1269,26 eurot nende Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja WELLE OÜ (registrikood 11543655, asukoht Käära tee 1-1, Laiaküla, 74008 Viimsi vald, Harju maakond), lepingulised esindajad Irina Vassiljeva ja Olga Väina 28.11.2017
Kohtuistungil osalenud isikud Hageja XXX Kostja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja Olga Väina
4.Menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja XXX kanda ja 20% ulatuses kostja WELLE OÜ kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja XXX palub kostjalt WELLE OÜvälja mõista 1269,26 eurot.
2.Hageja tellis 27.10.2015 kostjalt nurgadiivani Santa Fe maksumusega 1410,29 eurot (koos reguleeritavate käe- ja peatoega, pesukasti ja voodi optsiooniga). Hageja sai diivani kätte 19.02.2016. Diivan oli vale kangaga (Pepe kiwi 0673). 22.02.2016 esitas hageja kostjale avalduse vale kangaga diivani asendamiseks. Hagejale telliti 22.02.2016 uus diivan (kangas Rafael senf 7077). 06.05.2016 esitas hageja kostjale avalduse seoses tellimuse täitmise venimisega. Hageja oli rahulolematu, sest ootas diivanit alates oktoobrist 2015 ja soovis kostjalt allahindlust 20% ehk 254 eurot. Kostja pakkus hagejale hüvituseks 100 eurot ebamugavuste pärast. Hageja sai uue diivani kätte 27.05.2016. Diivani seljatoel on kangadefektid. Hageja saatis 01.06.2016 kostjale pretensiooni, milles pakkus, et lepib defektidega, kui ta saab hüvitist 254 eurot. Kostja palus edastada fotod defektidest. Hageja teatas, et fotol ei jää defektid näha ja soovis, et kostja ekspert tuleks kohapeale. 02.08.2016 esitas hageja kostjale nõude diivan vahetada või raha tagastada. Kostja kirjale ei vastanud.
3.26.09.2016 pöördus hageja Tarbijavaidluste komisjoni poole nõudega kohustada kostjat asendada diivan uuega või tagastada raha. 22.12.2016 Tarbijavaidluste komisjoni otsusega asjas nr 6-1-009727-520-16 kohustati kostjat hüvitama hagejale 1410,29 eurot. Kostja ei ole vabatahtlikult Tarbijavaidluste komisjoni otsust täitma asunud.
4.Seoses allahindluste ja kostja poolt tasutud 100 euroga märgib hageja, et esimene allahindlus oli tehtud vastavalt müüja pakkumisele. Veebruaris tehtud allahindlus oli seotud vale diivani tarnega. Kompensatsioon 100 eurot on kostja poolt tasutud hageja 6.05.2016 tarne venimise pretensiooni alusel ning ei ole seotud kangadefektiga.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust. Hageja pöördus 26.09.2016 Tarbijavaidluste komisjoni poole nõudega kohustada kostjat asendama diivan või tagastama ostusumma 1269 eurot. Hageja on selgelt väljendanud soovi lepingust taganeda. Hageja avaldus on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt 30.09.2016.
6.Hageja ei saa diivanit sihtotstarbeliselt kasutada. Diivan on oluline osa elutoa sisekujundusest. Kangadefekt asub diivani nähtavas kohas (diivani seljatoel), mistõttu puudub võimalus diivanit sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja vastuväited
7.Kostja haginõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega ning hagejal puudub alus lepingust taganeda. Hageja ei ole vastavalt VÕS § 188 lg 1 esitanud lepingust taganemiseks taganemisavaldust.
9.Hagejale üle antud diivan vastab lepingutingimustele. Kostja on toimetanud diivani hageja elukohta, pakkinud selle lahti, pannud kokku elemendid ning võimaldanud hagejal tutvuda tootega koha peal. Hageja tutvus tootega ning allkirjastas vastuvõtu akti/saatelehe, millega andis nõusoleku toote komplektsuse ja selle kvaliteedi osas.
10.Seoses hageja viidetega hinna alandamise nõuete esitamise kohta, märgib kostja, et hageja poolt kohtusse esitatud arvetel ja lepingutes nr 541 ning 1987 on selgelt nähtavad allahindluse protsendid.
11.Lepingueseme maksumuseks on lepingu nr 541 alusel toote maksumus 1269,26 eurot, millest tuleb maha arvata 30.05.2016 kostja poolt hagejale ebamugavuste eest tasutud 100 eurot, seega lepinguese maksumuseks kujuneb 1169,26 eurot.
12.Diivani üleandmise hetkel ei olnud sellel kangadefekti, vaid et see tekkis hageja poolt diivani
kasutamisel.
13.Hageja pöördumist Tarbijavaidluste komisjoni poole ei saa kuidagi pidada lepingust taganemise avalduseks. Täidetud ei ole ka taganemisavalduse materiaalsed eeldused. Hageja ei ole olulisel määral ilma jäänud sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja saab diivanit kasutada sihtotstarbeliselt. Kohtu põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
15.Käesolevas asjas on lahendamata kostja 20.09.2017 taotlus 18.09.2017 korraldava kohtuistungi protokolli parandamiseks (tl 90). Kostja palub 20.09.2017 taotluses parandada kohtuistungi protokoll ja märkida protokollis kostja lepingulise esindaja nimeks Olga Väina. Käesolevalt on 18.09.2017 protokollis kostja lepinguliseks esindajaks märgitud Irina Vassiljeva. Hageja kostja taotluse osas seisukohta esitanud ei ole.
16.TsMS § 53 lg 2 ja 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused.
17.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et põhjendatud on viia 18.09.2017 protokolli sisse järgnevad parandused: - Lugeda õigeks, et istungile ilmus kostja lepingulise esindajana Olga Väina. - Lugeda protokollis läbivalt õigeks kostja lepingulise esindaja nimena Olga Väina.
18.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks.
19.Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
20.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: - Hageja tellis 27.10.2015 kostjalt nurgadiivani Santa Fe maksumusega 1410,29 eurot (tl 16, 18, 39). - Hageja sai diivani kätte 19.02.2016 (tl 16 pöördel, 39). - Diivan oli vale kangaga (Pepe kiwi 0673) (tl 16 pöördel, 39). - 22.02.2016 esitas hageja kostjale avalduse vale kangaga diivani asendamiseks (tl 16 pöördel, 39). - 22.02.2016 tellitud diivani maksumuseks kujunes 1269,26 eurot (tl 20). - 06.05.2016 esitas hageja kostjale avalduse seoses tellimuse täitmise venimisega. Kostja tasus hagejale ebamugavuste tekitamise eest 100 eurot (tl 16 pöördel, 39). - Hageja sai uue diivani kätte 27.05.2016 (tl 16 pöördel, 39). - Hageja saatis 01.06.2016 kostjale pretensiooni, milles pakkus, et lepib defektidega, kui ta saab hüvitist 254 eurot (tl 16 pöördel, 39). - 26.09.2016 pöördus hageja Tarbijavaidluste komisjoni poole nõudega kohustada kostjat diivanit asendama või tagastama ostusumma (tl 16 pöördel, 39).
21.Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijalemüügilepingu tunnustele Võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg 4 tähenduses. Kohus on nimetatud selgitanud ka oma 12.05.2017 kirjas (tl 56-57). Vastava käsitlusega on nõustunud ka pooled. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 tulenevalt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
22.Hageja on seisukohal, et kuivõrd hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud on kostja kohustatud hagejale tagastama diivani müügihinna summas 1269,26 eurot.
23.VÕS § 101 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
24.Lähtudes VÕS § 101 lg-st 2, ei saa ostja samal ajal nõuda lepingu täitmist ja esitada avaldust hinna alandamiseks. Lepingu täitmise nõudega on tegemist ka juhul, kui ostja nõuab puuduste kõrvaldamist, sh asja parandamist või asendamist täiendava tähtaja jooksul. Samuti ei saa ostja samadele asjaoludele (puudustele) tuginedes pärast hinna alandamist lepingust taganeda (vt lisaks Riigikohtu 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 24). Hinna alandamisega võtab ostja mittekohase täitmise vastu (VÕS § 112 lg 1 esimene lause), mistõttu ei ole samad müügieseme puudused käsitatavad enam mittekohase täitmisena ja seega lepingu rikkumisena (Riigikohtu 19.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 16).
25.Praegusel juhul on hageja esitanud 01.06.2016 kostjale avalduse, milles on märkinud, et soovib hinnaalandust 254 eurot ja on nõus jätma kangadefektiga diivani endale (tl 32). Kohus jääb 28.11.2017 toimunud kohtuistungil avaldatu juurde, et kohtu hinnangul on tegemist avaldusega ostuhinna alandamiseks. Täiendavalt on hageja 01.06.2016 kirjas kostjale märkinud, et kui kostja eelnevaga ei nõustu, palub hageja vahetada diivani kangas.
26.Hageja leiab, et kuivõrd hageja pöördus 26.09.2016 Tarbijavaidluste komisjoni poole nõudega kohustada kostjat diivanit asendama või tagastama ostusumma 1269 eurot, on hageja sellega selgelt väljendanud soovi lepingust taganeda ning on eelnevaga esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja hageja seesuguse käsitlusega ei nõustu, vaid leiab, et taganemisavaldust esitatud ei ole.
27.Kohus asub eelnevast tulenevalt seisukohale, et hageja on esmaseks õiguskaitsevahendiks valinud ostuhinna alandamise. Riigikohus on oma 19.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17 selgitanud, et olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas pärast hinna alandamise avalduse tegemist on ostjal õigus lepingust taganeda, peab kohus enne tuvastama, kas ja mis ulatuses on ostja hinda kehtivalt alandanud. Müügilepingu järgi võib ostja VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused (Riigikohtu 8.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-21-156-11, p 18): müügileping on kehtiv; müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217); müüja vastutab asja puuduse eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2).
28.Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli kehtiv müügileping. Küll aga on poolte vahel vaidlus selle üle, kas lepinguesemel esinesid puudused asja ülendamise hetkel ehk, et kas kostja on üle andnud lepingutingimustele mittevastava asja.
29.VÕS §-le 217 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil; 6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 218 lg-s 2 on tarbijalemüügi puhul sätestatud tõendamiskoormuse erisus, mille kohaselt eeldatakse, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel, kui see ilmnes 6 kuu jooksul pärast asja ostjale üleandmise päevast. Tegemist on erandiga üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist. Tarbijalemüügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija seega tõendama üksnes VÕS-i § 217 tunnustele vastava puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke. Müüja, kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel (nt asja mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel). Kohus on pooltele tõendamiskoormusega seonduvat selgitanud oma 12.05.2017 kirjas (tl 57-58).
31.Kohus on tuvastanud, et kostjale hageja poolt üle antud diivanil esineb käesolevalt puudus, kangadefekt. Vastavat on kinnitanud vande all antud ütlustega ka kostja seaduslik esindaja XXX, kes käis hageja juures diivanit üle vaatamas 13.10.2016 (tl 123) ning nimetatud tõendavad kohtule esitatud fotod (tl 94-95, 106--107). Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu alusel 27.05.2016 hagejale üle antud diivani seljatoel esines kangadefekt juba selle üleandmise hetkel või mitte. Kostja on seisukohal, et diivani üleandmise hetkel sellel kangadefekti ei olnud, vaid et see on tekkinud hiljem, diivani kasutamisel.
32.Kohus on tuvastanud, et diivan anti hagejale üle 27.05.2016, mille osas pooled ei vaidle. Kostja seaduslik esindaja on vande all ütlusi andes kinnitanud, et käis diivanit üle vaatamas 13.10.2016 ning et ülevaatamise hetkel esines diivanil kangadefekt (tl 123). Seega arvestades asjaolu, et diivan anti hagejale üle 27.05.2016 ja, et kostja on ise kinnitanud, et diivanil esines defekt 13.10.2016, loeb kohus tuvastatuks, et puudus ilmnes 6 kuu jooksul pärast asja ostjale üleandmist. Eelnevast tulenevalt tuleb eeldada, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel ning kostjal lasub kohustus tõendada, et defekti diivani üleandmisel ei esinenud.
33.Kostja on oma väite, et on hagejale üle andnud puudusteta diivani, tõendamiseks esitanud kohtule Poolas asuva diivani valmistajatehase 30.05.2017 arvamuse, milles valmistajatehas selgitab, et tootmisel kontrollitakse materjale, mida tootmises kasutatakse ning, et enne toote väljasaatmist vaadatakse kõik diivanid üle ja need läbivad põhjaliku tootekontrolli. Samuti märgib tootja, et enne laadimist pakendatakse toode tiheda kile ja kartongiga, mis välistab kanga kahjustamist transportimise ajal (tl 69-70). Lisaks on kostja oma väite kinnitamiseks taotlenud
kuulata tunnistajana üle kostja töötaja XXX, kes viis hagejale vaidlusaluse diivani koju. 28.11.2017 toimunud kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, kinnitas XXX, et kangadefekti diivani üleandmisel hagejale ei olnud. Kostja seaduslik esindaja on 28.11.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kostjal on olemas ka eksperdi arvamus, kes kinnitab, et defekt on tekkinud hageja süül. Kostja vastavat eksperdi arvamust kohtule tähtaegselt esitanud ei ole.
34.Kohus peab oluliseks märkida, et lähtudes kohtule esitatust, täpsemalt sellest, et hageja märkas kangadefekti alles mitu päeva hiljem peale diivani üleandmist, hageja on 02.07.2016 kirjas kostjale märkinud, et defektid ei jää fotodel näha (tl 32) ning kostja seaduslik esindaja on vande all ütlusi andes kinnitanud, et defekt diivanil on mitteoluline (tl 123), on kohus seisukohal, et tegu on defektiga, mis võib jääda esmasel vaatlusel märkamata. Eelnevat kinnitavad kohtu hinnangul ka kohtule esitatud fotod (tl 92-95; 106-109; 112-114).
35.Seonduvalt kostja poolt kohtule esitatud valmistajatehase ekspertarvamusega, märgib kohus, et Riigikohus on oma 14.10.2015 lahendis 3-2-1-115-15 (p 18) selgitanud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Tegemist ei ole siiski tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega. Tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Käesoleval juhul ei ole kostja pakkunud kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Seega on kohtule esitatud arvamus hinnatav koos muude tõenditega. Kohus leiab, et kuigi praegusel juhul kinnitab ka tunnistaja XXX, et diivani üleandmisel hagejale ei esinenud sellel kangadefekti, siis arvestades siiski asjaolu, et kangal esinev defekt on sedavõrd väike, et seda ei pruugi esmapilgul märgata, ei saa kohtu hinnangul üksnes lähtudes tunnistaja ütlustest ning tuginedes valmistajatehase 30.05.2017 arvamusele, asuda seisukohale, et defekti diivani üleandmisel ei esinenud. Lisaks ei ole isik, kes koostas valmistajatehase arvamuse konkreetset diivanit üle vaatamas käinud. Kohus selgitab ka, et Riigikohus on märkinud, et tarbijal ei ole kohustust müügilepingu sõlmimisel ja toote kättesaamisel toote ülevaatamiseks. Kohus on 18.09.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil pooltele selgitanud, et pooltel on õigus taotleda ekspertiisi teostamist. Taotlust ekspertiisi teostamiseks kohtule esitatud ei ole. Kostja väited selle kohta, et kostjal on ekspertiis, milles ekspert kinnitab, et hageja on ise defekti tekitanud on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.
36.Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et defekt diivani üleandmisel puudus ning, et defekt on tekkinud hageja enda tegevuse tõttu, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostja on hagejale üle andnud puudustega diivani.
37.Kohtu ette ei ole toodud müüja vastutust välistavaid asjaolusid. Seega müüja vastutab asja puuduse eest.
38.Puudub vaidlus, et kostja on keeldunud diivani parandamisest ja asendamisest.
39.Hageja on teavitanud kostjat puudusest mõistliku aja jooksul. Hageja sai väidetava kangadefektiga toote kätte 27.05.2016 ja teavitas puudusest kostjat 01.06.2016. Puudub vaidlus, et kostja on hageja hinna alandamise avalduse kätte saanud.
40.Lähtudes eelkäsitletust loeb kohus tuvastatuks, et täidetud on eeldused VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt hinda alandanud.
41.Hageja on 01.06.2016 kostjale esitatud avalduses märkinud, et soovib hinnaalandust 254 eurot. Hinda saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise
väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (vt täpsemalt Riigikohtu 09.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-13, p 11).
42.Kohus on seisukohal, et hageja poolt taotletud hinna alandamine 20% ulatuses diivani maksumusest, mis vastavalt kohtule esitatud 22.02.2016 arvele on 1268,24 eurot (tl 20), on mõistlik ja diivanil esinevat puudust arvestades põhjendatud. Kostja ei ole hinnaalanduse summale vastuväiteid esitanud, kuid on leidnud, et diivani maksumusest 1269,26 eurot, tuleb maha arvata 30.05.2016 kostja poolt hagejale ebamugavuste eest tasutud 100 eurot ning seega kujuneb lepinguese maksumuseks 1169,26 eurot. Kohus eelneva käsitlusega ei nõustu, vaid leiab, nagu kostja ka ise on viidanud, et 30.05.2016 tasutut tuleb käsitleda kui kostja poolt hagejale ebamugavuste eest tasutud hüvitist, mis ei ole kuidagi seotud diivanil esineva kangadefektiga.
43.Riigikohus on oma 19.04.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17 punktis 24 selgitanud, et ostuhinna alandamine on kujundusõigus, mida ostja teostab avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 112 lg 2 esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 33-2-1-156-11, p-d 21, 23). Seega, kui hageja hinna alandamise avaldus oleks täitnud hinna alandamise materiaalsed ja formaalsed eeldused (sh järginud VÕS § 114 lg-st 3 tulenevat õiguskaitsevahendite kasutamise piirangut), siis oleks ta alates hinna alandamise avalduse jõustumisest puudustega köögimööbli vastavas osas vastu võtnud ning kehtivalt hinda alandanud. Viidatud otsuse punktis 25 on Riigikohus rõhutanud, et kui hageja oleks hinda kehtivalt alandanud, siis ei oleks need puudused enam saanud olla lepingust taganemise aluseks.
44.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja on kehtivalt hinda alandanud, siis ei saa hageja samale puudusele tuginedes enam lepingust taganeda, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks hinnata poolte poolt taganemisavaldusega seoses esitatud väiteid.
45.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 254 eurot. Menetluskulud
46.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.
47.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.