Swedbank AS-i hagi XX ja Salva Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
139 917,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja II: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Swedbank AS-i kanda.
Välja mõista Swedbank AS-ilt ringkonnakohtu menetluskulud 3 250 eurot XX kasuks.
5.Välja mõista Swedbank AS-ilt ringkonnakohtu menetluskulud 2 536 eurot 90 senti Salva Kindlustuse AS-i kasuks.
6.Swedbank AS-il tuleb Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Salva Kindlustuse AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank AS (hageja) esitas 27.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse pankrotihaldur XX (kostja I) ja Salva Kindlustuse AS (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise summas 64 000 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 16.05.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palus mõista kostjalt I hageja kasuks välja 56 317,50 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates 16.05.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 3282 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 29.05.2013 AS-i Regum (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus otsustati kinnitada võlgniku pankrotihalduriks kostja I. Võlgniku vara hulka kuulus Regumi kinnistu (registriosa nr 2253704, asukohaga Reola küla, Ülenurme vald, Tartu maakond) ja Suka-Regumi kinnistu (registriosa numbriga 3684104, asukohaga Reola küla, Ülenurme vald, Tartu maakond). Regumi kinnistul paiknes võlgnikule kuuluv tootmishoone. 11.06.2013 toimus võlgniku pankrotitoimkonna koosolek, kus käsitleti võlgniku vara kindlustamisega seonduvat. Pankrotitoimkond võttis päevakorrapunkti 4 osas vastu otsuse otsustada kindlustuslepingu sõlmimine esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele. Kostja I võlgniku vara kindlustamiseks ühtegi kindlustuspakkumist ei hankinud. Regumi kinnistul paikneva tootmishoone osas oli Inspecta Estonia OÜ koostanud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande nr 211-2-093, milles oli Inspecta Estonia OÜ jõudnud järeldusele, et tootmishoone elektripaigaldises tuvastati olulisi puuduseid (elektripaigaldis on ehitatud ilma projektdokumentatsioonita ja pole kasutatud elektritööde firmade tööd) ja elektripaigaldisele väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus peale puuduste kõrvaldamist. Võlgniku tootmishoonel puudus kasutusluba. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehniline büroo on 06.11.2012 otsusega nr PA 7.2-3.2/9573 keeldunud heaks kiitma
Regumi tootmishoonele kasutusloa väljastamist, kuna puudub elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, piksekaitse on lõpuni välja ehitamata, puudub veevõtu võimalus tuletõrjetiigist, tuletõkkesektsioonis ei ole avad nõuetekohased ja lae pinnakiht tootmisruumis ei ole nõuetekohane. Tehnilise Järelevalve Amet on 28.05.2013 saatnud võlgnikule järelepärimise, milles on palutud teatada, kas on määratud elektripaigaldise käidukorraldaja ja millal kõrvaldatakse elektripaigaldise tehnilise kontrolli käigus avastatud puudused. 09.08.2013 toimus Regumi kinnistul asuvas tootmishoones põleng, mille tagajärjel sai tootmishoone olulisel määral kahjustada. Regumi kinnistu tootmishoone tulekahju tekkepõhjuseks oli rehvimustri pressi soojusgeneraatori termoõli torude liitmiku kahest ühenduskohast lahti tulemine kas metalli väsimise või automaatika rikke tõttu või mõlema viimatinimetatud asjaolu koosesinemise tõttu. Hageja leidis, et tulekahju tekkimise põhjus on otseses seoses tootmistegevusega. Kostja I oleks saanud tootmistegevuse peatada ning OÜ-ga Chemko 12.03.2013 sõlmitud rendilepingu erakorraliselt üles öelda. Kostja I oleks pidanud rendilepingu lõpetama nii kiiresti kui võimalik ka tulenevalt sellest, et Swedbank Liising AS ei olnud nõus tootmisseadmete edasise kasutamisega.
3.09.08.2013 toimunud põlengu tagajärjel AS-i Regum (pankrotis) vara väärtus vähenes oluliselt. Nähtuvalt 1P Kinnisvara Tartu OÜ poolt 06.09.2013 koostatud eksperthinnangust loeti Regumi kinnistu ja Suka-Regumi kinnistu turuväärtuseks tulekahju eelse seisuga 247 000 eurot (käibemaksuta) ning tulekahju järgse seisuga 100 000 eurot (käibemaksuta). AS-i Regum (pankrotis) pankrotimenetluse käigus õnnestus müüa Regumi kinnistu 105 000 euro (käibemaksuta) eest ja Suka-Regumi kinnistu 450 euro (käibemaksuta) eest. Juhul, kui tulekahju ei oleks aset leidnud, oleks tõenäoliselt õnnestunud Regumi kinnistu müük AS-i Regum (pankrotis) pankrotimenetluse käigus 247 000 euro eest. Hagejal oli AS-i Regum (pankrotis) vastu 459 187,21 euro suurune I järgu tunnustatud nõue. Hageja ei ole saanud rahuldust oma tunnustatud nõuetele võlgniku pankrotimenetluses 229 734,91 euro ulatuses. Kui Regumi kinnistu väärtus ei oleks tulekahju tagajärjel vähenenud, siis oleks müügist laekunud võlgniku pankrotivarasse 141 550 eurot rohkem ning hagejal oleks olnud õigus saada sellest vähemalt 120 317,5 eurot. Kui lähtuda Uus Maa Tartu büroo OÜ hinnangust nr 10083/1016M, siis oleks olnud võimalik Regumi kinnistu ning Suka-Regumi kinnistu müüa 184 550 euro võrra kallimalt ning hageja tunnustatud nõue võlgniku pankrotimenetluses oleks jäänud rahuldamata 72 867,41 euro ulatuses. Lisaks on hageja kandnud kulutusi kohtuvälisel suhtlemisel kostjatega 3282 eurot. Seega on kahju suuruseks kokku vähemalt 123 999,50 eurot.
4.Olukorras, kus võlgnikule kuulunud Regumi kinnistu oluliseks osaks oleval tootmishoonel puudus kasutusluba ning selle tootmishoonega seonduvalt esines mitmeid puudusi ja kindlustusandjad, omades õiget ja täielikku teavet Regumi kinnistu tootmishoone seisukorrast, tõenäoliselt ei olnud nõus võlgniku vara kindlustama, ei võtnud kostja I midagi ette selleks, et peatada tootmistegevus Regumi kinnistul ning tagada pankrotivara säilimine. Kostja I ei teavitanud võlgniku pankrotitoimkonda kindlustuslepingu sõlmimise võimatusest ning ei arutanud pankrotitoimkonnaga läbi tootmistegevuse peatamisega seonduvat. Samuti ei teavitanud kostja I võlausaldajaid Regumi kinnistul asuva tootmishoone kasutusloa puudumisest ja sellest, et tootmishoone kasutamine võib olla ohtlik. Justiitsministri 03.12.2014 käskkirjaga nr. 19-d on kostjale I määratud distsiplinaarkaristusena noomitus. Justiitsministri kõnealuses käskkirjas on leitud, et kostja I ei taganud AS-i Regum (pankrotis) vara säilimist, jättes tootmistegevuse Regumi kinnistul peatamata. Hageja hinnangul on kostja I rikkunud PankrS § 55 lg 2 ning § 124 lg-d 1 ja 2. Tegemist on kahju õigusvastase tekitamisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Tekkinud kahju
on põhjuslikus seoses kostja I tegevusetusega. Alternatiivselt tugines hageja PankrS § 63 lg-le 1 ja/või VÕS §-ile 115.
5.VÕS § 113 lg 1 alusel palus hageja välja mõista seadusjärgses määras viivise. Hageja esitas 13.05.2015 kostjate vastu kahju hüvitamise nõude, mille palus rahuldada 15 päeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Kostjad kinnitasid nõude kättesaamist 15.05.2015. Arvestades VÕS § 113 lg-s 2 sätestatut, on hagejal õigus nõuda viivist alates 02.06.2015. Õigusabikulude hüvitamise nõudelt nõuab hageja viivist alates hagiavalduse esitamisest. Kostja I ja kostja II vahel oli sõlmitud pankrotihalduri erialase vastutuskindlustuse leping nr 53706306, mille kohaselt oli kindlustussummaks juhtumi kohta 64 000 eurot. VÕS § 521 lg 1 ja 2 tulenevalt vastutavad kostjad 64 000 euro ulatuses ja sellelt nõudelt viivise tasumise eest solidaarselt. Samuti vastutavad kostjad solidaarselt 3282 euro suuruse kohtuvälise õigusabikulude hüvitamise nõude ja sellelt nõudelt viivise tasumise eest. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad leidsid, et kostja I ei ole pankrotihalduri kohustusi rikkunud. Kostja I on täitnud haldurile PankrS § 55 lg 2, lg 3 p 1, 2, 4 ning PankrS § 124 lg-de 1 ja 2 tulenevad kohustused ausale, kohusetundlikule ja hoolsale haldurile omaselt. Pärast kostja I nimetamist Regumi ajutiseks pankrotihalduriks koostas kostja I oma ülesannete täitmiseks 15.04.2013 koos võlgnikuga vara arestimise akti ning sellel ajal selgus, et võlgnik oli juba 12.03.2013 andnud kogu vara rendilepingu ja selle lisa nr 1 alusel rendile OÜ-le Chemko. Võlgniku juhatuse liige kinnitas, et vara rentimisest oli informeerinud hagejat. 14.05.2013 teavitas kostja I rentnikku 12.03.2013 rendilepingu jätkamisest. Enne 29.05.2013 üldkoosolekut jätkus rentniku vahendusel tootmine ja teenindus nii protektorlindi tootmises ja veokite rehvide protekteerimises. 29.05.2013 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, mis kiitis heaks 12.03.2013 sõlmitud rendilepingu jätkamise kuni tervikvara müümiseni. 29.05.2013 hääletasid võlausaldajad tegevuse jätkamise poolt ühehäälselt, sh hageja.
7.Kostja II arvates omaks kostja I teadmine kindlustuskaitse puudumisest tähtsust vaid siis, kui hageja ise ei oleks kindlustuskaitse puudumisest teadnud ning hageja heidaks hagi alusena kostjale I ette seda, et kostja I ei teatanud hagejale kindlustuskaitse puudumisest. Antud juhul aga puudub vaidlus selles, et hageja oli kindlustuskaitse puudumisest teadlik. Hageja poolt oli 27.03.2013 võlgnikule saadetud teatis selle kohta, et kindlustuspoliisi tähtaeg on lõppenud ning hagejale ei ole edastatud uut kehtivat kindlustuspoliisi.
8.Kostjate väitel ei olnud kostja I ajutise haldurina informeeritud võimalikest hoone või elektrisüsteemi puudustest. Kostja I ei olnud enne Regumi tehasehoone põlengut teadlik Inspecta Eesti OÜ aruandest, Päästeameti 06.11.2012 otsusest ega Tehnilise järelevalve Ameti 28.05.2013 päringust. Hageja ei ole maakohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Kostja I väitel ei ole ta Tehnilise Järelevalve Ameti 20.06.2013 ekirja kätte saanud. Kostja I väitel sai ta Inspecta Eesti OÜ aruandest ja võimalikest elektrisüsteemi puudustest teada 05.07.2013 rentniku esindajalt. Kostja I sai teada, et on olemas 2012. aastast ettekirjutis, mille täitmist Inspecta Eesti OÜ oli võlgnikult nõudnud. Rentnik teavitas päringust, mis oli tulnud rentniku valduses olnud e-posti aadressile XXX, millele kostjal I juurdepääsu ei olnud. Kostjad leidsid, et elektrisüsteemi puudused ei avaldanud ohtu tootmistegevusele. Kostja II väitel ei nähtu tootmishoone kasutamise ohtlikkus hageja poolt kohtule esitatud Inspecta Eesti OÜ aruandest, Päästeameti 06.11.2012 otsusest ega Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 päringust. Kostja II väitel viitab AL 05.07.2013.a e-kiri küll Inspecta Eesti OÜ aruande olemasolule, kuid ei käsitle
selle aruande sisu. Inspecta Eesti OÜ aruande sisu sai kostjale I teatavaks alles pärast tulekahju toimumist. Kostja I väitel ei olnud 05.07.2013 saadud teave veel niisuguse sisuga, mille alusel oleks pidanud informeerima toimkonda hoone kasutamise ohtlikkusest ja ka parimal juhul ei oleks kostja I tegevuse peatamist saavutanud enne põlengut.
9.Kostja I väitel polnud alust rendilepingut erakorraliselt üles öelda. Selleks ei saanud olla kasutusloa puudumine või kindlustuskaitse puudumine. Tegevuse peatamise või jätkamise saab otsustada ainult üldkoosolek. Isegi, kui üldkoosolek oleks tegevuse peatanud, pole tõendatud, et rentnik seda teinud oleks. Tootmistegevuse peatamiseks oleks pidanud rentnik rendilepingu ülesütlemist aktsepteerima ja tootmistegevuse ise peatama. Samas rentnik on vastuseks kostja I päringule teatanud, et ta ei oleks ülesütlemisteate esitamisel ruume vabastanud ja oleks tootmistegevust jätkanud. Kostja I väitel toetas alates võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni 09.08.2013 hageja ka ise rendilepingu täitmist ja tegevuse jätkamist. Haldur ei saa vastutada üldkoosoleku otsuste tagajärgede eest. Rendilepingu ülesütlemiseks polnud alust ka VÕS § 313 lg 1 kohaselt. Lisaks oli rendilepingu alusel tagatud vara säilimine. Samuti, kuna võlausaldajate üldkoosolek oli varasemalt otsustanud Regum tegevuse jätkamise, siis enne rendilepingu lõpetamist oleks kostja I pidanud saama loa üldkoosolekult.
10.Kõik pankrotiavara säilimise riskid olid pandud rentnikule. Kostja II väitel pidi rendilepingu punkti 6.1 kohaselt OÜ Chemko tagama tema kasutusse antud vara säilimise 12.03.2013 rendilepingus ja üleandmisaktis fikseeritud seisundis. Kostja I edastas juba 10.07.2013 kõigile võlgniku pankrotitoimkonna liikmetele rendilepingu lisa 2 projekti, mis sisaldas ka OÜ Chemko kohustust võlgniku vara kindlustada. Seega olid võlgniku pankrotitoimkonna liikmed hiljemalt 10.07.2013 teadlikud sellest, et võlgniku pankrotivara kindlustamine ei ole õnnestunud ning vara kindlustamise kohustus pannakse rendilepinguga OÜ-le Chemko. Kostja II väitel oli rendilepingu täitmise jätkamine majanduslikult põhjendatud. OÜ Chemko tasus igapäevase majandamise kulud ja kohustused, samuti kohustus omal kulul teostama seadmete remonti ja hooldust. Kostja II väitel puudub rendilepingu täitmise jätkamise ja kahju vahel põhjuslik seos, ning et rendilepingu täitmise jätkamise kohustuse rikkumisest tulenev nõue on aegunud.
11.Kostja I arvates teadis hageja võlgniku tootmishoone ja tehnosüsteemide seisundist ja tootmisvahendite olukorrast enne pankrotimenetluse alustamist põhjusel, et hageja andis 2008.aastal võlgnikule laenu. Ei enne ega pärast 29.05.2013 üldkoosoleku toimumist, ei rääkinud hageja hoone ohtlikkusest või tegevuse peatamise vajadusest. Kostja II leidis, et sellest, et Regumi tehasehoonel kasutusluba puudub, olid kõik Regumi võlausaldajad avaliku ehitisregistri kaudu teadlikud. Kuna võlausaldajad, sh hageja, hääletasid 29.05.2013 üldkoosolekul ühehäälselt võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise poolt, siis võib sellest mõistlikult järeldada, et võlausaldajate hinnangul ei takistanud kasutusloa puudumine ettevõtte tegevuse jätkamist ning ettevõtte tegevuse lõpetamine kasutusloa puudumise tõttu ei ole põhjendatud. Ka kindlustuse puudumine ei saanud olla Regumi tehasehoones toimuva tootmistegevuse peatamise aluseks, kuna hageja oli Regumi võlausaldajate üldkoosolekul Regumi ettevõtte tegevuse jätkamise poolt hääletades kindlustuse puudumisest teadlik.
12.Kostja II leidis, et Regumi kinnistu turuväärtuse asemel peaks hageja tõendama, et tulekahju eelses seisukorras oleks Regumi kinnistu õnnestunud Regumi pankrotimenetluses toimuval enampakkumisel müüa 105 000 eurost kõrgema hinnaga. Seda ei ole hageja tõendanud. Kostja I väitel kujuneb hageja rahuldamata nõude suuruseks võlgniku pankrotimenetluses üksnes 7227 eurot. Hageja õigusabikulude kohta märkis kostja I, et advokaadi kasutamine
ei ole kahju suurendamine, vaid kasutaja otsus ja vabadus. Kostja II arvates ei saa hageja õigusabikulusid käsitleda kostjate poolt hagejale tekitatud kahjuna.
13.Kostja I arvates põhjuslikku seost võlgniku tegevuse jätkamise ja põlengu vahel ei ole. Põlengut ei põhjustanud hoone konstruktsioonivead ega ka elektrisüsteemi rikked, vaid hoopis hagejaga seotud AS-ile Swedbank Liising kuulunud presside soojusgeneraatori toruliitmiku lahtituleku tagajärjel pihustunud kõrgetemperatuurilise termoõli isesüttimine reageerimisel õhuhapnikuga. Samuti kasutusloa puudumine ja puudused elektrisüsteemis ei omanud tulekahjuga mingit seost. Kostja II hinnangul puudub põhjuslik seos ka kostja I poolse väidetava informeerimisekohustuse rikkumise ja hageja kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et võlgniku pankrotitoimkond oleks hageja poolt kirjeldatud teabe saamisel igal juhul otsustanud tootmistegevuse peatada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 10.05.2017 otsusega hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud summas 6174 eurot ning kostja II kasuks menetluskulud summas 9593,30 eurot. Maakohus kohustas hagejat maksma väljamõistetud menetluskuludelt kostjale II viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja 15.03.2017 taotluse ja kostja II 16.03.2017 taotluse 09.03.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
15.Maakohtu otsuse kohaselt saab pankrotihalduri vastu esitatud nõuet lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Halduri otsevastutus võlausaldajate ees tuleneb PankrS § 63 lg-st 1 ja see on VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormiks. Kaitsenormidena on kohaldatavad ka PankrS § 55 lg 2 ning § 124 lg 1 ja 2.
16.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: - 29.05.2013 toimus võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus otsustati kinnitada võlgniku pankrotihalduriks kostja I; - 29.05.2013 võlausaldajate üldkoosolek kinnitas võlgniku majandustegevuse jätkamise; - võlgniku vara hulka kuulus Regumi kinnistu (registriosa nr 2253704, asukohaga Reola küla, Ülenurme vald, Tartu maakond) ja Suka-Regumi kinnistu (registriosa numbriga 3684104, asukohaga Reola küla, Ülenurme vald, Tartu maakond); - Regumi kinnistul paiknes tootmishoone, mis oli kindlustatud kuni 22.03.2013; - 11.06.2013 toimus võlgniku pankrotitoimkonna koosolek, kus pankrotitoimkond võttis vastu otsuse otsustada võlgniku vara osas kindlustuslepingu sõlmimine esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele; - kostja I võlgniku vara kindlustamiseks ühtegi kindlustuspakkumist ei hankinud; - võlgniku hoone, inventar, seadmed ja kaup olid kindlustatud perioodil 23.03.201222.03.2013, pärast seda võlgniku vara kindlustatud ei olnud; - Regumi kinnistul paikneva tootmishoone osas oli Inspecta Estonia OÜ koostanud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande nr 211-2-093; - Regumi kinnistul asuval tootmishoonel puudus kasutusluba; - Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehniline büroo on 06.11.2012 otsusega nr PA 7.2-3.2/9573 keeldunud heaks kiitmast Regumi kinnistul asuvale tootmishoonele kasutusloa väljastamist; - Tehnilise Järelevalve Amet on 28.05.2013 saatnud võlgnikule järelepärimise, milles on palutud teatada, kas on määratud elektripaigaldise käidukorraldaja ja millal kõrvaldatakse elektripaigaldise tehnilise kontrolli käigus avastatud puudused;
-
-
-
-
-
Regumi kinnistu tootmishoone tulekahju tekkepõhjuseks oli rehvimustri pressi soojusgeneraatori termoõli torude liitmiku kahest ühenduskohast lahti tulemine, kas metalli väsimise või automaatika rikke tõttu või mõlema viimatinimetatud asjaolu koosesinemise tõttu; 12.03.2013 oli sõlmitud ettevõtte rendileping võlgniku kui rendileandja ning OÜ Chemko kui rentniku vahel; Kostja I edastas juba 10.07.2013 kõigile võlgniku pankrotitoimkonna liikmetele rendilepingu lisa 2 projekti, mis sisaldas ka OÜ Chemko kohustust võlgniku vara kindlustada; Pankrotitoimkond kinnitas 31.07.2013 lisa nr 2 allkirjastamise; 02.08.2013 saatis kostja I rentniku esindajale toimkonna poolt 31.07.2013 kooskõlastatud 12.03.2013 rendilepingu lisa nr 2 projekti; 05.08.2013 allkirjastasid kostja I ja rentniku esindaja 12.03.2013 rendilepingu lisa nr 2; 14.06.2013 oli koostatud üleandmise-vastuvõtu akt, millega kostja I on andnud Swedbank Liising AS-ile üle 10 tootmisseadet. Kõik nimetatud seadmed paiknesid Regumi kinnistu tootmishoones; 09.08.2013 toimus Regumi kinnistul asuvas tootmishoones põleng, mille tagajärjel sai tootmishoone olulisel määral kahjustada; võlgniku vara hulka kuulunud Regumi kinnistu, Suka-Regumi kinnistu ning nendel kinnistutel ja tootmishoones asunud vallasasjad müüdi 02.10.2013 toimunud enampakkumisel. Regumi kinnistu müüdi hinnaga 105 000 eurot käibemaksuta summas ja Suka-Regumi kinnistu hinnaga 450 eurot; hageja kui võlausaldaja pandiga tagatud ja tunnustatud nõude suuruseks on 459 187,21 eurot ning pandiesemete müügist laekus kokku 121 900,17 eurot; kostja I ja kostja II vahel oli sõlmitud pankrotihalduri erialase vastutuskindlustuse leping nr 53706306, mille kohaselt oli kindlustussummaks juhtumi kohta 64 000 eurot.
17.Tuginedes kostja I poolt 12.05.2014 Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-14546 esitatud ajutise halduri aruandele ning võlgniku esindaja MA30.04.2014 selgitusele on tõendatud, et kostja I teadis 2013.a aprilli lõpus võlgniku vara osas kindlustuskaitse puudumisest. Samas leidis kohus, et kostjale I ei saa ette heita, et ta ei teavitanud võlausaldajaid (üldkoosolekut või pankrotitoimkonda) asjaolust, et võlgniku varal kindlustuskaitse puudub. Hageja 27.03.2013 teatisega nr B06.10-200-05 on tõendatud, et hageja teadis 27.03.2013 seisuga Regumi tehasehoone kindlustuskaitse puudumisest. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja teadmine kindlustuskaitse puudumisest ei oma pankrotihalduri kohustuste kontekstis tähtsust. Hageja heidab kostjale I ette seda, et kostja I ei teavitanud võlausaldajaid võlgniku varal kindlustuskaitse puudumisest ning et sellekohase teabe olemasolul poleks võlausaldajad nõustunud tootmistegevuse jätkumisega. Olukorras, kus hageja ise teadis asjaolust, mida kostja I oleks pidanud võlausaldajatele teada andma, saanuks ka hageja ise seda teavet üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel vajadusel kasutada ja juhtida koosolekul osalenute tähelepanu sellele, et kindlustuskaitse puudub. Kui hageja pidas antud asjaolu sedavõrd oluliseks, et sellest sõltus majandustegevuse jätkumise otsustamine, siis jääb arusaamatuks, miks hageja võlausaldajate üldkoosolekul asjaolu, et võlgniku varal kindlustuskaitse puudub, enda teada jättis ja sellest teisi ei teavitanud. 29.05.2013 toimunud võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli p 1 kohaselt otsustas üldkoosolek jätkata võlgniku majandustegevusega pankrotimenetluse ajal. Üldkoosolekul osales ka hageja ja vastuhääli võlgniku majandustegevuse jätkumise ettepaneku hääletamise ajal ei esitatud. Kohus järeldas sellest, et 29.05.2013 ei olnud võlgniku varal kindlustuskaitse puudumine hageja jaoks oluliseks asjaoluks, et seda tulnuks võlgniku majandustegevuse jätkumise otsustamisel arvesse võtta.
18.Kohus märkis täiendavalt, et 11.06.2013 toimunud võlgniku pankrotitoimkonna koosolekul otsustas toimkond otsustada uue kindlustuslepingu sõlmimise esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele. Nimetatud koosoleku protokollis on märgitud, et ettepaneku selleks tegi pankrotihaldur. Seega juhtis kostja I pankrotitoimkonna tähelepanu asjaolule, et võlgniku varal kindlustuskaitse puudub. Olukorras, kus kostja I teavitas võlgniku vara kindlustuskaitse puudumisest võlgniku pankrotitoimkonda, ei pidanud toimkond vajalikuks tõstatada küsimust 29.05.2013 vastu võetud majandustegevuse jätkumise otsuse otstarbekuse osas. Järelevalve teostamisel halduri tegevuse üle on pankrotitoimkonnal õigus ja võimalus juhtida halduri tähelepanu võimalikele puudustele halduri tegevuses (PankrS § 73 lg 1). Antud asjaolu annab alust ka järelduseks, et üldkoosolek poleks olukorras, kus kõik võlausaldajad oleksid teadnud võlgniku kindlustuskaitse puudumisest, võtnud vastu võlgniku majandustegevuse jätkumise küsimuses teistsugust otsust.
19.Selle üle, et Regumi tootmishoonetel puudus kasutusluba, poolte vahel vaidlust ei ole. Kohus leidis, et Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehnilise büroo 06.11.2012 otsusest nr PA 7.2-3.2/9573 ja Inspecta Estonia OÜ koostatud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest nr 211-2-093 tulenevalt on tõendatud Regumi tootmishoonetel nimetatud dokumentides märgitud puuduste olemasolu. Poolte seisukohtade kohaselt olid kostja I ja kõik võlausaldajad, sh hageja teadlikud asjaolust, et avalikus ehitisregistris puudub märge Regumi kinnistu tootmishoone kasutusloa olemasolu kohta. Kohus leidis, et olukorras, kus selgub, et pankrotivõlgniku varaks oleval tootmishoonel puudub kasutusluba, on halduri ülesandeks selgitada välja selle puudumise põhjused. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja I poolt kasutusloa puudumise põhjuste väljaselgitamise viibimisest, et kostja I ei oleks käitunud korralikule ja ausale haldurile omase hoolega. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja oli võlgniku tootmishoone kasutusloa puudumisest ning tootmishoone võimalikest ehituslikest probleemidest teadlik, kuid hageja ei esitanud vastuväiteid võlgniku tegevuse jätkamisele, samuti kinnitas 29.05.2013 võlausaldajate üldkoosolek võlgniku majandustegevuse jätkamise. Kohus järeldas sellest, et 29.05.2013 ei olnud võlgniku tootmishoone kasutusloa puudumine hageja jaoks sedavõrd oluliseks asjaoluks, et seda tulnuks võlgniku majandustegevuse jätkumise otsustamisel arvesse võtta.
20.Hageja esitas kohtule Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 kirja nr 6.4-5/13-1161-001, mille kohaselt viitab Tehnilise Järelevalve Amet Inspecta Estonia OÜ poolt läbi viidud elektripaigaldise korralise kontrolli 25.05.2012 aruandele nr 211-2-093 ja sellest nähtuvatele puudustele ning teatab, et Tehnilise Järelevalve Amet on alustanud Regum AS elektripaigaldise nõuetekohasuse väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse. Kohus ei nõustunud hagejaga, et hageja esitatud e-kirjast saab järeldada, et 20.06.2013 oleks kostja I pidanud teadma Tehnilise Järelevalve Ameti järelepärimisest. E-kiri on saadetud aadressile XXX. Asjaolu, et võlgnik sai dokumendi kätte, ei tähenda, et haldur oleks selle pidanud samuti samaaegselt kätte saama. Kostjal I puudus nii õigus kui ka võimalus e-posti aadressi ülevõtmiseks ning seadusest ei tule haldurile kohustust korraldada võlgniku kirjavahetust. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et e-posti aadress oli märgitud 12.03.2013 sõlmitud ettevõtte rendilepingul. Kohtule on esitatud ajavahemikul 20.06.2013 kuni 05.07.2013 toimunud kirjavahetus, millest nähtub, et koos Tehnilise Järelevalve Ameti poolt aadressile XXX 20.06.2013 saadetud e-kirjaga on ühtlasi saadetud ka Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 järelepärimine nr 6.4-5/13-1161-001. Nimetatud e-kirjas on märgitud, et 28.05.2013 järelepärimine on manuses. Seejärel on 20.06.2013 e-kiri aadressilt XXX
saadetud edasi 03.07.2013 VJ-le ja tema poolt edasi AL-le forward käsuga, mis tähendab, et 20.06.2013 e-kirjaga kaasas olnud manus saadeti samuti edasi AL-le. AL on 04.07.2013 saatnud VJ poolt saadetud e-kirja omakorda forward käsuga edasi kostjale I e-posti aadressile XXX. Seega on kostja I saanud Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 järelepärimise kätte 04.07.2013.
21.Kohus nõustus hagejaga, et tulenevalt Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 järelepärimisest pidi kostja I saama teadlikuks Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruandest. Kostja I väitel sai Inspecta Estonia OÜ aruande sisu kostjale I teatavaks alles pärast tulekahju toimumist. Kostja I esitas sellekohase järelepärimise 27.08.2013 Inspecta Estonia OÜ-le, milles palus akt kostjale I esitada. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja I sai Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 tehnilise kontrolli aruande sisust teadlikuks alles pärast 09.08.2013 toimunud põlengut. Kohus leidis, et Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 järelepärimise sisust tulenevalt oleks pidanud kostja I asuma koheselt nõudma endale Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruannet.
22.Kohus ei nõustunud sellega, et kostja I oleks pidanud tulenevalt AL poolt talle 05.07.2013 saadetud e-kirjast järeldama, et tootmishoonega on sedavõrd tõsiseid probleeme, et kostja I oleks pidanud tulenevalt sellest võlausaldajaid teavitama või asuma nii kiiresti kui võimalik lõpetama rendilepingut ja sellest tulenevalt tootmistegevuse peatama. AL poolt kostjale I 05.07.2013 saadetud e-kirjas viitab AL Inspecta Eesti OÜ poolt koostatud tehnilise kontrolli aruandele ja märgib, et tutvudes selle aruandega on võimalik teada saada täpsed puudused. Kohus leidis, et AL poolt e-kirjas märgitu ei saa otseselt tekitada kahtlusi, et mingeid olulisi puuduseid esineks.
23.Kohtu hinnangul ei nähtu Inspecta Estonia OÜ poolt koostatud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest nr 211-2-093, et tootmishoone kasutamine või tootmistegevuse jätkamine oleks ohtlik. Kohus leidis, et pankrotihalduril esineks vajadus mingist pankrotivõlgniku varaga seonduvast asjaolust võlausaldajaid teavitada ainult siis, kui tegemist oleks vajadusega otsustada uuesti võlgniku majandustegevuse jätkumine (tulenevalt PankrS § 77 lg 2 kohaselt üldkoosoleku pädevuses) või võlgniku ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõusoleku saamine (PankrS § 125 lg 4 kohaselt pankrotitoimkonna pädevuses). Seega leidis kohus, et kostjal I puudus tulenevalt Inspecta Estonia OÜ poolt koostatud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest vajadus teavitada võlausaldajaid või võtma tarvitusele meetmeid tootmistegevuse peatamiseks. Sellest tulenevalt ei saa asuda ka seisukohale, et juhul kui kostja I oleks õigeaegselt tutvunud Inspecta Estonia OÜ poolt koostatud 25.02.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandega, oleks enne 09.08.2013 toimunud põlengut kostjal I tekkinud vajadus mingeid meetmeid võlgniku varaga seonduvalt ette võtta.
24.Kohtule on esitatud 06.11.2012 Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kiri nr PA 7.2-3.2/9573 pealkirjaga „Ehitise kasutusloa tuleohutuseosale heakskiidu andmisest keeldumine“, mille kohaselt keeldub Päästeamet heaks kiitmast AS Regum tootmishoone kasutusluba põhjusel, et puudub elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, piksekaitse on lõpuni välja ehitamata, puudub veevõtu võimalus tuletõrje tiigist, tuletõkkesektsiooni konstruktsioonis olevas avad ei vasta nõuetele ja lae pinnakiht tootmisruumis ei vasta nõuetele. Antud juhul oleks hageja pidanud tõendama, et kostja I teadis 06.11.2012 Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Insenertehnilise Büroo kirjast. Hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kohus leidis, et tulenevalt 06.11.2012 kirjast ei oleks
kostja I pidanud tarvitusele võtma abinõusid võlgniku vara säilimiseks. Päästeameti kirjast ei nähtu, et tootmishoone kasutamine oleks ohtlik.
25.Hageja leiab, et kostja I oleks pidanud omama teavet ka selle kohta, et Regumi kinnistul asuvas tootmishoones on varasemalt toimunud 5 põlengut. Hageja esitas oma väite kinnituseks kostja I poolt 27.08.2013 Swedbank AS esindajale 27.08.2013 saadetud e-kirja, milles kostja I tunnistab, et töötajate selgituste kohaselt on Regumi tootmishoones varasemalt aset leidnud kuni 5 põlengut. Kostja I märgib, et info varasemate põlengute kohta sai kostja I pärast 09.08.2013 toimunud tootmishoone põlengut vestlusest tehase töötajatega, kelle väitel olid need olmelise iseloomuga põlengud (ventilatsioonitiiviku suitsemine, prügikasti põleng). Kostja I esitas oma väite kinnituseks Päästeameti 10.08.2016 vastuse päringule, mille kohaselt Päästeamet teatab, et ajavahemikul 01.08.2008 kuni 10.08.2016 ei ole peale 09.08.2013 väljakutse Regumi kinnistule rohkem väljakutseid olnud. Kohus leidis, et 27.08.2013 e-kirjast tulenevalt saab järeldada, et varasemalt on Regumi tootmishoones põlenguid toimunud, kuid lähtudes Päästeameti 10.08.2016 vastusest, ei saanud need olla tõsised põlengud. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja I oleks pidanud nendest varasematest põlengutest olema teadlik enne 09.08.2013 toimunud tootmishoone põlengut. Samuti ei saa kogumis Inspecta Estonia OÜ aruandes märgitust ja varasematest põlengutest järeldada, et tegemist oleks olnud võlausaldajate teavitamist nõudva informatsiooniga.
26.Juhul, kui kostjal I oleks olnud kohustus teavitada tootmishoone puudustest võlausaldajaid, poleks olnud võimalik 09.08.2013 toimunud tootmishoone põlengut ära hoida. Kohtu hinnangul pole tõsikindlalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku võlausaldajad oleksid kostja I poolt täiendava teabe esitamisel tootmishoone puuduste kohta võtnud vastu otsuse võlgniku majandustegevus tootmishoones peatada. Kohtule ei ole esitatud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, milliste andmete olemasolul oleksid võlausaldajad hääletanud pärast 29.05.2013 üldkoosolekut võlgniku majandustegevuse jätkumise küsimuses teisiti.
27.Pankrotitoimkonna teavitamisel ei oleks olnud võimalik saavutada võlgniku majandustegevuse seiskamist. PankrS § 77 p 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine. PankrS §-st 77 tulenevalt oleks piisava ohu ilmnemisel võlgniku vara säilimise osas ainus võimalus võlausaldajatel olnud otsustada 12.03.2013 sõlmitud rendilepingu üles ütlemine. Rendilepingu p 9.2 esimese lause kohaselt on poolel õigus see leping igal ajal 60-päevase etteteatamise üles öelda. PankrS § 79 lg 4 kohaselt tuleb võlausaldajate üldkoosolekust vähemalt 5 päeva ette teatada. Kohus nõustus kostjaga II selles, et eeldades, et kostja I oleks võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsunud koheselt pärast teabe saamist hoone puuduste kohta ja oleks avaldanud teate 06.07.2013, oleks võlausaldajate üldkoosolek saanud toimuda kõige varem 12.07.2013 ning juhul kui võlausaldajad oleksid otsustanud võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise ning kostja I oleks 12.07.2013 edastanud OÜ-le Chemko rendilepingu ülesütlemisavalduse, siis oleks rendileping lõppenud kõige varem 10.09.2013, s.o pärast põlengu toimumist. Kohus leidis, et isegi olukorras, kus võlausaldajad oleksid pärast teabe saamist võtnud vastu otsuse võlgniku ja rentniku vahel sõlmitud rendileping erakorraliselt üles öelda, ei saaks sellest järeldada, et koheselt samal päeval oleks tootmistegevus seiskunud. Juhul kui rendileping on üles öeldud, ei saa rendileandja võtta rendieset jõuga enda valdusse tagasi.
28.Hageja leiab, et olukord, kus pankrotivara säilimine ei pruugi olla tagatud ja asjaolu, et kindlustuskaitse varal puudub, on vaadeldav pankrotivõlgniku puhul mõjuva põhjusena
VÕS § 313 lg 1 tähenduses, mille alusel oleks olnud võimalik 12.03.2013 rendileping erakorraliselt koheselt üles öelda. Kohtu hinnangul puudub pankrotihalduril pädevus VÕS § 313 kohaldamiseks. Rendilepingu jätkumine oli sisuliselt samaväärne võlgniku majandustegevuse jätkumisega. Tulenevalt PankrS § 77 p-st 2 saab sellekohase otsustuse teha ainult võlausaldajate üldkoosolek. Lisaks leidis kohus, et tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei esinenud olukorda, mis oleks õigustanud rendilepingu erakorralist ülesütlemist VÕS § 313 alusel.
29.Hageja on leidnud, et kostja I oleks saanud tootmistegevuse osaliselt peatada, välistades Swedbank Liising AS-ile kuuluvate ja liisinguesemeks olevate seadmete kasutamise. Hageja märgib, et 12.03.2013 sõlmitud rendilepingu täitmise jätkamisega tekitas kostja I olukorra, kus pankrotihaldur lubas OÜ-l Chemko kasutada toomisseadmeid, mille kasutamise õigust ei olnud OÜ-l Chemko kunagi olnud. Kohus leidis, et on tõendatud, et kuni 14.06.2013 nõudis Swedbank Liising AS liisinguseadmete liisingule üleandmist ja nende mittekasutamist võlgniku tootmistegevuses, kuid alates 14.06.2013 seda väita ei saa. Kohus nõustus kostjatega, et Swedbank Liising AS nõustus seadmete edasise kasutamisega. Sellele viitab otseselt IT 16.07.2013 e-kiri, milles ta sisuliselt on nõus rendilepingu ja kokkuleppe sõlmimisega, kuid vajalik on veel AL poolt dokumentatsiooni üle vaatamine. Seejuures on selgelt arusaadav, et kokkuleppe all, millest on osapoolte vahel juttu, peetakse silmas Swedbank Liising AS ja rentniku vahelist kokkulepet liisinguseadmete edasise kasutamise osas. Kuna Swedbank Liising AS nõustus liisinguseadmete edasise kasutamisega, ei saa kostjale I ette heita seda, et ta nende seadmete kasutamist tootmishoones ei takistanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja I oleks pidanud enne 09.08.2013 toimunud põlengut teadma, et ühe seadme puhul on tegemist defektse seadmega ja seetõttu võlgniku vara säilimist ohustava seadmega.
30.Kohtu hinnangul puudub seos tootmishoone puuduste ja põlengu põhjuste vahel. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt saab võlgniku kinnistul asuva tootmishoone puudusteks pidada järgnevaid puuduseid: piksekaitse on lõpuni välja ehitamata, puudub veevõtu võimalus tuletõrjetiigist, tuletõkkesektsioonis ei ole avad nõuetekohased ja lae pinnakiht tootmisruumis ei ole nõuetekohane; hoonete elektripaigaldisse kohta ei ole dokumentatsiooni; puudub hoonete elektrivarustuse struktuurskeem; puudub elektripaigaldise piiritlusdokument võrguettevõtjaga; puuduvad dokumendid käidukorraldaja määramise ja käidukava koostamise kohta; puuduvad elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; kõikides kilpides puuduvad elektriskeemid; peakilbil pole võimalik tuvastada korduvmaanduse olemasolu; kummilintide puhastuskonveieri lindi taga asuvale seinale on monteeritud 2 elektrikilpi; paljud kilbid on paigaldatud tehnoloogiliste seadmete juurde nii, et neile pole tagatud vajalik teenindusruum; karkassi töötlemise ruumis ja mujal esineb kõrvuti 0 ja I klassi pistikupesasid. Ekspertiisiakti nr 13E-PT0031 ja nr 13EPT0037 kohaselt põhjustas tulekahju toruliitmiku (või –liitmike) lahtituleku tagajärjel pihustunud kõrgetemperatuurilise termoõli isesüttimine reageerimisel õhuhapnikuga. Soojusgeneraatori uurimisel selgus ekspertiisiakti kohaselt, et toruliitmiku detaili purunemise võis põhjustada metalli väsimine, automaatikaseadme rike, mille tagajärjel avariikaitse ei lülitunud välja ning temperatuur ja rõhk torustikus tõusid üle lubatud piiride, samuti mõlema eeltoodud asjaolu koosmõju. Kohtu hinnangul ei nähtu ekspertiisiaktidest, et tegemist oleks ühegi ülalmärgitud puudustega seoses oleva asjaoluga. Asjaolust, et võlgniku tootmishoones olid elektrikilbid hooldamata ei saa järeldada, et sellest oleks saanud põleng tekkida. Pelgalt elektrikilbi hooldamata jätmisest ei saa järeldada seda, et avariikaitse väljalülitumata jäämine oleks olnud sellest tingitud. Lisaks ei ole ühtegi tõendit esitatud selle kohta, et avariikaitse, mis ei lülitunud välja, oleks elektrikilbis asunud.
31.Kohus nõustus kostjatega, et kõik tootmishoone säilimisega seotud riskid olid 12.03.2013 rendilepingu alusel OÜ-le Chemko üle läinud. 12.03.2013 Võlgniku ja OÜ Chemko vahel sõlmitud rendilepingu punkti 6.1 kohaselt pidi OÜ Chemko tagama tema kasutusse antud vara säilimise rendilepingus ja üleandmisaktis fikseeritud seisundis. Rendilepingu punkti 6.2 järgi on OÜ Chemko rendilepingu punktis 6.1 sätestatud kohustuse täitmiseks kohustatud tegema õigeaegselt oma kulul rendilepingu eseme hooldustöid ja –remonti. Vastavalt rendilepingu punktile 6.6 vastutab OÜ Chemko rendilepingu esemeks oleva vara kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui see oli OÜ Chemko valduses ning on kohustatud hüvitama Regumi kulutused, mis on vajalikud rendilepingu eseme viimiseks seisukorda, millises see oli OÜ-le Chemko üleandmisel, arvestades harilikku kulumist. Nimetatud tingimustega sõlmitud rendilepingu täitmisele võtmine pankrotimenetluses vastab kohtu hinnangul arusaamale hoolsalt käituvast haldurist. Tulenevalt Inspecta Estonia OÜ aruandes märgitust ja asjaolust, et tootmishoonele ei ole väljastatud kasutusluba, oli kostja I kohustuseks leida lahendus tootmishoone puuduste kõrvaldamiseks.
32.Kostja I oli tulekahju toimumise hetkeks teinud kõik mõistlikult võimaliku võlgniku pankrotivara säilimise tagamiseks. Asjaolu, et rentnik kindlustuslepingut sõlmida ei jõudnud, tulenes sellest, et väga väikese ajavahemiku möödudes alates rendilepingu lisa sõlmimisest toimus tootmishoones põleng. Kui põlengut ei oleks toimunud, oleks haldur saanud oma kohustuste täitmiseks jälgida rentniku poolt oma kohustuste täitmist.
33.Maakohus asus seisukohale, et kostja I ei ole rikkunud PankrS § 55 lg 2 ning § 124 lg 1 ja 2, mistõttu ei ole kostja I käitumises õigusvastasust tuvastatud. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida, kas hagejale on kahju tekkinud ja kas see tekkis kostja I tegevuse tõttu, samuti seda, kas rendilepingu täitmise jätkamise kohustuse rikkumisest tulenev nõue on aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjate vastu jätta rahuldamata.
34.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et kostja I lepingulise esindaja kulu on olnud põhjendatud ja vajalik 47,5 tunni ulatuses ning tema esindaja tunnitasu suurus 130 eurot, millele lisandub käibemaks on samuti põhjendatud. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu 138 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja ajakulu pidas kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistis hagejalt välja kostja I menetluskulud summas 6174 eurot ja kostja II menetluskulud summas 9593,30 eurot ning märkis vastavalt TsMS § 177 lg 4, et menetluskuludelt tuleb tasuda kostjale II ka viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
35.Hageja esitas 09.06.2017 Harju Maakohtu 10.05.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
36.Maakohus on jätnud järgimata deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduste kontrollimise järjekorra. Maakohus ei ole analüüsinud, kas hagejale on kahju tekkinud. Samuti ei ole kohus käsitlenud seda, kas kahju tekkis kostja I tegevuse tõttu. Sellest järeldub, et maakohus ei ole käsitlenud ka põhjusliku seosega seonduvat hagejale kahju tekkimise ning kostja I teo vahel. Samas on maakohus osaliselt põhjusliku seost teo ja põlengu põhjuste vahel hinnanud. Maakohus on keskendunud üksnes kostja I teole ja selle teo võimalikule õigusvastasusele.
37.Rendilepingu lisa nr 2 sõlmimine ei vabastanud kostjat I PankrS § 124 lg-st 2 tulenevast kohustusest tagada pankrotivara säilimine. Samuti ei vabastanud see teda kohustusest täita pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsust, mille kohaselt pidi pankrotihaldur võimalikult kiiresti võtma pakkumised kindlustuslepingu sõlmimiseks pankrotivara suhtes, et võimalikult kiiresti saaks sõlmida kindlustuslepingu AS-i Regum (pankrotis) pankrotivara kindlustamiseks. Sõltumata OÜ Chemko tegevusest või tegevusetusest kindlustuslepingu sõlmimisel jäi kostja I vastutatavaks selle eest, et tagatud oleks pankrotivara säilimine. Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu oleks kindlustusleping OÜ Chemko poolt jäänud sõlmimata ajapuudusest tulenevalt. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata 2013.a OÜ Chemko juhatuse liikme AL 28.04.2016 e-kirja kui dokumentaalse tõendi, millest nähtub: „Ennem põlengut alustasime aktiivseid läbirääkimisi kindlustusfirmadega, kes meid ikkagi ennem üldse jutule ei võtnud kui hoonel kasutusluba olemas oli“. Samuti on maakohus põhjendamatult jätnud arvesse võtmata kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-1314546 antud selgitused seonduvalt raskustega kindlustuslepingu sõlmimisel pankrotivara kindlustamiseks tulenevalt kasutusloa puudumisest võlgniku tehasehoonel.
38.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 8, kui jättis põhjendamata, miks ei ole kohus võtnud arvesse justiitsministri 03.12.2014 käskkirja nr 19-d. Kõnealuse käskkirjaga määrati kostjale I distsiplinaarkaristus selle eest, et ta jättis tootmistegevuse seiskamata ning võimalikust ohust pankrotitoimkonna teavitamata. Käskkirja p-st 3.1. nähtub ka, et Regumi tehasehoone kindlustamine selle tegelikku seisukorda teades ei oleks olnud tõenäoline.
39.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu omaks antud juhul tähendust hageja teadmine sellest, et AS-i Regum poolt sõlmitud kindlustusleping on lõppenud. Pankrotihalduri poolt PankrS § 124 lg-s 2 sätestatud pankrotivara säilimise tagamise kohustuse täitmine ei sõltu võlausaldaja teadmisest. Nõustuda ei saa ka otsuses toodud tõlgendusega, nagu tuleneks AS-i Regum (pankrotis) pankrotitoimkonna 11.06.2013 otsusest, et pankrotihaldur ei olevat pidanud hankima kindlustuspakkumusi nii kiiresti kui võimalik. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kindlustuslepingu sõlmimine Regumi tehasehoone osas oli võimalik. Asja lahendamisel omab määravat tähtsust see, et kindlustuslepingut AS-i Regum (pankrotis) pankrotivara kindlustamiseks ei sõlmitud. Siiski on tõenäoline, et kindlustuslepingu sõlmimine ei olnud Regumi tehasehoone puudustest tulenevalt võimalik. Nõustuda ei saa ka otsusest järelduva seisukohaga, nagu oleks Regumi tehasehoone kindlustamise küsimus lahendatud seeläbi, et pankrotihaldur sõlmis Regumi tehasehoone rentnikuga OÜ-ga Chemko rendilepingu lisa nr. 2, milles oli sätestatud OÜ Chemko kohustus Regumi tehasehoone kindlustada. Vaidlus puudub selles, et OÜ Chemko enne Regumi tehasehoone põlengu toimumist kindlustuslepingut Regumi tehasehoone kindlustamiseks ei sõlminud.
40.Maakohus on jätnud analüüsimata, mida õiguslikult tähendab hoonel kasutusloa puudumine. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, nagu saaks järeldada asjaolust, et ehitisregistrist ei nähtunud andmeid tehasehoonele kasutusloa väljastamise kohta, et AS-i Regum (pankrotis) võlausaldajad pidanuks olema teadlikud kasutusloa puudumisest Regumi tehasehoonel. Kuni 30.06.2015 kehtinud EhS § 56 lg 2 kohaselt oli ehitisregistri andmetel üksnes informatiivne tähendus. Kostja I oleks pidanud võtma ühendust Ülenurme Vallavalitsusega, kellega suheldes oleks kostja I saanud teadlikuks sellest, et Päästeamet on keeldunud nõusoleku andmisest kasutusloa väljastamiseks. Sellesisuline teave oli oluline PankrS § 124 lg-dest 1 ja 2 tuleneva pankrotihalduri kohustuse täitmisel ning pidi juhtima pankrotihalduri tähelepanu sellele, et Regumi tehasehoone kasutamine ei pruugi olla ohutu.
41.Hageja ei nõustu otsuses ilmnevate seisukohtadega, nagu ei nähtuks Inspecta Estonia OÜ 25.02.2012 kontrolli aruandest teavet, et Regumi tehasehoone kasutamine oleks ohtlik. Hageja arvates on ilmne, et kui tehasehoone elektrisüsteem on ilma igasuguse projektdokumentatsioonita valmis ehitatud ja seda ilma elektritööde teostamisele spetsialiseerunud ettevõtte abita, elektrikilpides puuduvad skeemid, elektrikilbid on hooldamata, kontrollmõõtmised on teostamata, siis selliste oluliste puudustega elektrisüsteemiga tootmishoone kasutamine võib olla ohtlik. Samuti leiab hageja, et kui kostja I oleks tegutsenud hoolsa pankrotihaldurina, siis oleks ta saanud Inspecta Estonia OÜ aruande olemasolust teadlikuks juba 20.06.2013, mitte aga alles 04.07.2013. Kui kostja I oleks hoolsa pankrotihaldurina tegutsedes taganud selle, et tal on olemas ülevaade epostiaadressile XXX laekuvast korrespondentsist, siis oleks ta saanud teadlikuks Tehnilise Järelevalve Ameti järelepärimisest juba 20.06.2013. Asudes seisukohale, et kostjal I puudus õigus juurdepääsule e-postiaadressile XXX, on maakohus ebaõigesti kohaldanud PankrS § 55 lg-d 4 koosmõjus § 22 lg 3 p-ga 1.
42.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega sellest, et kostja I ei pidanud olema teadlik Päästeameti 06.11.2012 otsusest ega pidanud sellest otsusest tulenevalt võtma tarvitusele abinõusid AS-i Regum (pankrotis) pankrotivara säilimiseks. Aktsepteerides tootmistegevuse jätkumist Regumi tehasehoones, rikkus kostja I PankrS § 124 lg-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tagada pankrotivara säilimine.
43.Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostjal I olnud võimalik tootmistegevust Regumi tehasehoones ajaliselt enne 09.08.2013 tulekahju toimumist peatada. Tootmistegevuse peatamine pankrotihalduri poolt ei ole samasisuline PankrS § 77 p-s 2 sätestatud otsusega. Kui tootmistegevuse peatamisega võib kaasneda pankrotivõlgnikust ettevõtte tegevuse jäädav lõppemine, on pankrotihalduril võimalik tootmistegevus peatada ning samaaegselt kutsuda kokku võlausaldajate üldkoosolek pankrotivõlgnikust ettevõtte tegevuse lõpetamise otsustamiseks. On oluline, et pankrotihaldur peab pankrotivara valitsema ning muuhulgas hõlmab pankrotivara valitsemine ka pankrotivara säilitamiseks vajalike toimingute tegemist (PankrS § 124 lg 2).
44.Nõustuda ei saa sellega, nagu oleks välistanud tootmistegevuse peatamise Regumi tehases OÜ-ga Chemko sõlmitud rendileping. Samuti nähtub kõnealuse rendilepingu p 9.2 esimesest lausest, et poolel on õigus see leping igal ajal 60-päevase etteteatamisega üles öelda. Samas ei tähenda see seda, nagu oleks kõnealust rendilepingut olnud võimalik lõpetada üksnes 60-päevase etteteatamise tähtajaga. Vastavalt VÕS § 313 lg-dele 1 ja 3 võib kumbki pool üürilepingu mõjuval põhjusel üles öelda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 313.
45.Seonduvalt 09.08.2013 tulekahju tekkepõhjusega omavad tähtsust MA poolt 29.08.2013 kostjale I antud selgitused ning elektromehhaaniku poolt 29.08.2013 Lõuna Prefektuurile antud selgitused. Mõlematest selgitustest ilmneb, et soojusgeneraatoril olid olemas kaitselülitid ja sulavkaitsmed. Seega oli soojusgeneraator ühendatud Regumi kinnistu paikneva tehasehoone elektrisüsteemi, mille kohta on teada, et see elektrisüsteem oli mittenõuetekohane. Tehasehoone elektrisüsteem moodustab ühtse terviku ning seetõttu on meelevaldne maakohtu seisukoht, nagu ei oleks tulekahju üheks võimalikuks tekkepõhjuseks avariikaitsmete mitte välja lülitumine elektrisüsteemis. Kui kostja I oleks teavitanud pankrotitoimkonda asjaoludest, et vara ei õnnestu kindlustada ning tootmishoone kasutamise jätkamine võib olla ohtlik, oleks pankrotitoimkond andnud kostjale I suunise peatada tootmistegevus tootmishoones.
Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
48.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
49.Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu järeldus, et kindlustuskaitse puudumist ei saa käsitleda halduri poolse kohustuse rikkumisena. Võlgniku pankrotitoimkond võttis 11.06.2013 koosolekul vastu otsuse otsustada kindlustuslepingu sõlmimine esimesel võimalusel vastavalt pankrotihalduri poolt esitatavatele pakkumistele (I kd tl 39-41). Samas nähtub, et haldur soovis kindlustuskaitset tagada nii, et kindlustamine jääb rentniku OÜ Chemko ülesandeks ning toimkond aktsepteeris seda. 10.07.2013 saatis haldur toimkonnale rendilepingu lisa nr 2 projekti, mille kohaselt kindlustab vara rentnik (II kd tl 54-60). 16.07.2013 saatis haldur toimkonnale e-kirja, milles palus lisa nr 2 üle vaadata ja otsustada allkirjastamine (II kd tl 113). Sellele järgnenud e-kirjavahetuses on toimkond rendilepingu lisa nr 2 projektiga nõustunud. 05.08.2013 allkirjastasid haldur ja OÜ Chemko rendilepingu lisa nr 2, mille kohaselt kindlustab rentnik rendileandja vara (II kd tl 124-129). Seega aktsepteeris toimkond, et halduri asemel sõlmib kindlustuslepingu rentnik OÜ Chemko. Asjaolu, et rentnik ei jõudnud enne põlengut kindlustuslepingut sõlmida, ei saa olla etteheidetav haldurile. Samuti sisaldas rendileping pankrotivara säilimise tagamisele suunatud sätteid. Rendilepingu punkti 6.1 järgi kohustus rentnik tagama rendiobjekti säilimise ning punkti 6.6 järgi vastutama rendiobjekti kahjustamise eest (III tl 74-84). Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Chemko ei olnud võimeline kahju hüvitamise kohustust täitma. Lisaks vabastati kostja I halduri kohustustest 21.04.2014 (I kd tl 139-143), s.o enne kahjuhüvitise nõude aegumistähtaja lõppemist, mistõttu puudub alus väita, et kahju hüvitamise nõue jäi esitamata kostja I tegevusetuse tõttu. Tõendamata on hageja seisukoht, et võlgniku tootmishoonet ei olnudki, hoone seisukorrast tulenevalt, võimalik kindlustada. Vaidlus puudub, et tootmishoone oli kindlustatud kuni 22.03.2013. Kuigi võlgniku pankrot võis kindlustuslepingu sõlmimist raskendada, ei ole tõendatud, et see oli võimatu. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostjale I ei saa heita ette, et ta ei teavitanud võlausaldajate 29.05.2013 üldkoosolekul võlausaldajaid kindlustuskaitse puudumisest. Puuduvad tõendid, et kindlustuskaitse küsimus oleks olnud ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamisel määrava tähtsusega. Maakohus tuvastas, et hageja oli teadlik kindlustuskaitse puudumisest, kuid hääletas sellest hoolimata, nagu kõik teised, ettevõtte tegevuse jätkamise poolt. Seega ei pidanud ka hageja ise ettevõtte tegevuse jätkamise otsustamisel oluliseks kindlustuskaitse olemasolu.
50.Hageja on tuginenud asjaolule, et võlgniku tootmishoonel puudus kasutusluba. Selle üle, et võlgniku tootmishoonel puudus kasutusluba, vaidlust ei ole. Samuti on maakohus
tuvastanud, et võlausaldajad, sealhulgas hageja, olid teadlikud, et avalikus ehitusregistris puudub märge ehitusloa olemasolu kohta. Kolleegium leiab, et olukorras, kus võlgnik oli kasutanud tootmishoonet juba alates 2008 detsembrist, ei saanud üksnes kasutusloa puudumine olla aluseks haldurile asumaks seisukohale, et pankrotivara säilimine on ohus. Võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise üle otsustamisel ei pidanud kasutusloa puudumist oluliseks ka võlausaldajad (sealhulgas hageja), kuna nad hääletasid 29.05.2013 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlgniku tegevuse jätkamise poolt (II kd tl 71-76). Kuigi 29.05.2013 kehtinud ehitusseaduse § 56 lg 2 järgi on ehitusregistri andmetel informatiivne tähendus, said võlausaldajad ehitusregistri põhjal siiski eeldada, et kasutusluba puudub.
51.Samuti on hageja heitnud haldurile ette, et hoone elektrisüsteemis olid puudused. Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes välja toodud puudused olid järgmised: hoonete elektripaigaldise kohta puudub dokumentatsioon, puudub hoonete elektrivarustuse struktuurskeem, puudub elektripaigaldise piiritlusdokument võrguettevõtjaga, puuduvad dokumendid käidukorraldaja määramise ja käidukava koostamise kohta, puuduvad elektrotehnilise kontrollmõõtmise protokollid, elektrikilpides puuduvad elektriskeemid, kilbid on hooldamata, hoone peakilbil ei olnud võimalik tuvastada korduvmaanduse olemasolu, kummilintide puhastuskonveieri lindi taga asuvale seinale monteeritud kaks elektrikilpi ei vasta nõuetele, paljudele kilpidele ei ole tagatud teenindusruum, karkassi töötlemise ruumis ja ka mujal esineb kõrvuti 0 ja I klassi pistikupesad (II kd tl 42 – 43). Päästeameti 06.11.2012 ehitise kasutusloa tuleohutuseosale heakskiidu andmisest keeldumise otsuses loetletud puudused olid järgmised: puudub elektripaigaldise nõuete kohasuse tunnistus, piksekaitse on lõpuni välja ehitamata, puudub veevõtu võimalus tuletõrje tiigist, tuletõkkesektsiooni konstruktsiooni avad ja lae pinnakiht tootmisruumis ei ole nõuetekohased (I kd tl 46). Maakohus tuvastas, et haldur sai Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruande olemasolust teada 04.07.2013 Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 kirjast (I kd tl 47-48), milles tehti järelepärimine võlgniku elektripaigaldise kohta. Hageja on apellatsioonkaebuses argumenteerinud, et kui haldur oleks võlgniku e-posti aadressi XXX üle võtnud, siis oleks ta aruande olemasolust teada saanud 20.06.2013. Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamisel ei ole sisulist tähtsust asjaolul, kas haldur pidi Inspecta Estonia OÜ aruande olemasolust teada saama 20.06.2013 või 04.07.2013, mistõttu ei ole sisulist tähtsust ka küsimusel, kas haldur pidi võlgniku e-posti aadressi XXX üle võtma või mitte. Samas leidis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti, et haldur sai Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruande olemasolust teada 04.07.2013. Samuti leidis maakohus õigesti, et halduril puudus kohustus üle võtta e-posti aadressi XXX. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi. Kolleegium nõustub ka maakohtu põhjendusega, et Inspecta Estonia OÜ aruande sisust sai haldur teada pärast tulekahju toimumist, kuid ta oleks pidanud Inspecta Estonia OÜ aruannet nõudma pärast aruande olemasolust teadasaamist. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et haldur oleks pidanud teadma Päästeameti 06.11.2012 otsusest. Samas on maakohus leidnud, et halduril oli ülesanne välja selgitada kasutusloa puudumise põhjused, kuid ta ei pidanud sellega tegelema viivitamatult. Kolleegium nõustub, et tulenevalt PankrS § 55 lg-st 2 oli halduril kohustus selgitada välja kasutusloa puudumise põhjused ning ringkonnakohtu hinnangul oleks ta pidanud seda tegema hiljemalt pärast Tehnilise Järelevalve Ameti 28.05.2013 päringu saamist 04.07.2013, milles oli viidatud elektripaigaldise puudustele. Kasutusloa puudumise
põhjuste väljaselgitamisel oleks saanud haldur teada ka Päästeameti 06.11.2012 otsusest, kuna see oli põhjuseks, mille tõttu võlgnik ei saanud hoone kasutusluba. Samas leidis maakohus põhjendatult, et Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruandest ja Päästeameti 06.11.2012 otsusest ei nähtu, et tegemist oleks hoonele otsest ohtu tähendavate puudustega, mille pinnalt oleks pidanud tekkima küsimus tootmise kohesest seiskamisest. Kolleegium märgib, et sellistes tingimustes oli tootmistegevus kestnud juba aastaid. Mis puudutab varasemaid olmelise iseloomuga põlenguid, siis leidis maakohus õigesti, et tõendamata on, et haldur neist enne 09.08.2013 tulekahju teadis. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et kuna Päästeamet on kinnitanud, et nendel kordadel ei ole ta väljakutset saanud (IV kd tl 180), siis ei saanud need olla tõsised põlengud.
52.Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul lõppjärelduses õigesti, et halduril ei oleks olnud reaalset võimalust OÜ Chemko tootmistegevust peatada. Kolleegiumi arvates sai haldur tootmistegevuse peatada üksnes rendilepingu ülesütlemise kaudu. Teisi õiguslikke võimalusi tootmistegevuse peatamiseks halduril ei olnud. PankrS § 50 lg 1 sätestab, et üürile- või rendileandja pankrot ei ole üüri- või rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei olnud rendilepingus teisiti ette nähtud. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et käesoleval juhul eeldas rendilepingu ülesütlemine PankrS § 77 p 2 järgset võlausaldajate üldkoosoleku otsust ettevõtte tegevuse lõpetamise kohta. PankrS § 77 p-st 2 ei tulene, et võlausaldajate pädevusse kuulub võlgniku poolt sõlmitud rendilepingu ülesütlemise otsustamine. Võlgniku sõlmitud rendilepingu ülesütlemise otsustamist ja võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetamise otsustamist ei saa samastada. Kolleegiumi hinnangul oleks haldur pidanud rendilepingu lõpetamiseks saama toimkonna nõusoleku (PankrS § 125 lg 3 ja 4). Ringkonnakohus leiab, et haldur ei oleks pärast Inspecta Estonia OÜ aruande olemasolust teada saamist jõudnud enne põlengu toimumist rendilepingut lepingu p 9.2 alusel üles öelda. Rendilepingu punkti 9.2 kohaselt oli rendileandjal õigus leping igal ajal 60-päevase etteteatamisega üles öelda. Sõltumata sellest, kas haldur oleks pidanud Inspecta Estonia OÜ aruande olemasolust saama teada 20.06.2013 või 04.07.2013, oleks 60-päevane etteteatamise tähtaeg möödunud pärast tulekahju toimumist. Hageja on viidanud, et rendilepingu oleks saanud lõpetada ka VÕS § 313 lg 1 alusel, mis sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erialakirjanduses on selgitatud, et VÕS § 313 raames tuleb ülesütlemine kõne alla vaid siis, kui tekivad mingid asjaolud, mida lepingu ülesütlemist sooviv lepingupool lepingu sõlmimisel ette ei näinud ja ette näha ei saanud, sest kui ülesütlemist sooviv lepingupool oleks vastavaid asjaolusid teadma pidanud, kuid sellest hoolimata vastava üürilepingu sõlmis, siis välistas ta sellega vastaval alusel üürilepingu ülesütlemise võimaluse (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, 2007, lk 238). Lisaks sellele, et Inspecta Estonia OÜ aruandest ja Päästeameti otsusest ei nähtu, et tegemist oleks hoonele otsest ohtu tähendavate puudustega, olid hageja viidatud asjaolud (kasutusloa puudumine, elektrisüsteemi puudused) olemas juba enne 12.03.2013 rendilepingu sõlmimist. Seega puudus halduril VÕS § 313 sätestatud üürilepingu ülesütlemise alus. Lisaks on OÜ Chemko tolleaegne juhatuse liige ja hilisem likvideerija AL 01.08.2016 avaldanud, et kui haldur oleks 2013.a suvel teatanud rendilepingu ülesütlemisest mõjuva põhjuse tõttu, ei oleks nad tootmistegevust peatanud ega rendipinda tagastanud (IV kd tl 175-176). Juhul, kui
rendilepingu ülesütlemine on kehtiv, kuid rentnik asja pärast lepingu lõppemist ei tagasta, siis saab rendileandja asja välja nõuda hagi esitamisega kohtusse.
53.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruandes ja Päästeameti 06.11.2012 otsuses väljatoodud puudustel puudus seos põlengu põhjustega. Ekspertiisiakti nr 13E-PT0031 ja 13E-PT0037 kohaselt põhjustas tulekahju toruliitmiku (või- liitmike) lahtioleku tagajärjel pihustunud kõrgtemperatuurilise termoõli isesüttimine reageerimisel õhuhapnikuga. Tulekahjukolle paiknes soojusgeneraatori avanenud toruliitmike piirkonnas. Soojusgeneraatori uurimisel selgus, et termoõli torude liitmikud on kahest ühendusest lahti. Toruliitmiku detaili purunemise võis põhjustada metalli väsimine, automaatikaseadme rike, mille tagajärjel avariikaitse ei lülitunud välja ning temperatuur ja rõhk torustikus tõusid üle lubatud piiride või mõlema eeltoodud asjaolu koosmõju (I kd tl 64-71). Seega tekkis tulekahju toruliitmiku detaili purunemise tõttu, mille võis põhjustada metalli väsimine ja/või automaatikaseadme rike. Ekspertiisiaktist ei tulene, et tulekahju oleks tekkinud Päästeameti 06.11.2012 teates või Inspecta Estonia OÜ 25.05.2012 aruandes loetletud puuduse tõttu. Kolleegium nõustub ekspertiisiakti, 29.08.2013 Mihhail Apurini seletuskirja (IV kd tl 82-83) ja 06.09.2013 AS Regum elektrotehniku selgituse (IV kd tl 141-143) pinnalt tehtud maakohtu järeldusega, et avariikaitse, mis ei lülitunud välja, asus seadme juures, mitte elektrikilbis.
54.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus jättis analüüsimata Justiitsministri 03.12.2014 käskkirja. Maakohus on põhjendanud, miks tema arvates ei saa tootmistegevuse seiskamata jätmist haldurile ette heita.
55.Ülaltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul halduri käitumises kohustuse rikkumisi, mis oleks seoses hagiavalduses märgitud hageja kahjuga. Sellest tulenevalt puudub vajadus analüüsida teisi deliktilise kahju hüvitamise elemente, sealhulgas seda, kas tulekahju tagajärjel on hagejale kahju tekkinud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus lõppjärelduses jätnud õigesti hagi kostjate vastu rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Menetluskulude jaotus
56.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
57.Kostja I palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4225 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I lepingulisel esindajal kulunud maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 4,5 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumisele 3,5 tundi, kliendiga menetlusliku positsiooni arutamisele 2 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 16 tundi, kostja II vastusega tutvumisele 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistusele 3,5 tundi ja esindusele kohtuistungil 1 tund. Esindaja tunnitasu on 130 eurot, millele lisandub käibemaks (kostja I ei taotle käibemaksu hüvitamist). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades
maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse mahtu, peab kohus põhjendatuks kohtuotsusega tutvumise ajakulu 3 tundi ja apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu 2 tundi. Kliendiga menetlusliku positsiooni arutamisele kulunud aega 2 tundi peab kolleegium vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja sisu, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Kostja II vastusega tutvumise ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Ettevalmistust kohtuistungiks peab kolleegium vajalikuks 3 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise ajakulu palus kostja I esindaja hüvitada 1 tunni ulatuses ning see on põhjendatud. Seega on kostja I esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 25 tundi. Kostja I esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja I menetluskulude katteks välja mõista 3250 eurot.
58.Kostja II palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 2695,60 eurot, millele lisandub istungiga seotud kulu. Samuti palus kostja II hagejalt välja mõista viivise. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II esindajal kulunud 27.03.2017 telefonivestlusele XX-ga 39 minutit, 30.03.2017 repliigi koostamisele 1 tund 42 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund 6 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele 13 tundi 54 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 tundi 11 minutit. Lisaks palus kostja II hüvitada ringkonnakohtu istungi ajakulu. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tund 12 minutit. Kostja II esindaja tunnitasu on 138 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja II palus õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kolleegiumi hinnangul ei saa ajakulu, mis seondub 27.03.2017 toimunud telefonivestlusega XX-ga ning 30.03.2017 koostatud repliigiga pidada põhjendatuks, kuna need toimingud on tehtud maakohtu menetluse ajal. Tegemist ei ole apellatsioonimenetluse kuluga. Ülejäänud osas (18 tundi 23 minutit) peab ringkonnakohus kostja II esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja II esindaja tunnitasu 138 eurot (sisaldab käibemaksu) ei ületa keskmist turuhinda. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista menetluskulud 2536 eurot 90 senti ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.