Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-13905
Tsiviilasi
AS Gemhill hagi NL ja GS (end L) vastu kahju summas 111 125,85 eurot hüvitamiseks ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NL apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 120 071,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): AS Gemhill, registrikood 11647029, asukoht Kõue-Mardi, Liiküla, Mustjala vald, 93631 Saaremaa, lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja advokaat Edgar-Kaj Velbri
ja
Kostja 1 (apellant): NL, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX Kostja 2 GS ( endine perekonnanimi L), isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX Kostjate lepinguline esindaja Anatoli Jort Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2016 otsus NL vastu hagi rahuldamise ja hageja menetluskulude jaotuse osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uuesti läbivaatamiseks.
2.Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud GS osas hagi rahuldamata jätmise ja GS menetluskulude jaotuse osas.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Gemhill (hageja) esitas 18.09.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse NL (edaspidi kostja) ja GS (end L) vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju 111 125,85 euro hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 09.08.2010 frantsiisilepingu Venemaal registreeritud äriühinguga Galafashion LLC, millega hageja andis Galafashion LLCle õiguse hagejale kuuluva kaubamärgi BonBonLingerie kasutamiseks butiikide asutamisel Sankt-Peterburgi linnas ja hagejale kuuluva kaubamärgiga tähistatud hageja toodete müügiks (edaspidi Leping 1). Lepingu 1 sõlmimisel esindas Galafashion LLC-d selle peadirektor - kostja. Peatselt pärast Lepingu 1 täitmisele asumist ilmnesid Galafashion LLC-l raskused oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel, kusjuures alates 2011. aasta veebruarist peatusid Galafashion LLC poolsed maksed täielikult. Selle selgituseks esitas Galafashion LLC hagejale Tallinna Ringkonnakohtu määruse koos omapoolsete selgitustega, mille kohaselt oli Galafashion LLC rahavood ajutiselt häiritud selle finantseerimiseks kasutatud OÜ Galafin (registrikood 11528690) suhtes rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) poolt algatatud menetluse tõttu. Seletusest nähtuva objektiivse takistuse ning Galafashion LLC lubaduse tõttu asuda tööle alternatiivsete finantseerimisvõimaluste leidmiseks jätkas hageja viimasega koostööd, sõlmides temaga uusi müügilepinguid ning tarnides nende täitmiseks kaupu. Sellega lõi kostja hagejale mulje, et menetluse lõppemisest sõltuvalt on objektiivselt otsustatud ja saabumas rahastamine, mis võimaldab Galafashion LLC-l tasuda kogunenud võlgnevuse. 14.11.2011 tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega kinnitas OÜ Galafin ning RAB-i vahel 08.11.2011 sõlmitud kompromissi, millega muuhulgas lõpetati menetlus OÜ Galafin suhtes ning vabastati kõik finantsvahendid. Hoolimata menetluse lõppemisest varjas
Galafashion LLC seda fakti hageja eest, väites veel 13.04.2012, et asi on edasi kaevatud Riigikohtusse.
3.2012. aasta pöördusid kostjad hageja poole palvega sõlmida uus edasimüügileping, sedakorda äriühingu GL Fashion Group LLC nimel. Vajadust asendada Leping 1 põhjendas kostja asjaoluga, et seoses üürivaidlusega Galafashion LLC ja kaubanduskeskusest üürileandja vahel on tarvilik riskide vähendamiseks viia pooltevahelised lepingulised suhted uue juriidilise keha alla. Kostja kinnituste kohaselt pidid GL Fashion Group LLC-le üle minema ka kõik Galafashion LLC täitmata kohustused hageja ees. Tuginedes eeltoodule sõlmis hageja 02.04.2012 GL Fashion Group LLC-ga eksklusiivse edasimüügilepingu (edaspidi Leping 2). Eksklusiivse edasimüügilepingu kohaselt sai GL Fashion Group LLC Venemaal hageja toodete ainuedasimüügiõiguse ning kohustus mh ise välja arendama BonBon Lingerie kaubamärgi all toodetavate kaupade edasimüügivõrgustiku. Lepingu sõlmimisel esindas GL Fashion Group LLC selle peadirektor – kostja 1. Algselt tasus GL Fashion Group LLC osaliselt esitatud arveid, jättes küll tasumata suuremad neist. Arvete tasumiseks kasutas GL Fashion Group LLC Tartu Hoiu-Laenuühistuga sõlmitud faktooringulepinguid, mille kohaselt Tartu Hoiu-laenuühistu tasus väljastatud arved GL Fashion Group LLC eest ning GL Fashion Group LLC kohustus need hiljem tasuma Tartu Hoiu-laenuühistule. Sellega lõi GL Fashion Group LLC Tartu Hoiu-laenuühistuga sõlmitud faktooringulepingut ära kasutades hagejas veendumuse, et GL Fashion Group LLC on usaldusväärne lepingupartner, kes jõudumööda oma arved alati tasub. Nii kindlustas GL Fashion Group LLC endale kaubatarned oluliselt pikemaks ajaks, kui oleks arveid tasumata olnud võimalik. Hiljem on selgunud, et 2012. aasta suveks oli GL Fashion Group LLC pantinud tarnitud kauba Venemaal juba ka kolmanda isiku kasuks. Seega on ilmne, et pantides hageja kaubad kaubanduskeskusele ja nõuded hagejale tasumiseks Tartu Hoiulaenuühistule, lõi kostja püramiidiskeemi laadse võrgustiku, kus tegelikku maksevõimet võetud kohustuste täitmiseks kunagi ei eksisteerinud. Viimane kaubatarne hageja poolt toimus 17.12.2012 ning 2012. aasta lõpuks oli kostjaga 1 seotud äriühingutele üle antud kauba eest kokku tasumata 111 125,85 eurot. Kuna poolte lepingulised suhted olid halvenenud, siis ütles hageja 05.03.2013 üles Lepingu 1 Galafashion LLC-ga ja Lepingu 2 GL Fashion Group LLC-ga. Hageja avastas 2014. aasta sügisel, et Galafashion LLC on Venemaal likvideeritud juba 17.12.2012, hagejat sellest teavitatud ei ole. 2015. aasta juunis selgus, et ka GL Fashion Group LLC on Venemaal likvideeritud.
4.Kostja on rikkunud enda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1043 ja § 1045 lg 1 p-des 7 ja 8 sätestatud kohustusi hageja ees. Kostja on rikkunud VÕS § 1045 lg 1 p 7 kui on jätnud teavitamata enda juhitavate äriühingute makseraskustest ja likvideerimisest, milline kohustus tulenes talle ÄS §-dest 212 ja 375. Lisaks on kostja rikkunud VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 sellega, et on hagejat petnud ja hoidnud eksimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 mõttes. Kostja lõi hagejas uskumuse, et tema juhitavad äriühingud on valmis ja võimelised enda poolt võetud lepingulisi kohustusi täitma. Hageja petmine kostja poolt algas 2011. aasta veebruaris, kusjuures hagejat hoiti eksimuses ka 2012. aasta aprillis, mil hageja sõlmis lepingu GL Fashion Group LLCga. GL Fashion Group LLC puuduv maksevõime oli selgelt asjaolu, mille suhtes oli hagejal äratuntav oluline huvi, sellest teades ei oleks hageja teist lepingut sõlminud. Kostja on käitunud heade kommete vastaselt, sõlmides enda juhitavate ühingute nimel uusi lepinguid ning esitades uusi tellimusi, jättes samas hagejale osundatud äriühingute kehva majandusliku olukorra avalikustamata; samuti luues hagejas arusaama, et Galafashion LLC ning GL GL Fashion Group LLC finantsolukord on
koheselt paranemas seoses saabuva rahastusega Galafin OÜ-lt (VÕS § 1045 lg 1 p 8 rikkumine). Kostja õigusvastase tegevuse tulemusel on hageja kannatanud otsest varalist kahju ulatuses, milles ei ole võimalik rahuldada hageja nõudeid Galafashion LLC ning GL Fashion Group LLC vastu, kokku summas 111 125,85 eurot. Kostja tegevus on kahjuga põhjuslikus seoses. Kui kostja oleks lepingute sõlmimisel avaldanud kõik hageja jaoks olulised asjaolud, varjamata kostja juhitavate ettevõtete maksevõimet, ei oleks hageja kostjaga lepingulistesse suhetesse astunud. Kui kostja ei oleks hagejale esitanud valeandmeid peatselt saabuva rahastuse kohta, oleks hageja lõpetanud tarned Lepingu 1 alusel ja ei oleks sõlminud Lepingut 2. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist VÕS §-s 113 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt vähendada väljamõistetavat kahjuhüvitise summat VÕS § 140 alusel.
6.Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kannatas hageja kahju ning ei ole välja toonud põhjusliku seose olemasolu kahju ning kostja tegevuse vahel. Hageja väited kostjate pettuse ja pahausksuse kohta on põhjendamatud, ei tugine tõenditele ja ei vasta tõele. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust.
7.Vastavalt 09.08.2010 frantsiisilepingule kohustus Galafashion LLC asutama butiigi ja kasutama kaubamärki BonBonLingerie. Butiigi loomiseks sõlmiti ruumide rendileping kaubanduskeskuses. Rendilepingu kehtivuse aeg oli 11 kuud. Pärast frantsiisilepingu esitamist keeldus rendileandja rendilepingu pikendamisest, kuna hageja ei täitnud vastavalt Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 1028 lg-le 2 oma frantsiisilepingu registreerimise kohustust intellektuaalse omandi riiklikus registris. Siiski pidas kostja mõistlikuks jätkata kaubamärgi edendamist teise juriidilise isiku abiga. Ka hageja pidas sellist äripidamist otstarbekaks ja vastuvõetavaks. Pärast läbirääkimisi sõlmiti ainuõiguslik distributsioonileping GL Fashion Group LLC ja hageja vahel. 2013. aasta veebruaris tulid BonBon Lingerie kaupluse ruumidesse politseiametnikud ja teostasid kauba võetuse ja samuti teavitasid kostjat, et on algatatud uurimine kaubamärgi BonBon Lingerie ebaseadusliku kasutamise kohta. Kontrollkäigust teavitati ka hagejat. Kauba äravõtmise tõttu toimus GL Fashion Group LLC-l äri seisak. Samas rahastas BonBon Lingerie edendamist ja uute butiikide avamist Venemaa Föderatsiooni territooriumil Galafin OÜ. Seoses kaubamärgi registreeringu puudumise fakti ilmsikstulekuga keeldus Galafin OÜ edaspidisest rahastamisest ja esitas nõude investeeritud vahendite tagastamiseks GL Fashion Group LLC-le. Vahendid tagastati. Summa, mille kostja Galafin OÜ-le tagastas on summa, mille kostja pidi kandma kaubamärgi BonBon Lingerie registreeringu puudumise asjaolu tõttu.
8.Ebaõige on hageja väide, et kostja esitas seoses Galafin OÜ seisukorraga valeandmeid. Kostja esitab tõendina Galafin OÜ pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et Galafin OÜ kontol olevate rahaliste vahendite käive ületas 600 miljonit krooni. Hageja teab, et 2011. aastal Galafin OÜ-l tegevus puudus, kuna kostja teavitas sellest hagejat. Nimetatud asjaolu kohta on hageja esitanud kohtule väidetavalt kostja poolt kirjutatud "selgituse". Tõendist ei ole aga võimalik kindlaks teha, kelle poolt nimetatud selgitus kirjutatud on ja millisel viisil see hagejale edastati. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Kostja selgitas, et Galafin OÜ-s viidi haldusmenetluse raames tõesti läbi kontroll ning Galafin OÜ peatas kontrolli läbiviimise ajaks ja kuni vahendite "vabastamiseni", mille ta andis oma partnerile Mbalt Trading OÜ-le laenuks, tegevuse. Hagejat teavitati nimetatud asjaolust. Nimetatud olukorras koostöö
jätkamine oli hageja isiklik risk. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada hageja enda käitumist. Vastavalt seadusele (VÕS § 139 lg 1 ja lg 2) pidi hageja ise võtma kasutusele võimaliku kahju vältimise või vähendamise meetmed. Kostja teavitas finantsprobleemidest hagejat koheselt, seetõttu, sellises olukorras koostöö jätkamine või mittejätkamine oli hageja isiklik risk.
9.Ebaõige on hageja väide, et kostja sõlmis uue lepingu seoses asjaoluga, et vanal ettevõttel oli rendileandjaga probleeme. Leping Galafashion LLC-ga on frantsiisileping jaemüügi kaupluse avamiseks, leping GL Fashion Group LLC-ga on mh hulgimüügi organiseerimise leping. Kostja on esitanud ka tõendi, et GL Fashion Group LLC ei ole likvideeritud. Seega on hagejal võimalik esitada hagi GL Fashion Group LLC vastu või alustada pankrotimenetlust. Galafashion LLC likvideerimisest sai kostja teada hagist, kuna nimetatud ettevõte müüdi 2012. aasta septembris kolmandale isikule.
10.Rendileandja nõudis kostjalt pandilepingu sõlmimist pärast seda, kui politsei teostas kaupluse ruumidest kaubamärgi BonBon Lingerie kauba võetuse, st pärast 11.02.2013.
11.Hagiavaldusest ei nähtu, millised sammud on hageja teinud, et vähendada kahjusummat. Hageja pikaajalist tegevusetust (hoidumist võlgnevuse sissenõudmisest) võib tõlgendada nõustumisena kahju tekitamisega, mis on alus VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Hageja peab põhjendama, miks ta ei saanud rahuldada nõudeid võlgnike vastu mõnes muus kohtulikus menetluses, näiteks hagi-, likvideerimis- või pankrotimenetluses. Kahju summas 120 071 eurot on ebatavaliselt suur.
12.Kostjatel puudub süü seoses hageja poolt kantud kahjuga. Kostjad toimisid heauskselt, hoiatades hagejat seoses äritegevuse riskidega, teavitades hagejat haldusmenetluse algatamisest ja kauba konfiskeerimisest. Olukord, kus äritegevus peatus ja edasine tegevus muutus võimatuks ja vastavalt sellele muutus maksete tegemine tarnitud kauba eest võimatuks, tekkis hageja süül, kuna viimane pettis kostjaid seoses sellega, et kaubamärgil BonBon Lingerie ei olnud Venemaa Föderatsiooni territooriumil õiguslikku kaitset. Hageja süül sattusid kostjad raskesse majanduslikku olukorda ning pärast kauba võetust oli oma õiguste kaitse seoses vahendite puudumisega raskendatud. Hageja ei ole tõendanud kostjate tahtlust pettuse sooritamiseks või hagejat finantsraskustest mitte teavitamiseks.
13.Hageja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid kostjate poolset kauba kättesaamist. Nii ei ole kostjatel võimalik ostu-müügilepingute põhjal aegumistähtaega arvutada. Ostu-müügilepingu kohane aegumistähtaeg Vene Föderatsioonis on 3 aastat ja mis tahes juhul kahjunõude esitamine möödunud aegumistähtajaga tehingu osas on õigusvastane. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 29.12.2016 otsusega rahuldati hagi kostja osas ning jäeti GS osas rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 111 125,85 eurot ja viivise alates 18.09.2015 kuni kahjusumma tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja GS menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
15.Asjas puudub vaidlus järgnevate faktiliste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis 09.08.2010 frantsiisilepingu Venemaal registreeritud äriühinguga Galafashion LLC ning 02.04.2012 turustamise ainuõiguse lepingu Venemaal registreeritud äriühinguga OOO GL Fashion Group; lepingute sõlmimisel esindas hageja lepingupartnerit kostja (tl 2-3, 134, 142-143 I kd, tõendid tl 11-14, 25-28 I kd); 2) lepingud on lõppenud (tl
3, 145-146 I kd); 3) Galafashion LLC likvideeriti 17.12.2012 ning OOO GL Fashion Group majandustegevus on lõppenud (tl 3, 132, 146, I kd tõend tl 34-40 I kd, kohtuistungi protokoll, tl 188-189 III kd); 4) hageja kahju koosneb Galafashion LLC ja OOO GL Fashion Group poolt hagejale tasumata arvetest summas 111 125,85 eurot (tl 3, 134, 150 I kd, tõendid tl 15, 29-30 I kd).
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjale saab omistada deliktilist vastutust ja selle alusel nõuda kahju hüvitamist ning kas hageja nõue on tõendatud. Hageja järjestas enda nõude õiguslikud alused, s.o primaarselt tugineb hageja VÕS § 1045 lg 1 p 7 rikkumisele (läbi ÄS § 212 ja 375 ja TsÜS § 94) ning alternatiivselt tugineb hageja VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 (tl 188 pöördel, III kd).
17.Hageja nõue ei ole aegunud. Aegumise küsimuse lahendamisel ei ole oluline see, millal on muutunud esitatud arved sissenõutavaks, vaid see, millal hageja sai teada kahjust ning kahju hüvitama kohustatud isikust. Hageja ei nõua kostjatelt mitte arvete tasumist, vaid kahju hüvitamist, mis tekkis seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega. Viimane kaubatarne hageja poolt toimus 17.12.2012. Lisaks on kostja 1 andnud täiendava isikliku garantii kauba eest arvete tasumiseks 18.12.2012 (tl 18 III kd). Seega ei olnud 2012. aasta detsembri lõpus hagejale veel teada esitatud kujul kahju tekkimine ja kahju hüvitamiseks kohustatud isik(ud). Hageja ütles 05.03.2013 lepingud üles ning seetõttu algas aegumine 06.03.2013 ning hageja nõue ei ole aegunud (TsÜS § 150 lg 1).
18.Kostja on rikkunud VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 kui ei ole hagejat teavitanud Galafashion LLC tegevuse lõpetamisest. Galafashion LLC likvideeriti 17.12.2012 (tl 34-40 I kd). Kostja väidab, et kostja sai ettevõtte likvideerimisest teada hagiavalduse kaudu, kuna nimetatud ettevõte müüdi 2012. aasta septembris kolmandale isikule (tl 146 I kd). Venemaa äriregistri väljavõttest ei nähtu aga, et Galafashion LLC-l oleks teisi omanikke ja/või juhatuse liikmeid (peadirektor) peale kostja, seega on kostja väide äriühingu müümise osas paljasõnaline ja tõendamata. Kostjale on võimalik ette heita tegevusetust ettevõtte likvideerimisest teavitamata jätmisel ÄS § 212 ja § 375 alusel ning see annab VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohase aluse äriühingu juhatuse liikme vastutuseks. Hageja on avaldanud, et ka OOO GL Fashion Group on likvideeritud, kuid kuna kohtutoimikus ei ole asjakohast tõendit selle kohta, kas OOO GL Fashion Group on likvideeritud või mitte, siis kohus tõendi puudumisel seda asjaolu tuvastada ei saa. Täiendavalt on tuvastatud, et OOO GL Fashion Group on sisuliselt oma majandustegevuse lõpetanud (tl 3, 132, 146, I kd, kohtuistungi protokoll, tl 188-189 III kd) ning kostja ei ole sellest hagejat nõuetekohaselt teavitanud. Kostja on küll esitanud asjaolud seonduvalt eelnimetatud äriühingu tegevuse ja makseraskustega, kuid seda ei saa samastada teavitamiskohustuse täitmiseks.
19.Kostja on käitunud heade kommete vastaselt rikkudes äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust võlausaldaja ees (VÕS § 1045 lg 1 p 8 koostoimes ÄS §-ga 315). Tuvastatud on, et Galafashion LLC esitas hagejale kauba tellimusi ning alates 2011. aasta märtsist on jätnud arved tasumata (tl 15, I kd). 2011. aasta veebruaris on kostja andnud seletuse tasumise viivitamise kohta, lubades, et edaspidiste kauba tarnete tagamiseks osutab Galafashion LLC-le rahalist abi Galafin OÜ kohe, kui lõpeb rahapesu menetlus (tl 16, 17-21, I kd, kohtuistungi protokoll (tl 188 pöördel-189, III kd). Galafin OÜ menetlus lõpetati kohtus 2011. aasta novembris (tl 22-24, I kd). Kostja on avaldanud, et tema tl 16 asuvat seletuskirja kirjutanud ei ole, kuid samas on kostja oma vastuses hagile seletuskirjas esitatu omaks võtnud (tl 143, I kd). Kostja vastuväited on vastuolulised ning seega lähtus kohus kostja kirjalikus vastuses esitatust. Tuvastatud on, et kauba tarne kostja juhitavatele äriühingutele jätkus (tl 188 pöördel, III kd). Hageja väljastas kaupa teadmises, et kauba eest tasutakse ning selleks
on olemas ka rahalised vahendid/kate. Tegelikkuses kauba eest tasumiseks kostja juhitavatel äriühingutel rahalisi vahendeid/katet piisavalt ei olnud. Kostja hagejat makseraskustest ei teavitanud, vaid sõlmis uue lepingu 02.04.2012. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta otsustas hagejale mitte maksta, sest teised kohustused vajasid täitmist ehk ta tasus teistele võlausaldajatele ning täiendavalt oli vaja maksta riiklikud maksud (tl 189, III kd). Rahaliste vahendite puudumist on hageja täiendavalt tõendanud pandilepinguga (tl 31-33, I kd), mis näitab, et 2012. aasta suvel olid kostja juhitaval äriühingul üürileandja ees rahalised raskused, millest tulenevalt pantis kostja kauba 1,6 miljoni rubla ulatuses. Samas tellis kostja kaupa edasi ning pandilepingust hagejat ei teavitanud. Hageja on esitanud tõendina ka kostjate kirjavahetuse üürileandjaga (tl 11-13, tõlge tl 32-33, III kd), millest nähtub samuti, et äriühingul ei olnud rahalisi vahendeid. Hageja on esitanud ka tõendi selle kohta, et Galafin OÜ-l ei olnud vahendeid kostja äriühingute majandustegevuse finantseerimiseks. Esitatud majandusaasta aruannetest (tl 49-65, I kd) nähtub, et Galafin OÜ-l ei olnud sisulist majandustegevust, seega ei saanud nimetatud ühingul olla ka rahalisi vahendeid, millega finantseerida kostja juhitavate äriühingute majandustegevust. Kostja poolt esitatud konto väljavõtte (tl 154 I kd-184, II kd) alusel ei saa asuda seisukohale, et Galafin OÜ oli selliselt toimiv ettevõte, mis võimaldas anda vajaliku rahastuse kostja äriühingutele. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt vahendas Galafin OÜ teiste klientide raha, kui palju Galafin OÜ-l endal raha oli pangakontoväljavõttest ei nähtu. Konto väljavõttest nähtub lisaks, et suur osa „rahakäibest“ on pärit aastatest 2008-2010, mil Galafin OÜ ei olnud kostjaga seotud; suur osa „rahakäibest“ on tekkinud seeläbi, et igal õhtul on Galafin OÜ arveldusarvel olev raha kantud Versobanki üleöödeposiiti ning igal hommikul tagasi, tekitades seeläbi kunstliku mulje suurest rahakäibest; ja nagu möönab ka kostja, selleks ajaks kui ta lubas hagejale, et Galafin OÜ-st on tulemas rahastus, ei olnud Galafin OÜ enam tegutsev ettevõte (tl 8-9, III kd koostoimes konto väljavõttega). Kostja ei ole esitanud mistahes majandusaasta aruandeid või muid tõendeid, millest nähtuks, et OOO GL Fashion Group ja Galafashion LLC oleks võlgnevuste tekkimise ajal olnud maksejõulised äriühingud. Asjaolu, et OÜ Galafin pangakontol MBALT Trading OÜ raha peeti kinni seonduvalt RAB menetlusega (tl 107, 189-193, II kd) ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna pangakontol ei olnud OÜ-le Galafin endale kuuluvaid rahalisi vahendeid.
20.Kostja leidis, et OOO GL Fashion Group äri seiskus Peterburi politsei poolse kauba võetuse tõttu, samas on hageja esitanud tõendid (tl 15, 29-30, I kd) selle kohta, et kõik võlgnevused hageja ees tekkisid kostja äriühingutel enne võimalikku kauba võetust.
21.Lepingutest ei tulene hagejale kohustus tagada kostja tegevuse kooskõla Venemaa seadusandlusega. Hageja ja Galafashion LLC vahel sõlmitud frantsiisilepingu p-st 3.4 nähtub hoopis, et just frantsiisivõtja oli kohustatud järgima kõiki butiikide pidamise tegevuskoha seaduseid ja tavasid (tl 13, I kd). Hageja ja OOO GL Fashion Group vahel sõlmitud turustamise ainuõiguse lepingu p-i 2.10 kohaselt on hageja andnud OOO-le GL Fashion Group volituse teha kõiki toiminguid, mis on vajalikud sertifitseerimiseks, riiklikuks registreerimiseks ja Venemaa territooriumil BonBon Lingerie toodangu müügiks nõutavate dokumentide saamiseks (tl 27, I kd).
22.Hageja on täiendavalt esile toonud, et juhul, kui kostja tegevus hageja petmisel ja eksimuses hoidmisel ei täida TsÜS § 94 koosseisu, on tegemist kostja poolt tahtliku heade kommete vastase käitumisega. Kohtu hinnangul on eelolevate tõendite alusel tuvastatud, et kostja on jätnud hagejale teavitamata enda juhitavate äriühingute likvideerimisest ja tegevuse lõpetamisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes ÄS § 212, 375) ning on käitunud heade kommete vastaselt rikkudes äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust võlausaldaja ees (VÕS § 1045 lg 1 p 8 koostoimes ÄS § 315). Kohtu
hinnangul ei ole TsÜS § 94 kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Tuvastatud ei ole, et hageja oleks olnud pikka aega tegevusetu võlgnevuse sissenõudmisel, mida kostja arvates tuleks tõlgendada sellena, et hageja ise nõustus kahju tekitamisega.
23.Käesoleval juhul esineb põhjuslik seos kostja tegevuse/tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel (VÕS 127 lg 4). Kui kostja oleks korraliku ettevõtjana teavitanud hagejat oma äriühingute makseraskustest ja ei oleks andnud hagejale katteta lubadusi tema juhitavate ühingute rahastamise osas, ei oleks hageja kostja äriühingutega lepinguid sõlminud ning kauba müümist jätkanud. Kuna kostja 2011. aasta veebruaris antud lubaduse kohaselt tagas äriühingute maksevõimet Galafin OÜ, oli hageja vaatamata arvetest tulenevatelele võlgnevustele, jätkuvalt valmis kostja ettevõtetele kaupa väljastama. Hiljem selgus, et OÜ-l Galafin ei olnud raha ega ka omakapitali. Tuvastatud on ka, et 2012. aasta suveks oli OOO GF Fashion Group pantinud tarnitud kauba summas 1,6 miljonit rubla Venemaal kolmanda isiku kasuks (pandileping) ning kostja 1 ei tasunud ka enda üürileandjale (e-kirjavahetus). Tuvastatud on, et kostja 1 ei selgitanud hagejale, et tal on rahalisi raskuseid, vaid jätkas sellest hoolimata suures väärtuses kauba tellimist. Hiljemalt pandilepingu sõlmimise ajaks 30.07.2012 pidi kostjale 1 olema teada, et hagejalt tellitud kauba eest tema juhitud äriühingud tasuda ei suuda. Seega teadis kostja , et iga uue tellimusega tekitab ta hagejale kahju. Sel viisil enda äritegevuse organiseerimine on vastuolus heade kommetega. Kostja seisukoht, et hageja oli ise hooletu, kui usaldas oma lepingupartnerit, ei vasta kohtu arvates samuti ärisuhete heale tavale, st lepingupartnerilt eeldatakse ausat käitumist ja lepinguga võetud kohustuste täitmist, mitte vastupidi.
24.Hagejal tekkis kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu kahju, kuivõrd saadud kauba eest kostja 1 ettevõtted hagejale tasunud ei ole. Samuti puudub ettevõtetel muu vara, mille realiseerimise arvelt nõudeid rahuldada. Kostja poolsete juhatuse liikme kohustuste rikkumiste tõttu jäi hagejal Galafashion LLC-lt saamata 25 659,36 eurot (tl 15, I kd) ja OOO-lt GL Fashion Group 85 466,50 eurot (tl 29-30, I kd). Kuivõrd viidatud ulatuses on hageja kostjale väljastanud kaupa, on tegemist hagejale tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lg 1). Kostja vastuväited seoses kauba mittekättesaamisega on vastuolulised ja paljasõnalised. Eeltoodule tuginedes on hageja tõendanud kostja õigusvastase tegevuse ja selle tagajärje. Kostja ei ole esile toonud enda süüd välistavaid asjaolusid. Hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud. Kuna hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue (VÕS § 113 lg 1).
25.Kostja poolt esitatud asjaolud ei ole kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Kohus ei ole tuvastanud hageja poolset rikkumist/vastutust kahju tekkimise eest, mis annaks alust tasumata arvete mittemaksmiseks. Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas ka kostja väited ebatavaliselt suure kahju tekkimisest. Hageja nõuab hüvitist ulatuses, milles kostja on jätnud tasumata hagejaga sõlmitud müügilepingutest tulenevad kohustused. Sel põhjusel ei ole kahju ebatavaliselt suur vaid vastab täpselt kostja poolt ettenähtavalt, tavapärasele tasu maksmise kohustuse rikkumisega kaasnevale kahjule. Apellatsioonkaebus
26.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi kostja 1 vastu rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus ei ole kostjale etteheidetavaid tegusid ja nende negatiivseid tagajärgi ning põhjuslikku seost tegude ja eeldatava kahju vahel kahju hüvitamise eeldusena piisavalt põhjendanud ning on jõudnud selles osas ebaõigele järeldusele.
28.Maakohus ei ole otsuses käsitanud kostja vastuväiteid kahju olemasolu ja suuruse osas. Väljamõistetud kahjuhüvitis ei ole kontrollitav. Üllatuslik ja ekslik on maakohtu otsuse p-s 27 avaldatu, et pooled ei ole vaielnud selle üle, millest hageja kahju koosneb. Maakohus on selles osas jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohtu põhjendused ei ole järjekindlad osas, mida kohus kahjuks peab. Maakohus nimetab hageja kahjuks kostja äriühingute poolt tasumata arveid. Seejärel, käsitades põhjuslikku seost ja aegumise küsimust, põhjendab, et hageja ei oleks kostjale kaupa väljastanud, kui ta oleks teadlik äriühingute seisundist ja makseraskustest ning kuna hageja on väljastanud kostja äriühingutele kauba ja kostja andis isikliku käenduse selle eest tasuda, siis sellel ajal ei olnud hageja kahjust veel teadlik. Sellega on kohus asunud seisukohale, et hageja, andes kostja äriühingutele üle kauba, sai selle näol kahju, mis ei ühti seisukohaga, et hageja kahju koosneb tasumata arvetest.
29.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja kahju koosneb tasumata arvetest. Raamatupidamisarveid ei saa käsitada varana ja nende tasumata jätmist vara väärtuse vähenemisena, sest arved ei ole asjad ega õigused, mis omavad materiaalset väärtust TsÜS § 65 tähenduses. Lisaks ei tõenda arved tasumisele kuuluva summa suurust (RKTKo nr 3-2-1-16-98). Kohus käsitas varana hageja poolt koostatud informatiivseid arveid, kohus ei ole tuvastanud, kas ja milline hageja vara on tegelikult vähenenud ja ei andnud hageja arvete põhjendatusele mingit hinnangut. Hageja pidi tõendama majandustehingute toimumise asjaolusid (nt äriühingutele üle antud kauba loetelu), mitte arvete esitamist. Seega on vara vähenemine tõendamata. Seejuures on kostja välja toonud, et hageja arved on vaieldavad, arvetest tulenevad nõuded on aegunud.
30.Hageja nõue on aegunud. Maakohus tuvastas ebaõigesti kahjust teadasaamise kuupäeva. Hageja oli juba enne lepingute ülesütlemist võlgnevusest teadlik. Eelduslikult pidi hageja saama oma vara vähenemisest ja väidetavast kahjust teada järgmisel päeval pärast arvete maksetähtaja saabumist. Maakohus ei teinud vahet kahjust teadasaamise ja võlgnevuse lõppsummast teadasaamise aja vahel. Maakohus ei põhjendanud, miks ta on käsitanud tasumata arveid tervikuna, mitte igaüht eraldi. Hageja poolt on ebaõige nõuda aegunud nõude täitmist kahjuhüvitisena.
31.Lepingu sõlmimisel olid kostja äriühingud toimivad ja maksevõimelised ettevõtted, mida tõendavad hagejale varem tasutud arved. Kostja ei pidanud tõendama äriühingu maksejõulisust. Seda pidi analoogselt pankrotiseaduse §-ga 10 tegema hageja.
32.Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite selle kohta, et hageja ei ole midagi teinud, et oma nõudeid põhivõlgnike vastu maksma panna. Põhjendamatu on hageja väide, et nõudeid kostja äriühingute vastu ei ole võimalik rahuldada.
33.Hageja oli äriühingute makseraskustest ja põhjustest teadlik. Hageja ei registreerinud Venemaal BonBon Lingerie kaubamärki, mille all ta on oma kaupa müünud. Äriühingute võlgnevus kujunes välja ja arved jäid tasumata objektiivsetel põhjustel, mis olid tingitud hageja tegevusetusest, mitte kostja kohustuste rikkumise tõttu.
34.Kostja ei ole rikkunud teatamiskohustust. Hageja oli teadlik, et: 1) ta müüb kostja äriühingutele BonBon Lingerie kaubamärgi all kaupa ning et kostja äriühingud turustavad kaupa Venemaal, kus kaubamärgil on teine seaduslik omanik, mille tõttu rikuvad kostja äriühingud Venemaa seadusi; 2) BonBon Lingerie kaubamärgi registreerimine hageja nimele ei olnud võimalik; 3) kostja äriühingute suhtes algatasid Venemaa ametivõimud uurimise; 4) äriühingutel tekkisid likviidsusraskused. Kuna hageja oli passiivne ega ilmutanud huvi tekkinud
võlgnevuste osas ning hageja nõuded olid aegunud, siis ei toonud teatamiskohutuse rikkumine hagejale kaasa negatiivseid tagajärgi. Seega ei esine ka põhjuslikku seost. Vastustaja seisukoht
35.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel osaliselt tühistada ja saata asi NL vastu esitatud nõude osas maakohtule uuesti läbivaatamiseks.
37.GS osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud.
38.Hageja esitas kostjate vastu õigusvastase kahju tekitamisest tuleneva nõude. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on rikkunud äriühingu juhatuse liikme kohustusi ja sellega hagejale kahju tekitanud. Hageja järjestas oma nõude õiguslikud alused järgmiselt: primaarselt tugineb hageja VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7 (läbi ÄS §-de 212 ja 375 ja TsÜS § 94) ning alternatiivselt tugineb hageja VÕS §-le 1043 ja 1045 lg 1 p-le 8.
39.VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p7) või heade kommete vastase tahtliku käitumisega (p 8).
40.VÕS § 1045 lg 1 p 7 reguleerib õigusvastast tegu, mis seisneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumises. Seaduse all tuleb siinjuures mõista õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus käituda teatud viisil, see tähendab teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest (nn kaitsenorm).
41.Hageja nõue tugineb kostja poolt äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisele. Maakohus on kaitsenormidena käsitlenud Eesti äriseadustiku sätteid, täpsemalt ÄS §- e 212 ja 375, mis panevad likvideerijatele võlausaldajate teavitamiskohustuse.
42.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas kostjal lasus kohustus eesti äriseadustiku norme täita. Kostja oli juhatuse liikmeks Venemaal registreeritud äriühingutes, kes üldjuhul ei juhindu oma tegevuses Eesti äriseadustiku sätetest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kostja pidi seda antud juhul tegema. Maakohus ei ole tuvastanud muid seadusest tulenevaid kohustusi, mille rikkumist võiks kostjale ette heita.
43.Hageja on VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise kaitsenormina tuginenud ka TsÜS §-le
94.Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga, et TsÜS § 94 ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 suhtes.
44.Järgnevalt käsitleb kolleegium alternatiivset õiguslikku alust, mille alusel maakohus hagi rahuldas, see on heade kommete vastast käitumist.
45.Kostja käitumine võib olla vastuolus heade kommetega teise isiku tahtliku kahjustamise eesmärgi tõttu. Hagejal on õigus nõuda õigusvastase ja süülise käitumisega põhjustatud kahju hüvitamist, mille ärahoidmine oli VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud heade kommete vastase käitumise keelu kaitse-eesmärgiga.
46.Maakohus ei ole tuvastanud kostjale etteheidetavaid konkreetseid tegusid, vaid tugines üldisele juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele (ÄS § 315). Maakohus ei ole tuvastanud ka aega, millal hageja sai teada kostja õigusvastasest käitumisest, mis omab tähtsust nõude aegumise üle otsustamisel. Maakohus leidis õigesti, et aegumise küsimuse lahendamisel ei ole oluline see, millal on muutunud esitatud arved sissenõutavaks, vaid see, millal hageja sai teada kahjust ning kahju hüvitama kohustatud isikust. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et aegumine algas lepingute ülesütlemisest hageja poolt 05.03.2013.
47.Maakohus heitis kostjale ette seda, et viimane jättis enda juhitavate äriühingute kehva majandusliku olukorra avalikustamata, andis hagejale katteta lubadusi äriühingute rahastamise osas ning jätkas äriühingute nimel uute tellimuste esitamist.
48.Juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmist saab pidada vastuolus olevaks heade kommetega siis, kui on ilmne, et juhatuse liige tegutses tahtlikult võlausaldaja kahjustamise eesmärgil. Riigikohus on leidnud, et selleks, et lugeda isiku käitumine heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-62-13 p 17).
49.Maakohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks olnud algusest peale hageja kahjustamise tahe. Maakohus ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja kavandas juba siis, kui ta sõlmis frantsiisilepingu hagejale kuuluva kaubamärgi kasutamiseks ja edasimüügilepingu hageja toodete müügiks, hagejale kaupade eest mitte maksta. Kostja tahtlikku pettuslikku käitumist Galafashion LLC ja hageja vahel ning GL Fashion Group ja hageja vahel lepingu sõlmimisel hageja arvel kasu saamiseks või tema kahjustamiseks ei ole tuvastatud.
50.Asja materjalidest nähtub, et Galafashion LLC asus 09.08.2010 sõlmitud frantsiisilepingut täitma, asutas butiigi kaubamärgi BonBonLingerie toodete müügiks ja rentis selleks ruumid kaubanduskeskuses. Kostja on esile toonud, et pärast frantsiisilepingu esitamist keeldus rendileandja rendilepingu pikendamisest, kuna hageja ei täitnud vastavalt Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi § 1028 lg-le 2 oma frantsiisilepingu registreerimise kohustust intellektuaalse omandi riiklikus registris. Kostja jätkas hageja kaubamärgi edendamist teise juriidilise isiku abiga, millega hageja nõustus. Maakohus ei ole neid kostja poolt esiletoodud asjaolusid sisuliselt hinnanud, märkides vaid seda, et lepingutest ei tulene hagejale kohustus tagada kostja tegevuse kooskõla Venemaa seadusandlusega. Hindamata asjaolusid, mis võisid takistada kostja poolt juhitavatel äriühingutel lepingute täitmist, ei ole võimalik hinnata kostja isiklikku vastutust.
51.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel.
52.Hageja peab enda kahjuks kogu tasumata müügihinda, millises suuruses maakohus ka hagi rahuldas. Kuna maakohus ei tuvastanud, et kostjal oli juba lepingute sõlmimisel tahtlus hagejat kahjustada, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kogu tekkinud kahju olla põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja vastuväiteid kahju olemasolu ja suuruse osas ning väljamõistetud kahjuhüvitis ei ole kontrollitav.
53.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb iga kohustuse rikkumise osas analüüsida, kas just selle rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Maakohus leidis, et kui kostja oleks korraliku ettevõtjana teavitanud hagejat oma äriühingute makseraskustest ja ei oleks andnud hagejale katteta lubadusi tema juhitavate ühingute rahastamise osas, ei oleks hageja kostja äriühingutega lepinguid sõlminud ning kauba müümist jätkanud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-18-15 p 10), see tähendab, et piisab kaudse tahtluse olemasolust. Käesoleval juhul tähendab see, et tuleb välja tuua ja hinnata, millal kostja pidi aru saama oma käitumise õigusvastasusest ja sellega
kahju tekitamist. Seega on oluline tuvastada, millal pidi kostja vähemalt möönma, et äriühingud ei suuda võlga tasuda ja edasine kauba tellimine tekitab hagejale kahju.
54.Maakohus leidis, et hiljemalt ajaks, kui kostja poolt juhitav äriühing GL Fashion Group pantis üürivõlgnevuse katteks kaubad, pidi kostjale olema teada, et hagejalt tellitud kauba eest tema juhitud äriühingud tasuda ei suuda ja seega teadis kostja , et iga uue tellimusega tekitab ta hagejale kahju. Sel viisil enda äritegevuse organiseerimine on vastuolus heade kommetega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta käsitleb just pandilepingu sõlmimist hagejale tahtliku kahju tekitamisena ja miks pidi kostja 1 hiljemalt pandilepingu sõlmimisel teada saama oma äriühingute lõplikust maksejõuetusest.
55.Maakohus ei ole hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega arutanud ega ka selgitanud, millised asjaolud peaks hageja oma nõude edukuseks esile tooma ja tõendama. Seetõttu on maakohtu otsus olulises osas ka põhjendamata. Suures ulatuses asjaolude esimest korda esitamine alles apellatsioonimenetluses ei taga pooltele piisavalt võimalusi seisukohtade põhjendamiseks ja väidete tõendamiseks. Pooltel on üksnes piiratud võimalus vaidlustada ringkonnakohtu otsust asjaolude tuvastamisel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hagejale anda võimalus tuua esile ja vaidluse korral tõendada kahju hüvitamise nõude rahuldamist võimaldavad asjaolud.
56.Kuna maakohtul tuleb asja uuesti läbivaatamisel teha sisuline lahend, siis jääb hageja ja kostja vaheline menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ja kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.