B2 Kapital SIA hagi J. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
947,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013, Riga, Riga maakond), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (epost: [email protected]) Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxx x, xxxxx xxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. M.lt (M., isikukood xxxxxxxxxxx) B2 Kapital SIA kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja J. M. vahel 15.11.2016 sõlmitud tähtajalisest (tähtaeg 15.11.2018) liitumislepingust ja seadme (Samsung Galaxy A5, 2016) järelmaksulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 423,38 eurot (millest 357,81 € põhivõlgnevus (sh telefoni maksumus 266 eurot ja 91,81 eurot tasumata kuutasu maksed), 15,59 € põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja hagiavalduse 16.10.2017 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 49,98 € sissenõudmiskulud).
Välja mõista J. M.lt B2 Kapital SIA kasuks alates 17.10.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 357,81 €) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,022 % päevas).
4.Jätta rahuldamata B2 Kapital SIA hagi J. M. vastu leppetrahvi 237,31 euro väljamõistmiseks.
5.Menetluskuludest jätta J. M. kanda hageja tasutud riigilõivust 100 eurot (s.o hagi rahuldatud osale vastava hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv), 42,51% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest ning kostja enda kulud täies
Tsiviilasi nr: 2-17-114749 ulatuses. Hageja kanda jääb tasutud riigilõivust 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud osas, mida ei jäetud kostja kanda.
6.Määrata B2 Kapital SIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 335 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 160 eurot (käibemaks 0%).
7.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista J. M.lt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulude katteks välja kokku 168,01 eurot (100 € maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja 68,01 € hageja esindaja põhjendatud kuludest 42,51%).
8.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb J. M.l tasuda B2 Kapital SIA-le viivist protsendina menetluskulude tasumata osalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale J. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arvelduskontodest nr SEB Pank EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank nr EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Danske Bank nr EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X), Luminor Bank nr EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 (6)
Tsiviilasi nr: 2-17-114749
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.B2 Kapital SIA esitas 17.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 649,99 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse, kuid võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu 13.09.2017 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.18.09.2017 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu, samuti täpsustama kostja elukohta. B2 Kapital SIA esitas 17.10.2017 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. Kostja elukohaks hageja märkis lepingus näidatud kostja elukoha xxxxxxx x xxxxx.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja J. M. 15.11.2016 tähtajalise (15.11.2018) liitumislepingu mobiilsideteenuste osutamiseks ja järelmaksuga kauba müügilepingu Samsung Galaxy A5 ostmiseks, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja üle andma seadme ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Tele2 Eesti AS-ile tasuma. Kostja ei tasunud talle ajavahemikul 01.12.2016 kuni 01.04.2017 esitatud arveid (nr 51954696, 52277451, 52577707, 15100014255 ja 15100461191). 11.05.2017 loovutas Tele2 Eesti AS oma nõude kostja vastu B2 Kapital SIA-le (hageja).
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 357,81 eurot, leppetrahvi 237,31 eurot, sissenõudmiskulud 49,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,39 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast 17.10.2017 kuni põhinõude 357,81 eurot täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt 0,15% päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud 335 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 160 € ja õigusabi kulud 175 €) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt. Hageja taotleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
5.06.11.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 14.11.2017. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 30.11.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 28.12.2017 kell 24.00. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 3 (6)
Tsiviilasi nr: 2-17-114749 telekommunikatsiooniteenuse ja järelmaksuga kauba müügilepingutest. Kostja ei ole täitnud Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingutest ja järelmaksuga vara müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (lepingud, arved, nõude loovutamise teatis). VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse summas 357,81 eurot täitmist, sissenõudmiskulude hüvitamist ning viivist põhinõude täitmisega viivitamise eest.
10.Hagiavalduse kohaselt liitumislepingute sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kostja poolt valitud paketi kuumaksu korrutis. Hageja on liitumislepingu ennetähtaegselt üles öelnud, kuna kostja jättis arved tasumata ja sellega rikkus lepingut. Seega sisuliselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvina tasu teenuse eest, mida lepingu ülesütlemise tõttu tegelikult ei osutata. Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tarbijalepingud. Telefoni järelmaksuleping on VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 alusel ühtlasi ka tarbijakrediidileping. Leppetrahvi tasumise nõue on lepingul vormistatud küll pealkirja „Tähtajalise liitumislepingu eritingimused“ all, kuid kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 35 lg 1 kohase tüüptingimusega – see on välja töötatud eesmärgiga kasutada ja seda kasutatakse Tele 2 Eesti tüüplepingutes. Lepingu järgmisel lehel olev kostja kui kliendi kinnitus (p 7, toimiku lk 19), et ta nõustub tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi tasuma ning et leppetrahvi summa on lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ning kliendi poolt valitud paketi kuumaksu korrutis, ei tõenda, et kostjaga tingimus läbi räägiti ning et kostjal oli mõistlik võimalus tingimuse sisu mõjutada. Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohus võib leppetrahvi tingimust käsitada tühise tüüptingimusena. Hageja ei ole täiendavaid selgitusi esitanud ega lükanud ümber VÕS § 35 lg-s 2 sätestatud eeldust, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohus leiab, et tingimus, mille kohaselt kostja peab lepingu ülesütlemise korral tasuma leppetrahvina summa, mis vastab lepingu tähtaja lõpuni jäänud kuude teenustasude summale, kuigi ta selle aja eest enam teenust ei saa ega kasuta, on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus, sest kostja peab selle tingimuse järgi oma kohustuse rikkumise korral tasuma ebamõistlikult suurt leppetrahvi, sõltumata tüüptingimuse kasutajal kahju tekkimisest. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 10.11. jääb mõne lepingutingimuse tühisuse korral ülejäänud leping kehtima. Eeltoodu alusel tuleb jätta hagi rahuldamata kostjalt leppetrahvi 237,31 eurot väljamõistmiseks.
11.Hageja nõuab lisaks põhivõlale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist teenuste kasutamise tingimuste punkti 6.13.2 ja järelmaksu tingimuste punkti 3.4. alusel määraga 0,15% päevas, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 357,81 eurot ajavahemiku 19.12.2016 – 16.10.2017 eest (seega viivisemäär 54,75% aastas). Alates hagi esitamisest lisanduva viivise väljamõistmist taotleb hageja põhinõude täitmiseni samuti 0,15% päevas.
12.Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 6 korda. Kohtu hinnangul on ka viivisenõude puhul tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda 4 (6)
Tsiviilasi nr: 2-17-114749 viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 15,59 eurot ((0,022% x 28,95 € x 302 päeva) + (0,022% x 12,49 € x 271 päeva) + (0,022% x 12,49 € x 240 päeva) + (0,022% x 25,79 € x 212 päeva) + (0,022% x 278,09 € x 181 päeva)).
13.TsMS § 367 võimaldab hagejal taotleda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse p-s 12 toodud põhjusel kohus rahuldab osaliselt hagiavalduse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates 17.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% tasumata summalt päevas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 17.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas.
14.Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 42,51% ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisneb viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingulise määra asemel seaduses sätestatud määras, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kohus jaotab poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes nendest 42,51 % kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning tal ei saa olla tekkinud hüvitatavaid kulusid. Kohus võtab seejuures arvesse ka seda, et kostja oma lepinguliste kohustuse rikkumisega ise põhjustas hageja kohtu poole pöördumise.
15.TsMS § 174 lg 1 ja§ 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
16.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Põhivõla 357,81 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15,59 eurot ja lisanduva ühe aasta viivise järgi oleks hagi rahuldatud osale vastav hagihind 401,61 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot hagihinna 944,71 eurot järgi. Vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda riigilõiv 100 eurot ja 75 eurot jääb hageja enda kanda. 5 (6)
Tsiviilasi nr: 2-17-114749
17.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite korrastamise ja hagiavalduse koostamise eest summas 140 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Kohus lähtub eeldusest, et õigusabikulude näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Hagiavaldusele ei ole lisatud arvet ja ei ole välja toodud esindaja tehtud toiminguid ega nendele kulunud aega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (6 lk) lisadega (50 lk). Kohus leiab, et esindaja kulud summas 160 eurot on selles asjas põhjendatud ja vajalikud, kulude suurus 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses tuleneb TsMS §-st 4842. Hagimenetluses esindajakulu 140 eurot on samuti mõistlik ja vajalik kulu. Esitatud hagiavalduse ja lisade mahtu arvestades kulus hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kohtu hinnangul minimaalselt 2 tundi, mis teeb tunnitasuks maksimaalselt 70 eurot. Kohtupraktikas on vandeadvokaadi tunnitasuna aktsepteeritud 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellega võrreldes on hageja lepingulise esindaja tasu suurus mõistlik. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks esindaja kulude katteks välja 42,51% ehk 68,02 eurot. Hagiavalduse kohaselt on menetluskulud esitatud 0%lise käibemaksuga.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.