Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-121198 Tsiviilasi AB „Lietuvas draudimas“ AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Andreas Siniväli vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 577,74 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AB „Lietuvas draudimas (reg nr 110051834, J.Basanaviciaus g 12, Vilnius, Leedu), hageja esindaja AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaal (reg nr 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn), hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, kostja Andreas Siniväli (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Andreas Sinivälilt 536,79 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 512,33 eurot alates 18.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni AB „Lietuvas draudimas“ AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kasuks. Välja mõista Andreas Sinivälilt menetluskulud 425 eurot AB „Lietuvas draudimas“ AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kasuks. Välja mõista Andres Sinivälilt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses AB „Lietuvas draudimas“ AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali kasuks. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja K.Ojamaa palub LKindlS §-de 55; 3 lg 2; 7 lg 1; 7 lg 3; 36 lg 2; VÕS §-de 128 lg 3; 132 lg 3; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 512,33 eurot, viivis 24,46 eurot, viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 18.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rae vallas Kurna külas (Tallinna ringteel) toimus 04.04.2016 liiklusõnnetus, kus sõiduk OPEL ASTRA (xxxxxx), mida juhtis G O (xxxxxxxxxxx), sõitis tagant otsa haagisele TIKI TREILER C-300LP (xxxxx) ja haagist vedanud sõidukile NISSAN NV200 (xxxxxx). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki OPEL ASTRA juht tunnistas ennast vastutavaks liikluskahju põhjustamise eest ning tema seletuskirja kohaselt sõitis ta tähelepanematusest ees olevale haagisele sisse (lisa 1 – seletuskiri). Kahju kannatanud sõiduki NISSAN NV200 juht esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse, mille kohaselt Tallinna ringteel suunaga Jüri poole, Kurna lähedal, sõideti liiklusseisakus tagant otsa (lisa 2 – sõidukikahju hüvitise taotlus). Sõidukil OPEL ASTRA (xxxxxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Viimane liikluskindlustuse poliis, nr xxxxxxxxxx, nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ning liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 28.03.2016 (lisa 3 – liikluskindlustuse poliis). Kuna liiklusõnnetus toimus 04.04.2016, siis puudus sõidukil OPEL ASTRA liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus ning LKindlS § 36 lg 2 kohaselt on kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Sõiduki OPEL ASTRA (xxxxxx) 07.01.2016 müügilepingu kohaselt oli liiklusõnnetuse hetkel sõiduki omanik kostja (lisa 4 – müügileping). Seega oli kostja kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 3 kohaselt. Liiklusõnnetuse tulemusena said sõiduk NISSAN NV200 (xxxxxx) ja haagis TIKI TREILER C-300LP (xxxxx) kahjustada. Hagiavaldusele lisatud fotodelt sõidukist NISSAN NV200 nähtuvad nimetatud sõidukile tekkinud kahjustused. Sõiduki NISSAN NV200 remondiks koostas kalkulatsiooni Eurostauto OÜ summas 614,80 eurot (lisa 5 – kalkulatsioon). Sõiduki NISSAN NV200 remontis Eurostauto OÜ ning esitas remondiarve summas 614,80 eurot (lisa 6 – arve nr 16204185). Hageja hüvitas nimetatud arve ilma käibemaksuta summas 512,33 eurot (lisa 7 – maksekorraldus nr 10026). Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ
kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 8 – tagasinõue). Hageja eksperdi ja remondiettevõtte esindaja seisukoht on, et haagisekonks on eespool nimetatud liiklusõnnetuse tõttu kõveraks paindunud ning omakorda kahjustanud tagastange alaosa (lisa 9 – kirjavahetus). Kostja hinnangul ei ole võimalik, et antud kahjud sõidukile NISSAN tekkisid sõiduki OPEL tagant otsasõidu tagajärjel ja ta ei nõustu maksma sõiduki NISSAN remondikulusid kogusummas. Peale liiklusõnnetuse toimumist esitas hageja TIKI TREILER C-300LP remondiarve. Summa oli väga suur ja kui kostja võttis ühendust hagejaga, nõustusid nad kostjaga peetud telefonivestluses, et antud liiklusõnnetusest ei saanud tuleneda nii suured vigastused ja vähendasid nõutavat summat. Seega on hageja juba varem nõustunud, et sõiduki NISSAN omanik esitas väära kahjunõude. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest eksperdiga ei selgu, et ekspert oleks hinnanud sõiduki NISSAN kahjusid, arvestades kõiki fakte. Lisatud on pildid ainult sõidukist NISSAN, kuid ainult ühe liiklusõnnetuse osapoole vigastuste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas need tekkisid antud õnnetusest. Õnnetuse juhtumise ajal olid mõlema auto kiirused väga väiksed, olles just liikumist alustanud ja sõiduki OPEL kiirus võis olla ligikaudu 5km/h. Sõiduki OPEL juhi sõnul oli sees esimene käik ja sidur ei olnud täielikult lahutatud. Hinnates kiirust, ei saanud tekkinud kahjustused olla suured. Võrreldes sõiduki OPEL kahjustusi, on sõiduki NISSAN väidetavad kahjustused liiga suured. Sõiduki NISSAN kahjustused võisid tekkida otsasõidu tagajärjel, kuid tuleks hinnata, kas on reaalne, et kogu kahju tekkis antud liiklusõnnetuses. Kui arvestada, et sõidukil OPEL oli otsasõidu tagajärjel ainult plastikstanges pisike auk ja paar kriimu (pildid), siis ei ole reaalne, et sõidukil NISSAN on kärukonks nii kõveraks läinud, et lõhkus ära tagastange. Tõestada, et sõidukil NISSAN olid arutluse all olevad kahjustused juba varem, ei ole enam võimalik. Ainus võimalus selle kindlaks tegemiseks oleks olnud ekspertiis, kuid kuna vigastused on juba parandatud ja katkised osad välja vahetatud, ei saa enam seda teha. Hageja peaks enne nõude esitamist veenduma, et see on põhjendatud. Hageja lisatud materjalidest selgub, et hageja ei saa välistada, et sõiduki NISSAN kahjustused tekkisid antud liiklusõnnetusest. Seega hageja ei ole veendunud, kas antud kahjunõue on üldse põhjendatud. Hageja poolt esitatud materjalidest selgub, et nende hinnangul ei saa välistada, et antud kahju sõidukile NISSAN tekkis arutluse all olevast liiklusõnnetusest. Kuid kostjale edastatud meilis on öeldud, et kindlalt tekkisid sellest liiklusõnnetusest. Ka hagis on väidetud, et on kindel, et need kahjud tekkisid sellest liiklusõnentusest. Esialgset infot on moonutatud. Hageja esitatud meilivestlustest ei näe kostja ka korralikku eksperthinnangut. Küsitud on autot parandanud ettevõttelt, kas nende hinnangul tekkisid need kahjud antud liiklusõnnetusest. Autoremonditöökoda ei ole pädev seda hindama. Ekspert on näinud ainult sõiduki NISSAN kahjustusi. Nad ei saa kuidagi kursis olla liiklusõnnetuse täpsemate asjaoludega. Lisaks ei ole võimalik hinnata seda ainult ühe auto kahjustuste põhjal. Remonditöökoja hinnang „Peale sellist lööki on keeruline väita, et see oli enne kõver” on äärmiselt ebapädev. Öeldud on „sellist lööki”, kuid nemad ei saa kuidagi kursis olla löögi olemusega. Seega ei tohiks hageja oma hagis lähtuda sõiduki NISSAN remontinud töökoja hinnangust. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 3 sätestab, et muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. Liikluskindlustuse seaduse § 36 lg 2 sätestab, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Liikluskindlustuse seaduse § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kohus leiab, et G O seletuskirjaga on tuvastatud, et ta põhjustas 04.04.2016, olles Opel Astra (xxxxxx) juht, liiklusõnnetuse, sõites Jüri ringil liiklusummikus tagant otsa haagisele TIKI TREILER C-300LP (xxxxx) ja haagist vedanud sõidukile NISSAN NV200 (xxxxxx). LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 46 lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdunud või seisma jäänud sõidukile. LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuses piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. G O, 04.04.2016, olles Opel Astra (xxxxxx) juht, sõitis Jüri ringil liiklusummikus tagant otsa haagisele TIKI TREILER C-300LP (xxxxx) ja haagist vedanud sõidukile NISSAN NV200 (xxxxxx), ei veendunud, et liiklusummikus sõiduki juhtimine oleks olnud ohutu, ei hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldanuks tagant otsasõitu sõidukile Nissan vältida, ei arvestanud liikluse tihedust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuses piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega G.O rikkus 04.04.2016 Jüri ringil sõidukit juhtides LS §-de 33 lg 2 p 8; 46 lg 1; 50 lg 3 p 1 nõudeid. Sõidukikahju hüvitise taotlusega on tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalejad on ühel meelel, et kahju tekitaja (sõiduki Opel reg nr xxxxxx juht) vastutab tekkinud kahju eest ning politseid juhtumist ei teavitatud. Hageja esitatud fotodega leidis tuvastamist, et kärukonks on kõver, olles paindunud vastu tagastange alaosa ja selle ära lõhkunud. Kalkulatsiooniga, töö aruandega, materjali aruandega, detailse aruandega loeb kohus tuvastatuks, et seoses 04.04.2016 tekkinud liikluskahjuga sõidukile Nissan (xxxxxx), olid vajalikud teostada plekitööd, paigaldada varuosad, kasutada muud materjali ja lisatarvikuid kogusummas 614,80
eurot. Sõidukil Nissan (xxxxxx) teostati keretöö-vahetus, sh veokonksu vahetus, tagumise paarisukse kaitseraua katte vahetus. Eurostat OÜ arvega nr 16204185 13.05.2016 loeb kohus tuvastatuks, et kindlustusjuhtumi D01162683 raames teostatud remondi maksumus on 614,80 eurot. Remonditööd sisaldasid tagastange, haagisekonksu parandamist, plekitöid ja komplekteerimist, töökojateenuse abimaterjalide kasutamist. Kirjavahetusega 15.05.2017 (lisa 9) loeb kohus tuvastatuks, et PZU Kindlustuse ekspert ja remondiettevõte EurostAuto OÜ on seisukohal, et kärukonks on tagant otsasõidu tulemusena kõveraks löödud ning konks omakorda on paindunud vastu tagastange alaosa ja selle ära lõhkunud. Hageja hüvitas arve alusel 512,33 eurot remondi eest Ideal OÜ-le. Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on leidnud tuvastamist, et 04.04.2016 Jüri ringil toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk Nissan (xxxxxx) tehnilisi vigastusi. Kui G.O oleks veendunud, et liiklusummikus sõiduki juhtimise ohutuses, oleks hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldanuks tagant otsasõitu sõidukile Nissan vältida, oleks arvestanud liikluse tihedust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuses piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, ei oleks ta oma sõidukiga sõitnud tagant otsa sõidukile Nissan (xxxxxx) ning viimasele tehnilisi vigastusi tekitanud. G.O tunnistas sündmuskohal 04.04.2016 oma rikkumist. G.O poolt Ideal OÜ-le kahju tekitamine on õigusvastane, kuna ta rikkus LE §-de 33 lg 2 p 8; 46 lg 1; 50 lg 3 p 1 nõudeid. G.O õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. G.O pani õiguserikkumise toime kaudse tahtlusega, s.o ta ei soovinud oma teo õigusvastase tagajärje saabumist, kuid, ta pidi tagajärge ette nägema. G.O on süüvõimeline ning tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Sõidukil OPEL ASTRA (xxxxxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus. Viimane liikluskindlustuse poliis, nr xxxxxxxxxx, nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ning liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 28.03.2016. Kuna liiklusõnnetus toimus 04.04.2016, siis puudus sõidukil OPEL ASTRA liiklusõnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustus ning LKindlS § 36 lg 2 kohaselt on kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Sõiduki OPEL ASTRA (xxxxxx) 07.01.2016 müügilepingu kohaselt oli liiklusõnnetuse hetkel sõiduki omanik kostja. Seega oli kostja kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 3 kohaselt. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis 512,33 eurot LKindlS §-de 3 lg 2; 7 lg-de 1, 3; 36 lg 2; 55; VÕS §-de 128 lg 3; 132 lg 3 alusel hageja kasuks. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et 04.04.2016 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud sõidukile Nissan hageja toodud vigastusi tekkida, ei leidnud tsiviilasjas esitatud tõenditega tuvastamist. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, seega kõik tema väited on tõendamata ehk paljasõnalised. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et haagise TIKI TREILER C-300LP (xxxxx) kahjustused ei ole
käesoleva vaidluse objektiks ning ei puutu seega teemasse ning, et kostja väide, et seega on hageja juba varem nõustunud, et sõiduki NISSAN omanik esitas väära kahjunõude, on meelevaldne. Hageja on olnud seisukohal, et palju mõistlikum ning aega ja raha kokkuhoidvam on püüda poolte vahel kokkuleppele jõuda. Hageja jaoks on tavapärane käitumine tagasinõude saanud isikuga pooli rahuldavale kokkuleppe jõuda, seetõttu teeb hageja igapäevaselt kompromissettepanekuid. See aga ei tähenda, et tekitatud kahju suurus on vale. Remondiettevõte on vaadanud üle sõiduki NISSAN NV200 (xxxxxx) kahjustused ning koostanud kalkulatsiooni liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sõiduki taastamiseks. Hagejal on kohustus hüvitada ainult konkreetse liiklusõnnetuse ja konkreetse põhjustaja poolt tekitatud kahju ning hageja kahjukäsitleja ja ka ekspert on olnud seisukohal, et kalkulatsioonis nimetatud kahjustused on tekkinud hagiavalduses nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kahju hindamisel on arvestatud ka sõiduki Opeli (xxxxxx) tehnilise seisukorraga, hagejal on toimikus olemas ka kostja vastusega saadetud fotod sõidukist OPEL ASTRA (xxxxxx). Kostja väide sõiduki OPEL ASTRA (xxxxxx) kahjustuste kohta ei ole täpne. Kostja väidab, et sõidukil OPEL oli otsasõidu tagajärjel ainult plastikstanges pisike auk ja paar kriimu. Fotodega sõidukist Opel (xxxxxx) leidis tuvastamist, et stanges on ühes kohas auk, stange on päris mitmest kohast korralikult kriimustatud ning lisaks on ka kapott kahjustatud (mõlkis). Kohtu veendumuse kohaselt tekkisid sõidukile Nissan hageja tuvastatud vigastused 04.04.2016 toimunud sõiduki Opel (xxxxxx) tagant otsasõidu tagajärjel, arvestades sõidukitel esinevate vigastuste iseloomu ja asukohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja kriitika remondiettevõtte pädevuse osas ei ole põhjendatud. Remondiettevõtte vastav töötaja tegeleb igapäevaselt sõidukite kahjustuste ülevaatamise, kalkulatsioonide koostamise ja remondiga ning sellist isikut saab pidada oma ala spetsialistiks ning sellise inimese koostatud kalkulatsioon on pädev. Riigikohus on seisukohal, et kannatanu saab nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist parandamistööde kalkulatsiooni alusel (3-2-1-55-11 p 14; 3-2-1-124-11 p 16). Kostja ei ole esitanud ühegi spetsialisti arvamust, mis lükkaks ümber hageja esitatud tõenditega tuvastatu. Sõiduki Opeli juht ei eitanud sündmuskohal juhtunut, liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid saavutasid tekitatud kahju hüvitaja osas kokkuleppe, politseid juhtunust ei informeeritud. Tsiviilasja menetlemisel ei leidnud tuvastamist ka kostja väide, et tema on kindlustusele kahju juba hüvitanud. Kostja ei ole seda väidet mitte millegagi tõendanud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 512,33 eurot. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 13.04.2017, seega on nõue sissenõutav alates 14.04.2017. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2017 oli 0,00%. Viivise määr: 8+0,00=8,00% aastas ehk 8,00/365=0,0219% päevas.
Viivised hagi esitamise seisuga 17.11.2017 (periood 14.04.2017 – 17.11.2017 ehk 218 päeva eest): 512,33 * 218* 0,0219% = 24,46 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 512,33 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna otsus tehti tema kahjuks. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 125 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esindaja ülesannete täitmise kulud summas 300 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulud on liiga suured. 100 eurot tunnis kliendi nõustamise ja hagi koostamise eest on liiga palju, arvestades, et tegemist ei ole väga keerulise kohtuasjaga. Ajakulu 2,5h on liiga palju. Kuna tegemist on kindlustusfirmaga, siis nad ei vaja eraldi nõustamist, arvestades ka, et neil endal on tööl juristid. Hagi koostamise ajakulu on ka liiga palju, kuna eeldatavasti on hagi koostaja antud valdkonnaga kursis. Minu hinnangul võib ajakulu olla 1 – 1,5h. Kostja arvates peaks hageja oma menetluskulud ja makstud riigilõivu ise tasuma. Kostja on liiklusõnnetuses tekitatud kahju kindlustusele juba tasunud ja ei leia, et neil on õigus rohkem nõuda. Riigilõiv ja menetluskulud on kindlustuse oma kulud, mida kostja ei pea kandma. Lepingulise esindaja ülesannete täitmise kulude aluseks on töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusteenuse osutamise tunnitasu 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et hageja esindaja tööd on olnud põhjendatud ja
vajalikud. Hageja esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on sisukad ja asjakohased. Hageja esindaja osutatud õigusteenusele kulutatud aeg vastab tsiviilasja mahukusele ja keerukusele. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud üksnes käesoleva tsiviilasjaga ja hageja õigusabikulu ei sisalda käibemaksu. Kostja vastuväited antud tsiviilasjas on ainetud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 125 eurot, hageja lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot ning kostjalt kuulub ka välja mõistmisele viivis menetluskuludelt.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.