Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-16-16608
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks, viivise väljamõistmiseks 127,57 € Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070, Sõpruse pst 145, Tallinn, Harju maakond), esindaja Piia Laks-Järve, e-post: [email protected]
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX), esindajad v.adv. Leino Biin ja Alan Biin (riigi õigusabi korras) Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi aeg, osalenud isikud
29.11.2017, hageja esindaja Piia Laks-Järve, kostja Z. Vishnevkina, esindaja v.adv. Alan Biin (riigi õigusabi korras)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i hagi XXX vastu asja väärtuse vähenemise eest hüvitise saamiseks 64 € või alternatiivselt remondikulude hüvitamiseks 64 € ning ekspertiisikulude hüvitamiseks 24,90 € ja viivise 38,67 € väljamõistmiseks.
2.Jätta XXX menetluskulud Elisa Eesti AS-i kanda.
3.Jätta Elisa Eesti AS-i menetluskulud tema enda kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumisel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui 1 (6)
menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.23.11.2015.a sõlmiti Elisa Eesti AS ja XXX vahel liitumisleping nr 4338435, lisana osamaksetega vara müügileping nr 4339195, Samsung Galaxy Core Prime (IMEI kood 354747070291214) (edaspidi seade) omandamiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmiti leping kulleri vahendusel.
2.Kostja taganes 25.11.2015 osamaksetega vara müügilepingust ning poolte vahel allkirjastati vara tagastus akt, milles pooled leppisid kokku, et tagastatav seade saadetakse väärtuse vähenemise kindlaks tegemiseks ekspertiisi ning seadme väärtuse kindlakstegemise kulud sh võimalikud ekspertiisikulud tuleb katta kostjal.
3.Et veenduda seadme olemuses, omadustes ja toimimises peab klient käsitsema ja kasutama seadet üksnes nii nagu lubatakse tavapäraselt seda teha Elisa müügiesinduses (nt ei tohi seadmesse paigaldada SIM-kaarti, seadmelt eemaldada kaitsekilesid, seadet ei tohi igapäeva kasutusse võtta, seadme karpi ei tohi katki teha, Apple seadmeid ei tohi aktiveerida). Seadme väärtuse vähenemise kindlakstegemise kulud tuleb katta kliendil.
4.25.11.2015.a edastas hageja seadme ekspertiisi Samsungi poolt volitatud hoolduskeskusesse LMT Retail & Logistics Eesti Filiaali (edaspidi Hoolduskeskus). Hageja palus Hoolduskeskusel tuvastada, kas seadet on kasutatud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks, kas seade on müügikõlblik ning kui suures ulatuses on seadme väärtus vähenenud. M-serv on hageja ja hoolduskeskuste kasutuses olev ning klientidele mh kostjale nähtav seadmete hooldustööde haldusprogramm.
5.02.12.2015.a ehk pärast tehnilist ekspertiisi tegi hoolduskeskus M-servi järgneva sissekande: Müügipakend ok, lisavarustus-ok, telefon tehniliselt korras, kuid visuaalsel vaatlusel puuteklaasilt leitud üksikud mikrokriimud. Et telefoni taastada 100% müügikõlblikuks, siis oleks vaja vahetada puuteklaas hinnaga 64 €. Selle lisandub ka ekspertiisitasu 24.90 €.
6.01.01.2016.a väljastas hageja kostjale arve nr 2014321168, milles esitas nõude väärtuse vähenemise ja ekspertiisitasu hüvitamiseks.
7.Kuna kostja ei nõustunud esitatud arvega ning pöördus Tarbijavaidluste Komisjoni, siis 09.09.2016.a tellis hageja hoolduskeskuselt paberkandjal akti 02.12.2015.a toimunud ekspertiisi kohta ning palus väljastada fotod kahjustusest. Hageja ei ole nõus komisjoni otsusega (hagiavalduse p 1.6 on eksitus/trükiviga ekspertiisi tegemise kuupäevas 01.12.15, õige on 02.12.15). 2 (6)
8.Elisa Eesti AS leiab, et telefoni väärtuse vähenemise, ekspertiisikulude eest vastutab kostja. Nimelt on kostja seadet mehaaniliselt kahjustanud, selle puuteklaasil on kriimud. Seade oli muutnud müügikõlbmatuks ja sellisel kujul ei ole hagejal võimalik uuesti müüki panna. Seadme väärtus on vähenenud 64 €. Vara tagastusakti kohaselt arvestatakse ekspertiisi kulu vastavalt hageja koduleheküljel kuvatud hindadele ning kajastatakse kliendile edastataval lõpp-arvel. Teeninduse hinnakirja kohaselt on ekspertiisi kulu 24,90 €.
9.Hageja leiab, et kostja rikkus osamaksetega vara müügilepingut, kuna kostja poolt tagastatud seadme ekraanil on kriimud ning seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt rikkumisest põhjustatud kulutuste hüvitamist, milleks on ekspertiiskulud. Kui kostja seadme tagastas ja kui seadmel on ülevaatuse käigus tuvastatud, et peal on kaitsekile, tehakse memosse märge „kaitsekile ok“. Antud juhul seda pole tehtud, mis tähendab, et kaitsekilet peal ei olnud kui seade tagastati ning kinnitab seda, et kostja kasutas seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuses, omandustes ja toimimises veendumiseks.
10.Kostja kasutas seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuse, omandustes ja toimimises veendumises ja kahjustas seadet ning sellel on otsene tagajärg hagejale kahju tekkimises, mis on vara väärtuse vähenemine. Seadme väärtus on vähenenud remondikulude ulatuses 64 € (lk 131, p 2.1.7).
11.Hageja palub kostjalt välja mõista asja väärtuse vähenemise eest 64 € või alternatiivselt remondikulud 64 € ning ekspertiisikulud 24,90 € ja viivise 38,67 €. Menetluskulud palub jätta kostja kanda (lk 2, 130-134, 151-153, 174, viivise arvestus 138). Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda (lk 52,143).
13.Kostja pole telefonilt kilet eemaldanud, telefoni kahjustanud, ekspertiis ei tõenda, et kile oleks eemaldatud. Kui aktis pole märget kile kohta „ok“, ei tähenda, et polnud taastamise ajal telefonil peal. Kriimustatud telefoni ekraani pole võimaldatud kostjal ka näha. Ei ole välistatud, et need kriimud olid telefonil enne olemas, kuid võisid tekkida ka transportimise käigus, nende tekkepõhjus on teadmata. Telefon võeti tagastamisel tagasi ning hageja ei fikseerinud seda, et telefonil oleksid vigastused, puuduks pakend, kas oli kaitsekile olemas või ei. Fotod kriimudest on palja silmaga näha ja seda pidanuks nägema telefoni tagastamisel palja silmaga. Hageja mõistliku müüjana pidanuks need fikseerima vaidluste ärahoidmiseks, mida ei teinud. Telefon võeti tagasi/vastu ilma puudusteta. Kostja möönab, et ekspertiisi võib teha seadele puuduste tuvastamiseks, kuid palja silmaga nähtav kriimustus ja kaitsekile puudumine pidanuks olema hagejale seadme tagastamisel nähtav. Kui aga hageja ei võimalda neid töötajal näha ja fikseerida selliseid puudusi, siis on see tema risk ja sellest tulenevaid tagajärgi ja kahju peab kandma hageja. Tõendamata on väide, et hageja sai tagasi puudustega ehk ekraanikriimustusega telefoni. Ekspertiisiakt on koostatud 9 kuud pärast tagastamist ja ülevaatust, sõltumata, et akti on kinnitanud/koostanud juhataja. Akti kohaselt vaadati telefon üle 02.12.15 ehk 7 päeva pärast tagastamist, sj ekspertiis tehti vastavalt kandele 01.12.15, seega on andmed vastuolulised. Aktist ega memost ei nähtu, kes tegi ülevaatuse, ekspertiisi, 3 (6)
ega fotode tegemine kahjustatud telefoni ekraanist ja lisamine akti juurde ning ei ole tõendatud et tehtud oleks fotod vaidlusalusest telefonist. Telefoni ei ole ka näidatud kostjale enne kohtumenetlust. Viiviseid tuleb vähendada mõistliku suuruseni, kui kohus peaks jõudma teistsugusele järelduse. Kohtu põhjendused
14.Vaidlust ei ole selles, et a) 23.11.2015.a sõlmisid Elisa Eesti AS ja XXX liitumislepingu nr 4338435 ja selle lisana osamaksetega vara müügilepingu nr 4339195 Samsung Galaxy Core Prime (IMEI kood 354747070291214) omandamiseks, b) pooled sõlmisid märgitud lepingud kulleri vahendusel, c) kostja kui tarbija taganes lepingust 25.11.2015, d) pooled allkirjastasid varatagastuse akti, milles nad leppisid kokku, et tagastatav seade saadetakse väärtuse vähenemise kindlaks tegemiseks ekspertiisi ning seadme väärtuse kindlakstegemise kulud, sh võimalikud ekspertiisikulud tuleb katta kostjal, e) pooled on liitumislepinguga, mille lisaks on osamaksetega vara müügileping, kokku leppinud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest.
15.Ülaltoodu p–de a) ja b) alusel leiab kohus, et pooled sõlmisid VÕS § 52 järgi osamaksetega vara müügilepingu, sest see sõlmiti nende vahel kulleri vahendusel. Samuti leiab kohus, et kostja on lepingust taganenud seaduses sätestatud tähtaja (sidevahendi abil sõlmitud leping) ehk 14 päeva jooksul, vastavalt 25.11.2015. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on seadet kasutanud muul viisil kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks ning kas kostja on seadet kahjustanud.
16.VÕS § 562 sätestab tarbija kohustused lepingust taganemisel. Nimelt sätestab VÕS § 562 lg 4, et taganemise korral tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS 132 lg 3 järgi hõlmab kahju hüvitis asja kahjustamise korral vara asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemine.
17.Hageja esitatud seadme tagastuse aktis (lk 11) ei ole märkeid selle kohta, millises seisundis kostja seadme hagejale tagastas, st kas seade oli terve, kas too vaadati üle, kas pakend oli või ei, kas see oli korras, samuti ei ole andmeid kilede kohta jmt. Hageja esitatud hoolduskeskuse M-servi väljavõttest nähtub, et 02.12.2015 on tehtud kanne (edaspidi ka sissekanne või memo) selle kohta, et „müügipakend ok, lisavarustus-ok, telefon tehniliselt korras, kuid 4 (6)
visuaalsel vaatlusel puuteklaasilt leitud üksikud mikrokriimud“ ning lisaks on märge „et telefoni taastada 100% müügikõlblikuks, siis oleks vaja vahetada puuteklaas hinnaga 64 €“. Kes on selle sissekande teinud, kandest ei nähtu, samas kui eelmiste kannete juurde on tegija nimed märgitud (vt lk 13, näit kanne 4). Hageja esitatud TSC volitatud hooldusekeskuse ekspertiisiaktist 09.09.16 nr 2.2.-3457/2016 (lk 18) nähtub, et seade on tehniliselt korras, visuaalsel vaatlusel on leitud puuteklaasilt üksikud mikrokriimud (lk 18). Mainitud ekspertiisakt paberkandjal on koostatud 9 kuud pärast seadme tagastamist ja selle väidetavat ülevaatust ning on esitatud koos fotodega alles tarbijakomisjoni menetluses, nagu hageja väitis. Akti kohaselt vaadati telefon üle 02.12.15, st 7 päeva pärast tagastamist, kuid hageja väidetel tehti ekspertiis 01.12.15, mida hageja selgitas hiljem menetluses kirjaveana (lk 152p, p 6). Samas ei nähtu ei aktist ega memodest, kes vaatas seadme üle ja tegi ekspertiisi ning kuidas (viis, meede, vahendid) väidetavad seadme puudused kindlaks tehti. Kandest ega aktist ei nähtu ka seda, et seadme puudustest oleks tehtud fotod ega ka seda, kas fotod lisati kande ja/või akti juurde. Kohtule on esitatud fotod kriimudest, mis on näha visuaalsel vaatlusel ja seda, et tegemist on kriimudega, on võimalik lugeda ka sissekande ja akti märgitud tekstist, ent ei nähtu kuskilt, et tegemist oleks just vaidlusaluse seadme/telefoni ekraanikriimudega (lk 19-20). Hageja esitas kohtule menetluse käigus nn elektroonilise väljavõtte teistest kannetest, konkreetselt teise seadme kohta tehtud kande 03.02.17 (lk 163,175-176 kanne memo 4, vt protokoll, lk 166). Sellest nähtuvalt on tehtud siis järgmine kanne „ekraanikile ok“, mis tähendab hageja arvates seda, et just siis, kui tagastatud seadmel on ekraanikile olemas, tehakse kanne„ ok“. Samas on kohtu arvates 03.02.17 tehtud kande puhul tegemist situatsiooniga, mis on aset leidnud alles 2017.a. mitte vaidlusalune juhtumiga samal või lähedasemal ajal. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et käesolevale (2015.a) juhtumile järgnenud 2017.a. juhtumite kohta tehtud kanded ja nende sisu ei tõenda usaldusväärselt seda, et kui kostja 25.11.15 tagastas seadme, et siis kilede olemasolu/puudumist ja nende seisundi kohta kandes andmete puudumine tähendabki, et kiled puudusid või et need polnud korras. Samuti ei tõenda vaidlusealuse juhtumi korral nn kilede kohta kande puudumine hageja väidet, et kostja kasutas seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuse, omanduste ja toimimises veendumiseks.
18.Kostja seletustest nähtub, et kaitsekile oli telefonile peale kleebitud, mida ta ei võtnud maha. Kostja seletas, et ta ei jõudnud telefoni kasutada, oli välja võtnud vaid kõrvaklapid. Veel seletas ta, et teine sideoperaator tegi pärast seda, kui ta oli Elisalt seadme just saanud, parema pakkumise, mille tõttu pani ta asjad karpi tagasi ning läks Elisasse telefoni tagastama. Kostja seletas, et telefoni tagastamisel vaatas Elisas teenindaja selle üle ja nägi, et kõik on olemas. Kostja seletas, et ta ei lülitanud telefoni sisse, võttis vaid kätte, vaatas üle ja nägi, et kile on olemas ja pani tagasi. Hageja tunnistaja XXX ́i ütluste kohaselt tuuakse telefonid hooldusesse kulleriga, logistikud avavad pakendid, vaatavad visuaalselt (silmaga) seadmed üle, siis vaadatakse üle müügikarp. Lisaks vaatavad tehnikud seadme mikroskoobi all üle ja kontrollivad seadet tehniliselt. Andmed märgitakse üles ja tehakse fotosid. Mikroskoobi all vaadatakse üle, et tuvastada mikrokriime, mida palja silmaga ei saa tuvastada. Vaidlusaluse ekspertiisiakti kohta ütles tunnistaja, et selles on mõeldud mikroskoobi all olevat kriimu, mida ei ole palja silmaga näha, kuid ta ei teadnud, millise võimendusega need mikroskoobid on. 5 (6)
19.Hinnates kogumis 1) hageja tunnistaja ütlusi, et vaidlusalune tehniline ekspertiisiakt kajastab neid kriime, mis on kindlaks tehtud mikroskoobiga, mis pole silmaga näha, 2) ekspertiisiakti ja kande sisu selle kohta, et kriimud on näha visuaalselt ehk kohtu hinnangul tavalise peale vaatamisega, 3) seda, et kandes ja aktis puuduvad igasugused andmed selle kohta, et vaidlusaluse seadme konkreetseid puudusi (kriime) oleks fotografeeritud, 4) seda, et samas on fotode järgi kriimud silmaga nähtavad, 5) seda, et fotodest ei nähtu, et tegemist on üldse vaidlusaluse seadme ja selle kriimudega, 6) kostja seletusi, et tema kilesid telefonilt ära ei võtnud, telefoni ei kasutanud, sisse ei lülitanud ning kui ta telefoni tagastas, siis tuvastas ülevaatuse käigus töötaja, et kõik on korras, 7) seda, et ekspertiis ja seadme nn ülevaatus tehti 02.12.15 ehk mitu päeva hiljem kui kostja seadme tagastas 25.11.15, 8) paberkandjal ekspertiisiakt on koostatud mitu kuud hiljem ja esitatud koos fotodega alles tarbijakomisjoni menetluses, leiab kohus, et asjas pole tõendatud hageja väide, et vaidlusaluse seadme puuteklaasi kriimud on tekitatud just kostja poolt ja seda just vaidlusalust seadet valesti kasutades või seadet muul viisil kui oli vaja seadme olemuses, omandustes ja toimimises veendumiseks.
20.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja pole rikkunud VÕS § 562 lg 4 tulenevat kohustust ning seega ei vastuta ta ka hagejal tekkinud seadme kahju eest VÕS § 562 lg 4, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2,3 järgi. Samal põhjusel ei vastuta kostja ekspertiiskulude hüvitamise eest, kuna VÕS § 128 lg 2 kohaselt on kahjustatud asja/seadme ekspertiiskulud kahju kindlakstegemise kulud ehk samuti kahju.
21.Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja hagi kostja vastu asja väärtuse vähenemise eest hüvitise saamiseks 64 € või alternatiivselt remondikulude hüvitamiseks 64 € ning ekspertiisikulude hüvitamiseks 24,90 € ja viivise 38,67 € väljamõistmiseks.
22.Seetõttu ei anna kohus sisulist hinnangut kahju ulatusele, selle kohta esitatud tõenditele, viivisele, sh selle määra suurusele ning vähendamise taotlusele. Ka ei anna hinnangut kohus tarbijavaidluste komisjoni 23.09.16 otsusele nr 6-1-002490-363-16 (lk 21), kuna märgitud otsus ei ole kohtule siduv. Samuti ei ole vaja anda hinnangut hageja esitatud lepingule, teeninduse hinnakirjale, infolehele, e-poe väljavõttele (lk 134-137).
23.Lihtmenetluse otsus on viivitamatult täidetav TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulude jaotus
24.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.