2-17-120864/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal V. K l on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 21.09.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 23.10.2017 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.11.2017 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi V. K vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõude V. K vastu. Nõude loovutamise aluseks on Creditstar Estonia AS ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr xxxx Creditstar Estonia AS ja V. K sõlmisid interneti vahendusel 31.07.2016 lepingu nr xxxx. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit summas 2000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu krediidilimiidi 2000 eurot ulatuses. 31.07.2016 esitas kostja laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 500 euro saamiseks 180-ks päevaks. Kostja on peale laenutaotluse esitamist 08.08.2016 käinud enda isikut tuvastamas. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja Creditstar Estonia AS kandis 08.08.2016 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 500 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 10.02.2017. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole sooritanud ühtegi makset. Kostja esitas laenutaotluse laenu kasutamiseks 180 päevaks ja hageja arvestab

intressi 180 päevase laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi summaks 214 eurot. Intressi määraks oli 45,95 % aastas ja krediidikulukuse määr 57,96 % aastas. Intressi tasumise kohustust kostja ei ole täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02 % tagastamata laenu summalt päevas, ehk VÕS § 113 lg 1 antud määras. Laenu tagastamise tähtajast 10.02.2017 käesoleva ajani on möödunud 279 päeva. Hageja arvestab viivise alates 11.02.2017 tagastamata laenupõhiosalt 500 eurolt ja on arvestanud perioodil 11.02.2017 kuni 15.11.2017 viivist summas 500 x 278 p x 0,02 % = 30,47 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 16.11.2017 kuni põhinõude summa 500 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Maksekäsu kiirmenetluses võlgnik tunnistas vastuväite kohaselt lepingu sõlmimist ja laenu saamist ja väitis, kuna kaotas töökoha, siis ei saanud maksta ja soovis maksegraafikut võla tasumiseks. Hageja on kostjaga ühendust võtnud ja pooled on jõudnud kompromissi osas kokkuleppele ning hageja on kostjale saatnud kompromissilepingu allkirjastamiseks, mida kostja ei ole allkirjastatult tagasi saatnud Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 euro ulatuses. Hageja on arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks kokku 10,53 eurot. Esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale teatisi kirja teel, e-maili ja smsi teel. Samuti on hageja poolt korduvalt saadetud kostjale nii e-maili, kui ka kirja teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et kohtuväliselt lahendada võlgnevuse tasumine. Tulenevalt eeltoodust hageja leiab, et 10,53 eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad kostja poolt tasumisele. Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr xxxx, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja arveldusarvele on kantud 08.08.2016 500 eurot. Kostja on olnud teadlik, et summa, mis on Creditstar Estonia AS poolt kostja arveldusarvele kantud on alusetult saadud ja kostja ei ole 500 eurot ei Creditstar Estonia ASle, ega hagejale tagasi kandnud. 15.11.2017 seisuga on tagastamata laenu jääk 500 eurot. Vastavalt VÕS § 1035 sätestatule, võlgneb kostja hagejale seisuga 15.11.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodil 11.02.2017 kuni 15.11.2017 summas 30,47 eurot. Seega tagastamiseks kuuluv alusetult saadud summa koos intressiga seisuga 15.11.2017 on 530,47 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 16.11.2017, kuni põhinõude summa 500 eurot täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostja vastase alusetust rikastumisest tuleneva alternatiivse nõude rahuldada üksnes juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb sõlmitud laenulepingust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.12.2017 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (perekonnaliikme, s.o. abikaasa S. K kaudu) kostja elukohas. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 01.12.2017, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 15.12.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Creditstar Estonia AS poolt 31.07.2016 sõlmitud lepingust nr 356025, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Creditstar Estonia AS on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 500 euro ja tasumata laenuintressi 214 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 500 eurolt seadusjärgses määras perioodil 11.02.2017 - 15.11.2017. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (500 eurolt) perioodil 11.02.2017 kuni 08.01.2018 (k.a) 332 päeva eest 36,38 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 09.01.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 500 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 500 euro suurust. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 10,53 eurot. Kohus leiab, et esitatud sissenõudmiskulu on mõistlik ja põhjendatud, kuivõrd kulu on tekkinud laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu kostjale saadetud teadete/sõnumite saatmisel ning kuulub seega kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 100 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu tunnitasu 100 eurot/tund pidada mõistlikus suuruses olevaks. Arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, peab kohus hageja esindaja menetluses tehtud toimingute ajakulu 1 tundi põhjendatuks ja vajalikuks ning õigusabikulu 100 eurot (käibemaksuta) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.