Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

politseisse sündmuse kohta oli esitatud. Väärteomenetlus on lõpetatud. Hageja ei saanud kasutada sõiduautot purustatud esiklaasiga ning hageja palub kostjal hüvitada tekkinud kahju, mis tekkis seoses uue autoklaasi paigaldamisega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 130 eurot, mis seisneb autoklaasi vahetamise kuludes. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt 17.07.2015 toimus liiklusõnnetus aadressil xxx Tallinn. Antud juhtum registreeriti politsei ühtses infosüsteemis nr 3110150128821 LÕ 1677 all. 23.03.2016 lõpetas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja xxx väärteomenetluse väärteoasjas nr 230215012376 väärteo kvalifikatsiooniga LS § 223 lg 1. Kogutud materjalide põhjal on kohtuväline menetleja tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud isikute ütlused on vastuolulised, seega ei saa teha üheseid järeldusi liiklusõnnetuse põhjuste kohta. Samuti ei ole antud situatsiooni videosalvestustelt näha. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et sündmuses osalenud isikute tegudes puuduvad väärteo tunnused. 24.03.2016 esitas kostja kaebuse kohtuvälise menetleja 23.03.2016 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. 29.03.2016 jättis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees kaebuse lahendamise määrusega Xxxkaebuse rahuldamata. Kaebuse lahendamise määruses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et talle ei ole teada täiendavaid tunnistajaid, kes võiksid anda erapooletuid ütluseid juhtunu asjaolude kohta. Seega leiab kohtuväline menetleja juht, et võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendunud. Hageja on kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2015 teatise nr 3.1-1.1/22047-2. Teatisest on näha, et hageja on esitanud 17.07.2015 avalduse, mille alusel on alustatud väärteomenetlus nr 2317,15,007399 KarS § 218 lg 1 alusel, mis lõpetati 29.09.2015 vastavalt VTMS § 29 lg 1 alusel, so väärteotunnuste puudumise tõttu. KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Hageja poolt kostjale etteheidetav tegu kvalifitseeruks KarS § 218 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et sündmuses osalenud isikute tegudes puuduvad väärteo tunnused. Seega ei ole ka kostja tegevuses väärteo tunnuseid KarS § 218 lg 1 järgi kohtuväline menetleja tuvastanud. Kohtuväline menetleja on viinud läbi kaks erinevat väärteomenetlust eelpoolnimetatud vahejuhtumi osas ning mõlemad väärteomenetlused on lõpetatud tuvastamata osapoolte tegevuses väärteo tunnuseid sh kahju tekitamist ühe osapoole poolt teisele. Kostja on asunud seisukohale, et hageja tegevus on vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § 138 tuleneva hea usu põhimõttega ning hageja eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale. Kostja ei tunnista hagi, st ei tunnista, et tema oleks tekitanud kahju hagejale 17.07.2015 kell 15.45 toimunud vahejuhtumi ajal aadressil xxx, Tallinn. Kostja on seiskohal, et vaatamata väärteoasja nr 230215012376 lõpetamisele kohtuvälise menetleja poolt toimus osapoolte vahel liiklusõnnetus, milles oli kannatanuks kostja. Menetluse käik TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 21.11.2017 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (24.11.2017) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 17.07.2015 kell 15:45 xxx juures kostja lõi kolm korda käega vastu hagejale kuuluva sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx esiklaasi, mille tulemusena klaas purunes. Kostja on seisukohal, et 17.07.2016 toimus liiklusõnnetus aadressil xxx, milles kannatanuks oli kostja ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, millistel asjaoludele on tekkinud 17.07.2015 hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxx esiklaasi kahjustused ja kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida järgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-106-13 p-s 18 öelnud, et hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-62-09 p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10). Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕ S) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Nimelt hageja väidab, et kostja lõi kolm korda käega vastu hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxesiklaasi, mille tulemusena klaas purunes. VÕ S § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕ S § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕ S § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕ S § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohtuistungil on tunnistaja Xxxandnud järgmisi ütluseid: “Sellel päeval sõitsin mööda Sütiste tee ja Retke tee ristmikult Tammsaare poole. Mööda sõites ma vaatan alati selle garaaži poole ja kaugelt nägin, et seal on konfliktne olukord, pargitud kostja auto ja hageja auto. Mööda sõites nägin, kuidas kostja lõi parema käe rusikaga vastu hageja Fordi esiklaasi. Ei hakanud peatuma, kuna ma kiirustasin kohtumisele (tlk 157 pöördel). Kohtule esitatud väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 17.07.2015 koostatud tunnistaja xxx ülekuulamise protokolli kohaselt 17.07.2015 a kell 16.00 Xxxsulges sõidutee garaažiühistust xxx ning kutsus välja munitsipaalpolitsei. Pärast helistas kuskile. 5 minuti pärast vabastas sõidutee, mina otsustasin välja sõita ja sulgeda väravad. Järsku hakkas Xxxlõhkuma minu autot esiklaasi reisija poolt. Lõhkus klaasi ära. Mina kutsusin politsei umbes 16:20. Politsei tuli kohale ja tegi fotod, muud auto osad ei ole vigastatud, kahju eksperdi hinnangul. Xxxon garaažiühistu xxx liige, kõik Xxxandmed on politseipatrullil olemas. Mulle kuulub auto Ford, registreerimisnumberxxx, ligikaudne kahju 300 eurot (tlk 59-60, tõlge tlk

134). Kohtule esitatud väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 23.07.2015 koostatud tunnistaja Xxxülekuulamise protokolli kohaselt järsku, seistes seljaga garaaži väravate poole, kuulsin mootori müra ja hakkasin ringi keerama, kui sain xxx auto kapotilt löögi. Mind paiskas õhku ja ma kukkusin auto esiklaasile, mille tagajärjel see purunes. Pärast seda sõitis xxx koha ära. Mina helistasin numbril 112. Mõne aja pärast sõitis xxx tagasi, keeras autoga ringi ja jäi politseid ootama. Politseile teatas, et mina lõin rusikatega tema esiklaasi katki, mis ei ole tõsi (tlk 61-62, tõlge 139). Kohtule esitatud Xxxpoolt 17.07.2015 kell 16.15 PPA Põhja Prefektuurile esitatud avalduse kohaselt 17.07.2015 kell 16.15 olin xxx ees oleval parklal. Samal ajal Xxxväravatest väljus hall Ford Mondeo (xxx). Juht meelega suunas auto minu poole, vaadates mulle otsa ja sõitis enda parema esiotsaga mulle vastu paremat põlve. Mina lendasin löögist pea parema osaga auto esiklaasi ja hüppasin autost eemale. Fordi juht ei peatanud autot, vaid sõitis minema. Aga natuke üle minuti aega hiljem tuli autoga tagasi ja parkis sinna, kus ta mulle otsa sõitis. Kutsusin politsei ja kiirabi. Minul oli tuvastatud pea- ja jäsemete põrutus, kontasioon. Politsei ja kiirabi käis kohal. Politsei ei alustanud menetlust videosalvestuse mittekättesaamise tõttu (tlk 72-73). Kohtule esitatud Xxx20.07.2015 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse kohaselt niipea, kui Vassili auto esirattad läksid koridori betooni pealt õueasfaldile, ta andis kõvasti gaasi ja sõitis mulle otsa enda auto parema esiotsaga. Ma olin šokis, sest nägin, et ta vaatas mulle otse silmadesse ja tal oli täitsa “kättemaksu” nägu, ta naeris. Löök tuli mulle parema põlve sisse, jalad lendasid kohe eemale ja ma lõin enda parema peaosaga vastu tema auto esiklaasi ja seejärel grupeerisin oma jäsemed ja hüppasid jalgadele püsti tema autost paremale. xxx ei peatanud autot, vaid sõitis edasi, rahulikult vahetas käiku olles juba Retke tee sõiduteel ja sõitis minema (tlk 74 pöördel). Kohtule esitatud 15.08.2015 Xxxtunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt jääb Xxxoma ütluste juurde, mis on antud avalduses. Xxxsõitis mulle otsa, enda auto parema esistange otsaga vastu minu paremat põlve. Kukkusin kapotile ja oma pea parema poolega lõin vastu auto tuuleklaasi. Siis grupeerisin ja hüppasin autost paremal, jalgadele. Kiirabi käis kohal, aga haiglasse minu soovil mind ei viidud (tlk 85-86). Kohtule esitatud 17.07.2015 kiirabikaardist nähtuvalt Xxxkaebuste kohaselt temale sõidetud autoga otsa, löök oli vastu paremat külge, lõi pea auto esiklaasi (esiklaasis mõra). Auto sõitis 10 km/h. Väidab, et sõideti meelega otsa. Tunneb valu parema jala välimises küljes, paremas puusas, õrn peavalu, teadvust ei kaotanud. Valu paremas käes. Kiirabi on tuvastanud, et patsiendil teadvus on selge, hingamine normis, hingamisteed hoiab lahti, pupillid normis, silmade avanemine spontaanne, sõnaline kontakt orienteeritud, motoorika täidab käsklusi. Lokaalne leid: luud terved, deformatsiooni kusagil ei näe, hematoome hetkel ei ole. Turset haavu ei näe. Ägeda neur. leiuta, tasukaaluhäireta, ninast/kõrvast eritisi ei ole (tlk 76). Kohtule esitatud fototabelist nähtuvalt on sõiduautol Ford Mondeo reg. märgiga xxx mõrad esiklaasi paremas küljes (tlk 79-81). Kohus on kostja taotlusel tunnistajana üle kuulanud xxx ja xxx, kuid nimetatud isikud jõudsid Xxxgaraažide juurde alles hiljem ning nimetatud tunnistajad ei ole ise vahetult vaidlusalust sündmust pealt näinud ning seetõttu ei saanud anda tunnistajad xxx ja xxx ütluseid vaidlusaluse sündmuse asjaolude kohta. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et kostja lõi 17.07.2015 rusikaga korduvalt hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registrimärgiga xxxesiklaasi, mille tulemusena tekkisid esiklaasi mõrad. Nimetatud asjaolu on tõendatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja xxx ütlustega, väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 17.07.2015 koostatud tunnistaja xxx ülekuulamise protokolliga ja fototabeliga sõiduautost Ford Mondeo reg. märgiga xxx, millest nähtuvad mõrad esiklaasi paremas küljes. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et hageja sõiduauto Ford Mondeo esiklaasile tekkinud kahjustused (mõra) tekkisid seoses sellega, et hageja poolt kostjale

otsasõidu tulemusena kostja kukkus hageja sõiduauto kapotile ja lõi oma peaga hageja sõiduauto esiklaasi mõra. Kuna kostja poolt väärteomenetluste raames antud ütlused on omavahel vastuolus ja on ka vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, siis jätab kohus need TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kostja poolt 17.07.2015 PPA Põhjaprefektuurile esitatud avalduse kohaselt juht (hageja) meelega suunas auto minu poole, vaadates mulle otsa ja sõitis enda parema esiotsaga mulle vastu paremat põlve. Kostja poolt 20.07.2015 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse kohaselt niipea, kui Vassili auto esirattad läksid koridori betooni pealt õueasfaldile, ta andis kõvasti gaasi ja sõitis mulle otsa enda auto parema esiotsaga. Ma olin šokis, sest nägin, et ta vaatas mulle otse silmadesse ja tal oli täitsa “kättemaksu” nägu, ta naeris. 23.07.2015 kostja poolt väärteomenetluse raames tunnistajana antud ütlustel kohaselt järsku, seistes seljaga garaaži väravate poole, kuulsin mootori müra ja hakkasin ringi keerama, kui sain xxx auto kapotilt löögi. Seega 17.07.2015 ja 20.07.2015 politseile esitatud avalduste kohaselt seisis kostja näoga hageja poolt juhitava auto suunas ja hageja vaatas kostjale otsa. Samas 23.07.2015 ülekuulamise protokolli kohaselt seisis kostja hageja poolt juhitava auto suunas seljaga ja hakkas ennast ringi keerama, kui sai hageja poolt juhitavalt autolt löögi. Seega on vastuolulised kostja selgitused selle kohta, kas ta seisis hageja poolt juhitava sõiduauto poolt näoga või seljaga. Olukorras, kus kostja seisis väidetavalt hageja poolt juhitava auto suunas seljaga, ei saanud hageja kuidagi kostjale otsa vaadata ning kostja ei saanud kuidagi näha hageja „kättemaksu“ nägu, sest kostja oli hageja poole seljaga. Kostja kiirabikaardist nähtuvalt kostja väidete kohaselt oli hageja sõiduauto sõitmise kiirus 10 km/ tunnis. Kohus leiab, et olukorras, kus auto peaks sõitma kiirusega 10 km/tunnis jalakäijale otsa, siis inimene, kes saab autolt löögi mitte ei kuku auto kapoti peale, vaid kukub hoopis maha auto kõrvale. Selleks, et auto poolt jalakäijale otsasõidul korral jalakäija paiskuks oma kehaga auto kapoti peale ja peaga vastu auto esiklaasi, peab auto kiirus olema märgatavalt suurem kui 10 km/tunnis. Kuna aga hageja sõitis välja xxx garaažist ning kohtule esitatud fototabeli kohaselt seisab hagejale kuuluv sõiduauto 2-3 m kaugusel garaaži uksest, siis ei saanud olla hageja sõiduauto kiirus kuigi suur. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid kahjustused (mõra) üksnes auto esiklaasil ja puudusid kahjustused auto kapotil. Kohus leiab, et kui tõele vastaks kostja käsitlus 17.07.2015 aset leidnud sündmustest, siis seoses kostja poolt hageja kapoti peale kukkumisega oleksid pidanud analoogselt esiklaasiga olema kahjustused (mõlgid) ka auto kapotil. Mingeid kahjustusi hagejale kuuluva auto kapotil ei ole tuvastatud. Juhul kui kostja oleks kukkunud peaga vastu hageja auto esiklaasi nii suure jõuga, et auto esiklaasi oleks tekkinud mõra, siis oleks pidanud kostja peas olema ka mingid väliselt tuvastatavad kahjustused. Kohtule esitatud kiirabikaardist nähtuvalt kostjal deformatsioone, turseid, hematoome kusagil näha ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et hageja auto esiklaasile tekkinud kahjustused tekkisid liiklusõnnetuse raames, milles kostja oli kannatanuks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja tekitaks kahjustusi hageja sõiduautole Ford Mondeo lüües rusikaga vastu selle esiklaasi, mille tulemusena tekkis esiklaasi mõra. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Juhul kui kostja ei oleks löönud vastu hageja sõiduauto esiklaasi, siis ei oleks tekkinud sellesse mõra. Kuna kostja tegevuse tulemusena on kahjustatud hagejale kuuluvat sõiduautot, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades õigusvastane. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg 2 toodud õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitisena välja mõista 130 eurot, mis seisneb autoklaasi vahetamise kuludes. Kohus leiab, et kahju tekkimine on tõendantud kohtule esitatud fototabeliga, millest nähtuvalt esinevad mõrad hagejale kuuluva sõiduauto esiklaasil (tlk 7481). Kahju suurus on tõendatud Autospetsialist Profi OÜ arvega, millest nähtuvalt on hageja tasunud autoklaasi vahetamise eest 130 eurot (tlk 144). Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 130 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.