõlminud üürilepingu füüsilise isikuga (tarbijaga) oma majandusvõi kutsetegevuses, siis kohus eeldab, et viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega. Hagiavalduse kohaselt oli üürilepingus kokkulepitud viivisemääraks 0,25% päevas ehk 91,25% aastas. Hageja esitatud asjaoludest selgub, et üürileping sõlmiti 26. augustil 2013. Nimetatud ajal oli seaduslikuks viivisemääraks 8,5% aastas. Seega poolte sõlmitud leping oli viivise määra osas
2-16-124997 tühine. Siiski on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole hageja kohtule esitanud usutavat viivise arvestust VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades, et põhivõlgnevus on kasvanud ca kolme aasta jooksul, ei saa kohtu hinnangul viivis määraga ca 8 % aastas moodustada 100% põhivõlgnevusest. Kuna hageja ei ole esitanud seadusjärgse määraga viivisearvestust, siis ei ole hageja esile toonud viivisenõude rahuldamise eeldusi tagasiulatuva perioodi kohta. Kohtul on võimalik viivisenõuet hinnata üksnes otsuse tegemise ajast alates TsMS § 367 alusel. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.