Timorvara OÜ hagi Tartu Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes • Hageja: Timorvara OÜ (registrikood: 11233925; asukoht: Lohkva küla, Luunja vald, Tartumaa 62207)
Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
• Viimase kohtuistungi
Hageja esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: [email protected]) Kostja: AS Tartu Ehitus (registrikood: 10243382; asukoht: Kalevi 108A, 50104 Tartu; telefon: 734 8001; epost: [email protected]) Kostja esindaja: juhatuse liige Alar Loo
27. november 2017
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Timorvara OÜ hagi Tartu Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Timorvara OÜ kanda. Kuna kostja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Timorvara OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Tartu Ehitus OÜ (kostja) vastu. Hageja hinnangul on kostja esitanud AS-ile Bigbank alusetult nõude garantiisumma väljamaksmiseks. Seega on kostjal hageja vastu garantii kuritarvitamisest tulenev kahju hüvitamise nõue või alternatiivselt alusetu rikastumise nõue.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX (edaspidi töövõtuleping), mis on digitaalallkirjastatud hageja esindaja poolt 17.01.2014 ning kostja esindaja poolt 20.01.2014 (lisa 1). VÕS § 9 lg 2 kohaselt tuleb leping lugeda sõlmituks aga alates hageja poolt tööde teostamise alustamisega 03.12.2013 (töövõtulepingu p 5.1). Lepingu objektiks oli AS Pinest tootmishoone laiendusega, sh duširuumide seinte ja põranda hüdroisolatsiooni tööd, plaatimise ja vuukimise tööd, PVC põrandakatete paigalduse tööd ülespöördega seinale 100 mm. Duširuumis teostatud hüdroisolatsiooni tööd on hageja kostjale üle andnud 08.01.2014 kaetud tööde aktiga. Ülejäänud duširuumis teostatud tööde ja PVC põrandakatete paigalduse tööde kohta pooled eraldi akti ei vormistanud. Mõlemad tööde tegemise eest esitatud arved on kostja hagejale tasunud. 21.08.2015. a teatas kostja esindaja hagejale, et tootmishoone naiste riietusruumis on PVC põrandakate lahti tulnud ning vajalik on garantiitööde teostamine. Kostja esitas 19.11.2015 AS-ile Bigbank kui garantii andjale teatise pangagarantii lepingu nr XXX alusel väljamakse teostamiseks, mille Bigbank ka rahuldas summas 465 eurot. AS Bigbank esitas hagejale kui võlausaldajale regressnõude väljamakstud garantiisumma tagastamiseks, mille hageja on tasunud.
1.2.Ekspertiisist ei nähtu üheselt, et duširuumist pääseb vesi riietusruumi väidetavalt ebakvaliteetselt teostatud hüdroisolatsioonitööde tõttu. Ekspertiisis ei ole sellist väidet esitatud, samuti ei ole see eksperdi järeldustest tuletatav. Ekspertiisi kõige esimesel lehel on avaldatud foto, millel on näha ülesvõetud lävepakk altpoolt. Fotolt on selgelt näha lävepaku märgumisjäljed paku alumisel poolel. Lävepakk on märgunud külgedelt, kuid keskosas on lävepakk jäänud täiesti kuivaks. See tähendab, et lävepaku alune hüdroisolatsioon toimis täielikult ning vesi ei saanud pääseda duširuumist riietusruumi lävepaku alt. Kui vesi oleks jõudnud duširuumist riietusruumi väidetavalt ebakvaliteetselt teostatud hüdroisolatsiooni tööde tõttu, oleks vesi valgunud kõrvalruumi lävepaku alt (nii nagu kostja väidab). Sellisel juhul pidanuks lävepakk altpoolt olema täielikult läbi märgunud. Seega puudub põhjuslik seos vee ja hageja töö vahel ning vesi pääses muul põhjusel. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.1.21. Augustil 2015.a. teavitas kostja esindaja M. K. hagejat garantiitööde teostamise vajadusest, kuna naiste riietusruumis on PVC kate põranda küljest lahti. 30. septembril 2015.a. teavitas kostja esindaja Alar Loo hagejat asjaolust, et kui viimane ei asu hoolimata korduvatest nõudmistest ja selgitustest garantiitöid teostama, tellib kostja tööd kolmandalt isikult. 09. Oktoobril 2015.a. teostati puuduse likvideerimine kolmandate isikute kaasamisel, kuna hageja ei soostunud kõnealuseid garantiitöid teostama. Lepingu p. 8.1.19. sätestab, et hageja kohustus kõrvaldama oma kulul kõik töödes avastatud (k.a. garantiiperioodil) puudused koheselt või poolte vahel kokkulepitud tähtajaks. Kuna pooled ei suutnud mõistliku aja jooksul kooskõlastada tööde teostamise aega oli eeltoodust tulenevalt kostjal õigus määrata hagejale kohustuslik puuduste kõrvaldamise tähtaeg, seda hoolimata asjaolust, kas hageja vastutas puuduse ilmnemise asjaolude
Tsiviilasi nr 2-16-1077
eest või mitte. Üksnes ja ainult pärast puuduse kõrvaldamist saab hageja asuda kostjale tõendama, kas kõnealune puudus on käsitletav garantiipuudusena või on see kooskõlas lepingu p. 11.2. toodud välistustega. Hageja ei ole kasutanud PVC põrandakatte kinnitamisel kõnealuse ruumi kasutusotstarbele sobivat liimi PVC põrandakatte liimimiseks. Riietusruumil, millel on otsene ühendus duširuumiga, on kindlasti kõrgendatud niiskuskoormus. Kiilto Eesti OÜ müügiesindaja on kostjale kinnitanud, et sobiva liimi (nt. Kiilto PL 250) kasutamisel ei oleks vee sattumisel põranda alla liim kaotanud oma omadusi. Samas ei ole liimi valik määrava tähtsusega, kuna hageja pidanuks tegema oma tööd korrektselt ja takistama vee pääsu duširuumist riietusruumi. Kostja nõustub hageja väitega, et ülemõõdistamisel selgus, et duširuumi põrandal ei olnud piisavat kallet. Kuivõrd hageja kohustuseks oli teostada antud ruumis hüdroisolatsioonitööd ja põrandate plaatimine vastutab kõnealuse puuduse eest hageja, seda hoolimata asjaolust, kas tema lepinguline kohustus oli või ei olnud nõuetekohase kalde andmine ruumi aluspõrandale. Kui hageja tööde teostamisel tuvastas puuduse varasemalt tehtud töödes, oli tema lepinguline kohustus sellest kostjat koheselt teavitada (lepingu p-d 9.1.4; 9.1.2 ja 8.1.2). Hageja ei ole aga lepingu täitmise käigus kordagi kostjale teada andnud asjaoludest, mis võiksid mõjutada tema töö nõuetekohast teostamist. Hageja väide, et naiste duširuumis on suurem tõenäosus „uputuseks“, kuna ilmselt ei teostata ekspluatatsiooni käigus piisavat hooldust ning trapp on umbes, on selgelt spekulatiivse iseloomuga, kuna kostja ei ole ühelgi juhul tuvastanud antud asjaolu ilmnemist. Ruumi on paigaldatud suurte avadega trapp, vältimaks selliste probleemide tekkimist.
2.2.Kostja märkis, et nõustub ekspertiisis toodud järeldustega. Hageja on ka ise menetluses korduvalt väitnud, et vesi pääseb lävepaku alt läbi (nt aprillis 2017 Hageja viidatud foto ei tõenda, et paku keskosa on kuiv. Fotolt on selgelt näha, kuidas ukse lävepaku alumine külg on kolme erinevat tooni – tumepruun/must toon paikneb dušširuumi poolsel lävepaku küljel (must toon viitab puidu mädanikule ning on omane kõrge niiskuskahjustusega puidule). Lävepaku keskelt ja äärtest on nähtuv valkjas toon viitab sellele, et seal on vohanud seeneniidistik, mis ei ole veel saanud puitu süvitsi kahjustada. Hageja väited võimalike alternatiivsete niiskuse riietusruumi sattumise viiside kohta on tõendamata ning kostja ega kliendi kogemus nimetatuid ei kinnita. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 19.04.2016, 25.04.2017 ja 27.11.2017.
3.1.19.04.2016 kohtuistungil kostja selgitas, et üleandmis-vastuvõtmisakti pole hageja kostjale esitanud. Vormistatud seda ei ole. On ainult kaetud tööde akt, mis pole absoluutselt seotud tööde täieliku teostamisega. Kostja on küll kõigi tööde eest tasunud, kuid see ei tähenda, et kõik tööd olnuks puudusteta. Kostja tellis kompleksse tööna kogu vannitoa hüdroisolatsiooni tööd ning sellisel juhul pole mõeldav, et üksnes suured pinnad tehakse korralikult ning sõlmed mitte. Kui lävepaku kõrgus ülespööret ei võimaldanud, siis lahendusi lävepaku veekindlaks tegemiseks on mitmeid ning hageja kohustus oli valida oludesse sobiv lahendus. Uksepaigaldaja kohustus polnud teostada hüdroisolatsiooni töid. Hageja hinnangul on tööd vastu võetud hiljemalt nende eest tasumisega. Seda kinnitab nt Riigikohtu praktika nr 3-2-1-145-14 p 17. Hageja on lähtunud projektist ja tellimusest Hagejalt ei tellitud lävepakul hüdroisalolatsiooni ülespööret tõstega 100mm ei tellitud. Telliti mingisugune hüdroisolatsioon ja projektis oli ette nähtud dušikabiinide rajamine, mille tõttu ei pidanud üldse mingi vesi uksepakuni jõudma. Ehitaja ei pidanud välja mõtlema ükskõik millist elulist olukorda, mille järgi vesi lävepakuni oleks pidanud jõudma. Ukse paigaldaja oli teine alltöövõtja, ei saa rääkida komplekslahendusest ruumis, kuna uksed polnud meie rida.
Tsiviilasi nr 2-16-1077
3.2.25.04.2017 kohtuistungile hageja ega tema esindaja ei ilmunud. Kohus selgitas kostja esindajale menetluse edasist käiku.
3.3.27.11.2017 kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, kuidas sattus vesi duširuumist riietusruumi ning arutati töö kvaliteedinõuetega seonduvat. Kostja hinnangul on eksperdile olnud loogiline, et vesi sattunud riietusruumi uksepaku alt, seda kinnitab ka K.P.. Enne ekspertiis puudus sisuline vaidlus kuidas vesi on sattunud kõrvalruumi. Väita, et vesi on sattunud ukse pealt nirisedes kõrvalruumi ei ole kohane, sest tellija oleks seda märganud ja oleks kostjat teavitanud varem kui 1,5 aastat peale objekti üleandmist.. Niiskuskahjustus pidi olema lävepaku all, kuna sain teavituse alles siis, kui PVC-kate oli juba lahti. Hüdroisolatsiooni korral tuleb teostada tuleb kõik tavapärased tööd, mis käivad kaasa poolte kokkulepitud komplektöödega. Kõik teised sõlmed hageja tegi ja siis see üks ei kuulunud töövõttu. Eluliselt ei ole usutav, et uksepaigaldaja läheb poodi ja ostab erivahendid, et seda tööd teha. Kostjaselgitas, et teavitas esimesel võimalusel puuduse ilmnemisel hagejat, enne kohtumenetlust peeti pikalt läbirääkimisi. Hageja selgitas, et praegusel juhul ei ole tegemist mitte hageja lepingurikkumise vaid ekspluatatsiooniveaga, hageja ei saa selle eest vastutada. Hagejalt ei tellitud sõnaselgelt uksepaku ega sellega seonduvaid hürdoisolatsioonitöid. Hageja arvestas peaks tegemist olema teistsuguse ekspluatatsiooniga – sellisega, kus vesi ei satuks ukseni ega uksepakuni ja vee lendumist piiratakse dušikardina või vastava uksega. Ruumi ekspluatatsiooni käigus satub lubamatult palju vett lävepakule, lahendus ei arvesta sellise veekoguse sattumisega lävepakule. Hageja ei paigaldanud ka ust ega uksepakku. Uksepaku hüdroisoleerimine ei kuulunud hageja tööde hulka. Kui hageja töö sisuks on põrandate plaatimine, hüdroisoleerimine 9,1 m2, siis hageja on teinud oma töö kohaselt, kui seinad on plaaditud ja põrand on plaaditud ning sinna alla on paigaldatud hüdroisolatsioon. Kui plaadid lõppevad, siis see enam hageja kohustuste hulka ei kuulu. Kui tuleb lävepaku ja ukse paigaldaja, siis on paigaldaja kohustus tagada, et uks, kui see vett peab pidama, seda ka teeks, sest hageja seda ei tea, kas uks peab vett pidama või mitte. Hageja sai ette väga kindla töölõigu ja ei pidanud teadma kuidas lahendatakse uks. Hageja on veendunud, et kui ta oleks teadnud, siis oleks ka teinud. Heast ehitustavast ei tule ka kohustust küsida või huvi tunda, et kuidas selle koha lahendus on ette nähtud. Hageja tegi mitmeid etteheiteid ka ekspertiisiaktile. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise või alternatiivselt alusetu rikastumise nõude, mille aluseks on kostja poolt Bigbank AS-le alusetult esitatud ja rahuldatud garantiisumma väljamaksmise nõue. Hagejal võiks olla selline nõue, kui garantii oleks välja makstud alusetult, s.t, et hageja ei oleks rikkunud poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust tulenevaid kohustusi, oleks teostanud töövõtulepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ja ilma puudusteta. Kohus hindab esmalt, kas hageja teostas pooltevahelises altöövõtulepingus kokku lepitud tööd nõuetekohaselt, ning seejärel annab hinnangu garantii nõude esitamisele.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas vee sattumine riietusruumi põrandakatte alla ja põrandakatte põranda küljest lahti tulemine oli põhjustatud hageja tööde ebakvaliteetsusest või mitte. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei kasutanud riietusruumi põrandakatte kinnitamisel spetsiaalset liimi ning jättis teostamata põrandakatte ülespöörde lävepakul ega kasutanud ka selle asemel alternatiivselt muud viisi, mis takistanuks niiskuse pääsemist duširuumist riietusruumi. Hageja leiab, et duširuumi ja riietusruumi vahelise lävepaku hüdroisolatsioonitööde teostamine ei kuulunud tema kohustuste hulka. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et riietusruumi põrandakate tuli põrandalt lahti, kuna duširuumist oli riietusruumi sattunud niiskust. Nimetatud asjaolu on kinnitatud ka fotodega (I kd, tlk 184-185, 187, 192). Kohus leiab, et vee duširuumist riietusruumi sattumine ja riietusruumi
Tsiviilasi nr 2-16-1077
põrandakatte põranda küljest lahti tulemine kujutavad endast lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 lg 2 p 2 mõttes. Ka hoonesisese hüdroisolatsiooni juhendi (I kd, tlk 180) p 7.2 kohaselt peab duširuumi ehitama nii, et vesi ei pääseks sealt ümbritsevatesse ruumidesse. Hageja hinnangul ei olnud tegu lepingutingimustele mittevastavusega, kuna duširuumi ja riietusruumi vahelise lävepaku hüdroisolatsioonitööde teostamine ei olnud tema kohustuseks. Selle tööoperatsiooni pidi tegema teine alltöövõtja, kes paigaldas ka hiljem duširuumi ja riietusruumi vahelise ukse. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Alltöövõtulepingu p 3.1 (I kd, tlk 13) kohaselt olid lepingu esemeks duširuumide põrandate ja seinte hüdroisolatsioonitööd. Seega ei nähtu lepingust, et ukse ja lävepaku hüdroisolatsioonitöid oleks pidanud tegema mõni kolmas isik, mitte hageja. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et lävepaku ja põranda veetiheduse tagamine kuulub alati hüdroisolatsioonitööde teostaja kohustuste hulka (III kd, tlk 70). Kohus leiab, et hageja oleks pidanud duširuumi hüdroisolatsioonitööd teostama viisil, mis välistanuks vee sattumise duširuumist väljapoole ja selle tagajärjel riietusruumi põrandakatte lahti tulemise. Seda ka juhul, kui ukse duširuumi ja riietusruumi vahele paigaldas hiljem kolmas isik.
6.Kostja heidab hagejale ette nii duširuumi ja riietusruumi vahelisel lävepakul hüdroisolatsiooni ülespöörde tegemata jätmist kui ka sobimatu ja ebapiisava niiskuskindlusega liimi kasutamist. Hageja hinnangul oli lävepakk liiga madal, mistõttu polnud võimalik ülespööret teha ning kuna niiskus oli juba jõudnud betooni, ei oleks ka teistsuguse liimi kasutamine PVC-katet lahti tulemast hoidnud. Kohus rõhutab, et kuna alltöövõtulepingus ei lepitud konkreetset hüdroisolatsiooni paigaldamise viisi ja konkreetset PVC-põrandakatte kleepimiseks kasutatavat liimi kokku, pidid hageja teostatud tööd selles osas olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 kohaselt. Keskmist kvaliteeti ja ehitustööde lepingutingimustele mittevastavust saab hinnata ka hea ehitustava ja ehituses üldkasutatavate juhendite, nt RIL/RYL-juhendite, põhjal. RYL-juhendite nõuete kohaldamises on pooled kokku leppinud alltöövõtulepingu p-s 9.1.1. Keskmise kvaliteediga duširuumi hüdroisolatsioonitööd tagavad vee püsimise duširuumis ning hoiavad ära selle valgumise teistesse ruumidesse ja teiste ruumide ja hoone muude konstruktsioonide kahjustumise. Ei alltöövõtulepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja ja hageja oleks kokku leppinud ühe konkreetse põranda hüdroisolatsioonilahenduse kasutamises. Seega oli hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ülesanne teostada oludesse sobiv hüdroisolatsioonilahendus. Kui lahenduse teostamine oli mingitel põhjustel täielikult või osaliselt võimatu või selle teostamine ebatavaliselt raskendatud, tulnuks sellest kostjat kui peatöövõtjat informeerida. Sama nähtub ka ekspertiisiaktist. Eksperdi hinnangul on juhul, kui projekt sobivat sõlmlahendust ette ei näe, lahenduse koostamine töövõtja kohustuseks (III kd, tlk 72-73). Tulnuks informeerida ka peatöövõtjat ning koostada vajalik joonis (III kd, lk 75). Ekspert on selgitanud, et kui projektis vastav lahendus puudub ning ei nähtu, kas kasutatakse dušikabiini vms, tuleks ehitustööd asjaolude selgumiseni peatada, samuti on tööde teostajal võimalus ja kohustus välja pakkuda alternatiivseid lahendusi (III kd, tlk 81-83). Eksperdi hinnangul on hea ehitustava ja ehituses üldiselt välja kujunenud praktika kohaselt kohustus peatöövõtjale võimalikest takistustest, vigadest ja probleemidest teatada. Eksperdiarvamusest nähtub, et hüdroisolatsioonitöid ei saanud lugeda lõpetatuks kuni uksepakule ülespööre oli teostamata. Samuti annab RYL juhised, kuidas käituda siis, kui ülespööret pole võimalik teostada (III kd, tlk 84). Kohus nõustub eksperdi seisukohaga, mille kohaselt pidanuks hageja takistuste ilmnemisel kostjale hüdroisolatsioonitöödega jätkamise võimatusest teatama ja siis kas tööd juhiste saabumiseni peatama või võimalusel kasutama alternatiivset moodust hüdroisolatsioonitööde teostamiseks ilma lävepakul tehtava ülespöördeta. Praegu vastavat teavitamist kohtule tõendatud ei ole. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et betooni võis olla sattunud niiskust, mistõttu ei oleks ka niiskuskindla liimi kasutamine taganud PVC-katte püsimist põranda küljes. Liimi müügiga tegelev Kiilto on vastuseks hageja ja kostja päringutele kinnitanud, et Kiilto PL 250 liim talub ka
Tsiviilasi nr 2-16-1077
niiskust (I kd, tlk 100) ning et liimvuuk säilitab oma omadused ka niiskes keskkonnas (I kd, tlk 175, II kd, tlk 14). Liimi turustaja Kiilto on pidanud üheks võimalikuks PVC-katte lahtituleku põhjuseks puudulikult teostatud hüdrosilolatsioonitöid märja ruumi ja riietusruumi vahel (II kd, tlk 14). Ka eksperdi hinnangust nähtub, et mõne teise ja sobivama liimi, nt Kiilto 250, kasutamine oleks aidanud vähendada aga võib-olla ka minimeerida niiskuse duširuumist ülekandumise mõju ja PVC katte põranda küljest lahti tulemist (III kd, tlk 67).
7.Hageja hinnangul puudub tema teo (lävepaku hüdroisolatsioonitööde) ning tekkinud kahju (riietusruumi põrandakatte põranda küljest lahti tulemine) vahel põhjuslik seos. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et vesi pääses riietusruumi vale ekspluatatsiooni tõttu, nt äravoolutrapi juuksekarvadega ummistumisest põhjustatud uputuse tõttu. Samuti on tõendamata hageja väide, mille kohaselt oleks niiskuse duširuumist riietusruumi sattumise ära hoidnud dušikabiini või varjeseina kasutamine. Dušikabiini või eraldusseina kasutamine ei oleks eksperdi hinnangul vabastanud hagejat hüdroisolatsioonitööde nõuete järgimisest (III kd, tlk 77, 81). Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et pesemisel pritsis vesi duširuumi ja riietusruumi vahelise ukse peale ja valgus siis ust mööda riietusruumi poole ning kostja pole piisavalt tõendanud oma väiteid, et vesi pääses riietusruumi lävepaku alt ja kõrvalt. Kui hagejal oli kahtlus selles, kuidas vesi duširuumist riietusaruumi pääseb, oleks hageja saanud oma väidete tõendamiseks esitada kohtu kaudu vastava küsimuse ka eksperdile. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt fotolt (hageja viitab III kd, tlk 3, varem esitatud II kd, lk 71-72) nähtub, et lävepaku keskmine osa on kuiv. Ei hageja viidatud fotolt (III kd, tlk 3) ega kostja suuremas formaadi esitatud fotodelt (II kd, lk 71-72 ja tlk 162-164, III kd) ei nähtu üheselt, et lävepakk on alt keskelt kuiv. Asjatundja K.P. selgitusest (III kd, tlk 165) nähtub, et värvimuutust põhjustab niiskusest tekkinud seenkahjustus. Seda, kas vesi pääses duširuumist riietusruumi põrandakatte alla lävepaku alt puudulikult teostatud hüdrosiolatsioonitööde tõttu või pritsis uksele ja valgus üle lävepaku, ei oleks saanud tõendada ka hageja taotletud viisil paikvaatluse määramisega. Kohus ei oma vastavaid eriteadmisi ega oska vaatlusel hinnata, kas vaidlusalusel objektil pritsib vesi tavapärasest rohkem või teistmoodi ning võib seetõttu ka nõuetekohaselt paigaldatud hüdroisolatsiooni korral valguda teise ruumi ja põhjustada seal niiskuskahjustusi. Pealegi on vee mõningane pritsimine pesemisel tavapärane nähtus, millega oleks tulnud arvestada duširuumi projekteerimisel, ehitamisel ja ka hüdroisolatsioonitööde teostamisel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt viimane vabaneb vastutusest, kuna varasemalt tehtud ehitus või projekteerimisvigade, nt põranda ebapiisava kalde või ruumide halva planeeringu (uks duššidele liiga lähedal), tõttu ei olnudki tal võimalik täielikku veekindlust tagada. Hageja etteheited projektile võivad iseenesest olla põhjendatud, ka ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et „ehitusprojekt on oma tasemelt enam kui primitiivne“ (III kd, tlk 86). See ei ole aga praegusel juhul hageja vastutusest vabanemise aluseks. VÕS § 641 lg 3 ja alltöövõtulepingu p 8.1.2.; 9.1.2. ja 9.1.4 oli hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul kohustus kontrollida talle antud juhiseid ja eelnenud töid. Seega ei saa see olla vastutusest vabanemise aluseks. Samas nähtub ka ekspertiisiaktist, et kui hageja teostanuks kõik tööoperatsioonid nõuetekohaselt, poleks lepingutingimustele mittevastavust ilmnenud. Kui hageja oleks oma tööd ettevalmistavad toimingud, nagu põranda kallete kontrollimine, põranda tasasuse hindamine ja aluspinna niiskusesisalduse kontrollimine, korrektselt läbi viinud, ei oleks tekkinud probleemi vee valgumise osas lävepakuni ning imbumises põrandakatte all. Esitatud ehitusdokumentatsioonist selliseid töid aga ei nähtu (III kd, tlk 69). Samuti nähtub, et hageja teostatud tööd ei vastanud heale ehitustavale (III kd, lk 76) ega kehtivatele ehitusnormatiividele (III kd, tlk 79). Eksperdi hinnangul seisnes kehtivatele ehitusnormatiividele mittevastavus selles, et hüdroisolatsioonitööd ei ole teostatud
Tsiviilasi nr 2-16-1077
lõplikus valmidusastmes, hageja või tema alltöövõtja ei arvestanud täiel määral RYL-juhendites sätestatut ega teostanud nõuetele vastavaid hüdroisolatsioonitöid ukse juures (III kd, tlk 79-80). Seega esines hageja poolt teostatud töödel lepingutingimustele mittevastavus ja hageja vastutab nimetatud puuduse eest.
8.Hageja hinnangul on kostja kaotanud õiguse puudusele tugineda § 644 lg 1 ja lg 3 alusel, kuna ei teatanud lepingutingimustele mittevastavusest hagejale piisavalt aegsasti või ei täitnud piisavalt. Nimetatud väited ei oma kohtu hinnangul asjas tähtsust. Kostja väidab, et ta teatas hagejale põrandakatte lahti tulekust viivitamatult pärast seda, kui oli tellijalt vastava teate saanud. Arvestades, et niiskuskahjustuse ilmnemine võib võtta mõnevõrra aega, on kostja väited eluliselt usutavad. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust kostja väidetes kahelda. VÕS § 645 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Praegusel juhul on hageja kinnitanud, et ei teostanud lävepaku hüdroisolatsiooni ülespööret ega kasutanud mõnda alternatiivset lahendust duširuumist niiskuse välja imbumise tõkestamiseks, kuna arvas, et see ei kuulu tema töökohustuste hulka. Seega hageja teadis juba tööde kostjale üleandmise ajal, et ta ei ole lävepaku hüdroisolatsioonitöid lõpuni teinud, kuid ei teatanud sellest kostjale. Seetõttu on kostjal VÕS § 645 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel igal juhul õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
9.Hageja on korduvalt väitnud, et eksperdi arvamused on ebaõiged. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid suutnud tõendada. Õige on hageja väide, mille kohaselt ei ole ekspertiisil ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab seda koos teiste tõenditega. Teisi tõendeid, mis ekspertiisist nähtuvad järeldused üheselt ümber lükkaks, ei ole hageja aga kohtule esitanud. 27.11.2017 kohtuistungil püstitatud küsimus sellest, kas esitatud jooniste põhjal sai hagejalt eeldada hüdroisolatsiooni paigaldamist ukse alla, kui hageja ukse lahendust ei teadnud, oleks hagejal tulnud esitada enne ekspertiisi koostamist kohtu kaudu eksperdile. Kohtul puuduvad ehitusprojekti jooniste lugemiseks ja täielikuks mõistmiseks vajalikud eriteadmised.
10.Kohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt esitas kostja garantiinõude ennatlikult ning oleks pidanud andma hagejale täiendavaid võimalusi oma töö parandamiseks. VÕS § 650 lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Ka poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu p. 8.1.19. sätestab, et hageja kohustus kõrvaldama oma kulul kõik töödes avastatud (k.a. garantiiperioodil) puudused koheselt või poolte vahel kokkulepitud tähtajaks. Eelnevast nähtub, et hageja oli kohustatud oma töölõiguga seonduvad puudused kõrvaldama sõltumata sellest, kas ta vastutas puuduse eest või mitte. Kuna pooled mõistliku aja jooksul ei suutnud kooskõlastada tööde teostamise aega oli eeltoodust tulenevalt kostjal õigus määrata hagejale kohustuslik puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kui nimetatud tähtaja jooksul hageja puudusi ei kõrvaldanud, võis kostja esitada garantii andjale nõude garantiisumma väljamaksmiseks ning tellida puuduste kõrvaldamise kolmandalt isikult. Eelnevast nähtub, et kostja oli praegusel juhul õigustatud garantiisumma väljamaksmise nõude esitamiseks. Kohus nõustub kostjaga, et alles pärast lepingulise kohustuse täitmist (puuduse kõrvaldamist) võis hageja asuda kostjale tõendama, kas kõnealune puudus on käsitletav garantiipuudusena või mitte ning vastutuse puudumise korral garantii n.ö tagasi nõuda.
Tsiviilasi nr 2-16-1077
Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja on esitanud õigustatult garantii väljamaksmise nõude.
11.Kuna kohus ei pidanud hageja nõuet põhjendatuks, puudub vajadus läbi vaadata kostja taotlust tasaarvestuse kohaldamiseks (II kd, tlk 31) ning kohus nimetatud taotluse osas seisukohta ei võta. Menetluskulud
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluses õigusabi kasutanud ei ole ning seetõttu ka hagejalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Kohus menetluskulusid summaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.