Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2017, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-108822
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Igors Grečinsi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1292 eurot 84 senti
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits (e-post: [email protected]) Kostja Igors Grečins (isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata) Kirjalikus menetluses
2-17-108822
Osaühing Aktiva Finants nõuab 17. oktoobril 2017 esitatud hagis Igors Grečinsi vastu 973 euro 65 sendi suuruse põhivõlgnevuse, võla sissenõudmiskulu 40 euro ning 241 euro 1 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 27. mail 2014 sõlmitud liitumislepingutest nr 3146571 ja 3146613. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult (avaldatud 8 novembril 2017) 23. novembril 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui 2(3)
2-17-108822 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõue Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 10 euro suuruse sissenõudmisega seotud kulude nõude osas. Hageja on hagiavalduses „hageja sissenõudekulude summa kujunemise“ juures märkinud muudeks makseviivitusega tekkinud kuludeks 10 eurot. Hageja on välja toonud küll toimingute nimekirja, kuid ei ole märkinud nende maksumust, mistõttu ei ole kohtul nende põhjendatust võimalik kontrollida. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendamata ning kohus jätab sissenõudekulu nõude 10 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro ja õigusabikulu 950 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on 950 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (200+60) 260 eurot. Kostjal tuleb hüvitada menetluskuluna 260 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.