Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-17-107024 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SXXX PXXX 17. septembril 2015 Svea Finance AS-ga (finantseerija) ja Vilde AS-ga (müüja) müügi- ja järelmaksulepingu nr 33058005671, millega ostis kauba nimetusega: Led TV Samsung UE43J5502AKXXH. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale Vilde AS väljamakse 499 eurot. Vastavalt lepingule kohustus SXXX PXXX tagastama Svea Finance AS-le krediidi (524 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 6 kuu jooksul (viimase osamakse tähtpäev 22. märts 2016). Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 524 eurot, viivis perioodi 23. märts 2016 – 18. juuli 2017 summas 55,45 eurot. Viivis alates 19. juulist 2017 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Mõista SXXX PXXXilt Svea Finance AS kasuks välja Svea Finance AS poolt kantud menetluskulu summas 630 eurot. SXXX PXXX menetluskulud jätta tema enda kanda. Määrata menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 15.11.2017.a (tl. 66). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei

2-17-107024 ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1, rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 125 eurot, menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri kaudu 30 eurot ning ja õigusabikulud 475 eurot, kokku 630 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et riigilõivu hüvitamise ning kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu nõuded on põhjendatud. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist lihtsa võlaõigusliku vaidlusega, mistõttu on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 475 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakukuks 2 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Taotluse kohaselt on tunnitasuks 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab tunnitasu suuruse mõistlikuks olevaks. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 250 eurot (2 x 125). Kokku moodustavad kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 405 eurot (125 + 30 + 250).

2-17-107024 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.