Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-115473 täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid 01.10.2015 osamaksetega vara müügilepingu nr 4243810 ja liitumislepingu 4243771. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud arveid ning Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 706,29 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Põhivõlgnevus sisaldab käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel nr 2014587704 ja mille tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. 2/4

2-17-115473 Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11 arvete tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,022% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.02.2016 hagiavalduse koostamise kuupäevani 21.11.2017 lepingujärgses määras 0,022% päevas kokku summas 99,38 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja: põhivõlgnevus 706,29 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 99,38 eurot ning viivised alates 22.11.2017 kuni põhinõude summas 706,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 30.11.2017 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. Seega Elisa Eesti AS järelmaksuga müügileping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel käsitlustasu maksmist summas sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Elisa Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna käsitlustasu sisaldub põhinõudes, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 636,29 eurot. Hageja nõuab viiviste väljamõistmist põhinõudelt. Et põhinõue on põhjendatud osaliselt kuuluvad viivised arvestamisele põhisummalt 636,29 eurot. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seisuga 21,11,2016 on 89,53 eurot. 3/4

2-17-115473 Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 636,29 euro, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 89,53 euro osas. Põhivõlgnevusest käsitlustasu 70 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 9,85 euro osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 825 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 300 eurot (riigilõiv 175 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 90,5% hageja menetluskuludelt s.o summalt 300 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 271,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.