2-17-129047
Kohtuasja number
2-17-129047
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2018, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Maksim Lütter
Kohtuasi
Auvõlg Narva OÜ avaldus J L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Auvõlg Narva OÜ (rk 12139909)
Avaldaja esindaja: Pille Lille (seaduslik esindaja) Võlgnik:
J L (ik XXX)
2-17-129047 Makse jrk
Kuupäev 10.02.2018 10.03.2018 10.04.2018 10.05.2018 10.06.2018 10.07.2018 10.08.2018 10.09.2018 10.10.2018 10.11.2018 10.12.2018 10.01.2019 10.02.2019 10.03.2019 10.04.2019 10.05.2019 10.06.2019 10.07.2019 10.08.2019 10.09.2019 10.10.2019
Võla saldo 4 074,31 eurot 3 874,31 eurot 3 674,31 eurot 3 474,31 eurot 3 274,31 eurot 3 074,31 eurot 2 874,31 eurot 2 674,31 eurot 2 474,31 eurot 2 274,31 eurot 2 074,31 eurot 1 874,31 eurot 1 674,31 eurot 1 474,31 eurot 1 274,31 eurot 1 074,31 eurot 874,31 eurot 674,31 eurot 474,31 eurot 274,31 eurot 74,31 eurot Kokku
Makse 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 200 eurot 74,31 eurot 4 074,31 eurot
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(4)
2-17-129047 Avaldaja esitas 04. detsembril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3876,53 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Avaldaja ja võlgnik esitasid 11. jaanuaril 2018 kohtule kokkuleppe ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 12. jaanuari 2018 määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulu). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 3(4)
2-17-129047 Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.