Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

hagiavalduse nõude ebaselguse tõttu käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 10.10.2017 määrusega jättis kohus hagiavalduse korduvalt käiguta ja määras hagejale tähtaja 18.10.2017 hagiavalduses ja 10.10.2017 menetlusdokumendis esitatud parandatud nõude sõnastuse osas puuduste kõrvaldamiseks. 11.10.2017 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt võtab hagi ja hagi tagamise taotluse tagasi ja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja määrata kulud rahaliselt kindlaks. Taotluse kohaselt avaldas kostja 11.10.2017 ajalehes Eesti Ekspress ja veebilehel artikli „Kohtuveskis 13 hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistust“, milles kostja teatas, et esitab hageja nime initsiaalidena, kuna enne artikli ilmumist jõudis hageja esitada hagi Harju Maakohtule nõudega, et artiklis ei tohi kasutada tema täisnime. Seega täitis kostja pärast seda, kui sai teada hageja poolt hagiavalduse esitamisest, hagi nõuet ja ei avaldanud artiklis hageja nime ja perekonnanime. 12.10.2017 määrusega määras kohus kuulata kostja kirjalikult ära ja andis kostjale võimaluse esitada seisukoht menetluskulude jaotuse ja vastaspoole menetluskulude kohta. Samuti selgitas kohus määrusega pooltele menetluslikku olukorda. Tulenevalt kohtu selgitustest muutis hageja 17.10.2017 oma 11.10.2017 avaldust selliselt, et palus keelduda hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse menetlusse võtmisest, tagastada tasutud riigilõiv ning jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata kulud rahaliselt kindlaks. Kostja esitas kohtule omapoolse seisukoha 18.10.2017, paludes jätta hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ning mõista kostja menetluskulud välja hagejalt ja määrata need rahaliselt kindlaks. Esimese astme kohtu määrus 26.10.2017 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis taotlusest loobumise tõttu hagiavalduses sisalduva hagi tagamise taotluse menetlemata. Kohus rahuldas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks ja tagastas hagejale menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 180 eurot ning kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse resolutsiooni punkti 5 jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta. Kohus ei ole hagiavaldust veel menetlusse võtnud. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal puudub huvi hagi edasiseks menetlemiseks, kuna ta on taotletu juba sisuliselt saavutanud ja ta soovib hagi menetlemisest loobuda. Kohus leidis, et kuivõrd hagejal puudub menetlushuvi ja hageja tsiviilasja menetleda ei soovi, tuleb TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Arvestades asjaoluga, et sarnaselt hagiavaldusele loobus hageja ühtlasi ka selles sisalduva veel lahendamata hagi tagamise taotluse esitamisest, jättis kohus taotluse hagi tagamiseks menetlemata.

Hageja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist summas 350 eurot. Kuna kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ega lahendanud ka hagi tagamise taotlust, kuulub tasutud riigilõiv summas 350 eurot TsMS § 150 lg 1 p 2 ja p 3 alusel tagastamisele. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist TsMS § 168 lg 5 alusel, leides et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Seda kinnitab hageja sõnul 11.10.2017 ilmunud artikkel, kus hageja nime asendamist initsiaalidega on põhjendatud hagi esitamisega Harju Maakohtule enne artikli ilmumist. TsMS § 168 eesmärgiks on reguleerida menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise. Selliseks juhuks on ka menetlusse võtmisest keeldumine, mistõttu leidis kohus, et säte on käesoleval juhul kohaldatav. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud poolte kirjavahetusest tuvastatav, et hageja on esmalt pöördunud kostja poole sooviga, et hageja andmeid artiklis ei avaldataks. Seega on ainetu kostja viide, nagu ei oleks hageja soovinud vaidlust ilma kohtusse pöördumata lahendada. Kostja on 08.10.2017 hagejale teatanud, et kavatseb artiklis kasutada nii hageja ees- kui ka perekonnanime, samuti seda, et vastuseid on võimalik esitada 09.10.2017 keskpäevani, pärast mida saadetakse artikkel trükki. Sellises olukorras ei saa hageja tegevust hagi esitamisel 09.10.2017 pidada pahatahtlikuks. Samuti leidis kohus, et hageja primaarnõuet arvestades on hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutanud oma eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus ja seega on kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Kohus ei palunud kostjalt sisulist vastust hagiavaldusele, mistõttu jättis kohus kostja väited hagi õiguslikust käsitlusest tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Hageja nõuab õigusabikuluna 720 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 144 eurot tunnis (koos käibemaksuga) 5 töötunni eest. Kuivõrd hageja taotleb käibemaksu hüvitamist, tuleb kohtul lähtuda esindajatasu määrast koos käibemaksuga. Kohus pidas käesolevas asjas, arvestades vaidluse asjaolusid ja esindaja kvalifikatsiooni, hageja esindaja tunnitasu põhjendatud määraks 90 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Vaidluse asjaolusid, esitatud menetlusdokumente ja nende sisu ning mitteformaalset mahtu arvestades pidas kohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus rahuldas hageja taotluse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 180 eurot (2 × 90). Rahuldamata jäi hageja taotlus 540 euro saamiseks. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märkis kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitas, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Kostja määruskaebus 08.11.2017 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 26.10.2017 määruse ja teha uue määruse, millega lõpetada menetlus ja jätta menetluskulud hageja kanda, mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1008 eurot (koos käibemaksuga) ja märkida määruses vastavalt TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja hinnangul puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. TsMS § 371 loetleb ammendavalt alused, millistel saab kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohus motiveerib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 372 lg 2 p-ga 2, mis on alates 01.01.2009 kehtetu ning seetõttu ei ole kohus viidanud hagi menetlusse võtmisest

keeldumisel kehtivale õiguslikule alusele. Isegi kui eeldada, et kohus on tehnilise eksituse tõttu viidanud valele alusele ja on tegelikult silmas pidanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2, siis menetlushuvi puudumine ei ole ka antud alust silmas pidades menetlusse võtmisest keeldumisel kohaseks aluseks. Kostja hinnangul oli hageja 17.10.2017 taotluse alusel võimalik üksnes hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 1 p-i 2 alusel. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited hageja nõude õiguspärasuse üle, põhjendades tähelepanuta jätmist sellega, et kohus ei palunud kostjalt hagiavaldusele sisulist vastust. Hagiavalduse perspektiivi hindamine on olulise tähtsusega menetluskulude jaotamisel. Samuti on oluline anda nõudele hinnang, sest õiguslikult sisutu nõude puhul ei ole võimalik väita, et kostja on nõude rahuldanud. Seetõttu leiab kostja, et tema sisulised vastuväited hagi õiguspärasuse ja nõude väidetava rahuldamise osas omavad asja lahendamisel olulist tähtsust ning maakohus oleks pidanud neid kaaluma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandele tuginedes märgib kostja, et TsMS § 168 lg 5 kohaselt saab jätta kulud kostja kanda üksnes juhul kui hageja on pöördunud kohtusse põhjendatult ehk hagis esitatud asjaoludel peab hagi rahuldamine olema võimalik. Nõude põhjendatust tuleb vastavalt TsMS kommenteeritud väljaandele hinnata selle järgi, kas nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Isegi juhul kui kostja tegevus olnuks vastuolus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg-ga 2, oleks hageja õiguste rikkumine võimalik alles isikuandmete avaldamisel ehk artikli ilmumisel, sest üheks IKS § 11 lg 2 tunnuseks on isikuandmete avaldamine. Hageja ees- ja perenime avaldamine artiklis olnuks kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Kostja otsustas artiklis ees- ja perenime asendada initsiaalidega kuna ei soovinud hagejaga pidada sisutut kohtuvaidlust, mis vaatamata hagi perspektiivitusele kulutanuks asjatult kostja ressursse. Meediaväljund, mis võinuks rikkuda hageja õigusi, ilmus 11.10.2017 ehk kaks päeva pärast hagi esitamist. Artikli muutmist enne selle avaldamist ei saa lugeda nõude rahuldamiseks. Artikli kirjutamisega ei ole isiklike õiguste rikkumine üldse võimalik, õigusvastane võib olla üksnes IKS § 11 lg-ga 2 vastuolus artikli avaldamine. Eeltoodu alusel ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud ning hagi rahuldamine esitatud nõude alusel ei olnud üldse võimalik. Maakohus pidanuks asja menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on ebaseaduslikult jätnud hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Üksnes hagilaadse dokumendi kohtule esitamise fakt ei ole aluseks TsMS § 168 lg 5 alusel kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS kommenteeritud väljaandele sõltub menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 5 kohaselt peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Hageja pöördus kostja poole 09.10.2017 kell 15:49 teatades esmakordselt, et hageja keelab oma isikuandmete avaldamise (eelmises pöördumises rõhutas hageja, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes isiku nõusolekul) olles samal päeval juba kell 8:21 allkirjastanud hagi ja selle kohtusse esitanud. Arvestades, et hagi esitamise seisuga ei olnud Eesti Ekspress, mis ilmus 10.11.2017, veel trükki läinud, siis ei saanud hageja teada, kas kostja tuleb vastu tema soovile hageja eesja perekonnanime mitte avaldada või mitte. Hageja ei soovinudki küsimust lahendada kohtuvaidluseta, pöördudes kõigepealt hagiga kohtusse ning alles seejärel nõudega kostja poole. Vastavalt TsMS § 200 lg-le 1 peab menetlusosaline oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Õiguslikult sisutu hagi esitamisega ning selle kohese tagasivõtmisega soovib hageja ilmselgelt kuritarvitada TsMS § 168 lg-s 5 sisustatud menetluskulude jaotust hagi tagasivõtmisel. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel on kohtusse pöördumine hageja poolt olnud alusetu ning põhjendamatu, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada vastavalt TsMS §-le 168 lg-le 4 ehk

kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. TsMS § 168 lg 4 ei tohiks ega peaks olema vahendiks, millega pahauskne menetlusosaline kuritarvitab menetlusõigusi. TsMS § 150 lg 5 kohaselt ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist § 168 lg-s 4 sätestatud korras. Kostjale on hageja seosetu tegevuse tulemusena tekkinud menetluskulud, mis tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel hagejalt välja mõista. Vastus määruskaebusele Hageja leiab, et kostja määruskaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Hageja määruskaebus 16.11.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 26.10.2017 määruse resolutsiooni punkti 5 osas, millega kohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 540 euro ulatuses ja teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitis summas 540 eurot. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles on märgitud esindaja tunnitasu 120 eurot + KM 20% (kokku 144 eurot/tund). Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu põhjendatud määraks on 75 eurot + KM 20% (kokku 90 eurot) tunnis (koos käibemaksuga). Maakohus põhjendas seda vaidluse asjaoludega ja esindaja kvalifikatsiooniga. Maakohus ei ole põhjendanud, millised asjaolud põhjendavad tunnitasu vähendamist. Hageja leiab, et sellga on kohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et tunnitasu peab vähendama seoses hageja esindaja kvalifikatsiooniga. Hageja esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Seega on maakohtu põhjendus vastuolus TsMS nõudega hageja esindaja kvalifikatsioonile. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles on märgitud hageja esindaja õigusabi ajakulu 5 tundi. Maakohus leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid, esitatud menetlusdokumente ja nende sisu ning mitteformaalset mahtu, on põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Hageja leiab, et maakohus oli kohustatud põhjendama, milline hageja esindaja toimingute ajakulu suurus ei ole põhjendatud ja iga toimingu kohta esitama ajakulu vähendamise põhjuse. Maakohus aga esitas formaalse ja üldsõnalise ajakulu vähendamise põhjenduse. Sellega on kohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust. Riigikohus leidis 10.12.2014 otsuses nr 3-2-1-119-14 (p 16), et menetluskulu väljamõistmise määruses tuleks selguse huvides alati tuua välja väljamõistetava menetluskulu koosseis, st näidata ära, kui suur on väljamõistetav riigilõiv, lepingulise esindaja kulu või muu menetluskulu. See lihtsustaks lahendist arusaamist ja edasikaebe ulatuse mõistmist ning võimaldaks kõrgema astme kohtul lahendis tehtud arvutusi paremini kontrollida. Vastus määruskaebusele Kostja leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ning palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.10.2017 määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks. Määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu kostja määruskaebuse väidetele. Iseenesest õige on kostja poolt kaebuses märgitu, et maakohus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud kehtivale õiguslikule alusele, kuivõrd TsMS § 372 lg 2 p-i 2, millele maakohus seejuures tugines, kehtivas seaduses ei esine. Samas ei anna nimetatud eksimus praegusel juhul siiski alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste pinnalt on arusaadav, et maakohus on määruses ekslikult tuginenud hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigusliku alusena TsMS § 372 lg 2 p-le 2, olles tegelikult silmas pidanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2. Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, mille kohaselt isegi eeldusel, et kohus on ekslikult viidanud valele alusele ja tegelikult silmas pidanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2, ei ole menetlushuvi puudumine antud alust silmas pidades menetlusse võtmisest keeldumisel kohaseks aluseks. TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist just viidatud sättes kirjeldatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega. Olukorras, mil hageja on enne hagi menetlusse võtmise otsustamist sisuliselt saavutanud hagiga taotletud eesmärgi, kaotades sellest tulenevalt ka huvi hagi edasise menetlemise vastu, ei ole hagiga enam võimalik saavutada sellega taotletud eesmärki. Seega ei jaga kolleegium kostja seisukohta, justkui ei oleks TsMS § 371 lg 2 p 2 praegusel juhul hagejal menetlushuvi puudumise tõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohaseks aluseks. Kostja on ise määruskaebuses leidnud, et maakohus pidanuks asja menetlusse võtmisest keelduma, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades asjaolu, et hagiga taotletava eesmärgi saavutamine on käesoleval juhul võimatu tulenevalt asjaolust, et hagis taotletu on hagi esitamise järgselt juba saavutatud, ei oma tähtsust määruskaebuse väited hagi õiguslikust perspektiivitusest, kuivõrd need ei muudaks kohtu otsustust hagi menetlusse võtmise osas. Lisaks märgib kolleegium, et kostja määruskaebuse väited hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigusliku aluse osas on vastuolulised. Ühelt poolt on kostja kaebuses leidnud, et hageja 17.10.2017 taotluse alusel oli võimalik üksnes hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 1 p-i 2 alusel, ent teisalt leiab kostja, et maakohus pidanuks hagi menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Ringkonnakohus, arvestades lisaks eeltoodule asjaolu, et hageja muutis enda 11.10.2017 taotlust lähtuvalt kohtu selgitusest, paludes senise hagi läbi vaatamata jätmise asemel hagi menetlusse võtmisest keelduda, leiab, et kirjeldatud olukorras ei saanuks pidada põhjendatuks esmalt hagi menetlusse võtmist ja seejärel selle läbivaatamata jätmist. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas, leides, et maakohus on ebaseaduslikult jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda menetluskulude jaotuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium ei jaga kostja seisukohta, mille kohaselt ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Samuti ei saa erinevalt määruskaebuses väidetust pidada hagejat põhjendamatult kohtusse pöördunuks või oma menetlusõigusi pahauskselt käsutanuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-182-15, p 13 ja selles viidatud lahendi nr 3-2-1-55-13, p 13). Praegusel juhul oli hageja eesmärgiks hagi esitamisel keelata kostjal hageja nime ja perekonnanime avaldamine kostja poolt avaldatavas artiklis. Kostja, avaldades pärast

käesoleva hagi esitamisest teadasaamist 10.11.2017 artikli ilma hageja ees- ja perekonnanimeta, on hageja nõude rahuldanud. Kostja ei ole kaebuses toonud esile asjaolusid, mis lubavad hinnata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ebaõige on kaebuses väidetu, et hageja ei soovinudki lahendada küsimust kohtuvaidluseta. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 ega §-st 659 tulenevalt vajalikuks maakohtu motiive korrata. Seega saab eeltoodud asjaoludel lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude, mistõttu jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Hageja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määrust osas, millega kohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, s.o 540 euro osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Samuti on maakohtu määrus hageja lepingulise esindaja kulude hindamise osas piisavalt põhjendatud. Diskretsioonipiiride ületamist ja kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist ei saa maakohtule praeguses asjas ette heita ka hageja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus praeguses asjas hageja esindaja tunnitasu hindamisel õigesti käesoleva vaidluse asjaoludest ja esindaja kvalifikatsioonist, leides, et antud asjas on lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 90 eurot koos käibemaksuga. Määruskaebuses esiletoodu, et hageja esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, ei anna alust muuta käesolevas asjas maakohtu poolt põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnihinna suurust. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suuruseks ei ole esindaja kvalifikatsiooni ega asja keerukust arvestades põhjendatud pidada hageja menetluskulude taotluses märgitud ja Riigikohtu praktikas vandeadvokaatidest ja advokaatidest lepinguliste esindajate puhul mõistlikuks peetud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium selgitab, et vandeadvokaadi tunnitasumäär võib olla eelduslikult kõrgem kui esindajal, kes advokatuuri ei kuulu, kuivõrd advokatuuri liikmeks, eriti vandeadvokaadiks saamine eeldab taolistele nõuetele vastamist, mida isikutele, kes advokatuuri ei kuulu, ei esitata ning sellised kõrgendatud nõuded võimaldavad eeldada, et advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov advokatuuri ei kuulu. Mingeid erilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et hageja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse kvaliteedi puhul võiks eeldada vandeadvokaadiga võrreldavat taset, ei ole hageja esile toonud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjendustel määruskaebused rahuldamata, peab kohus põhjendatuks määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.