Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, Nieländer ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-11576
Tsiviilasi
Capital Inkasso OÜ hagi KN vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KN apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
72 179.58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825), lepinguline esindaja v/adv Anneli Aab, juhatuse liige JK
liikmed
Reena
Kostja/apellant KN (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Klen Laus Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
29.11.2017
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 20.03.2017 otsus tühistada. Saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.08.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista 72 179.58 eurot, millest põhivõlg on 70 762.18 eurot, leppetrahv 900 eurot ja kahjuhüvitis 517.40 eurot.
2.15.03.2013 sõlmisid hageja ja Keska Consult OÜ (uue ärinimega Technobuild OÜ) nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1, mille lisa 1 kohaselt loovutas senine võlausaldaja hagejale kui uuelel võlausaldajale nõude kostja vastu põhisummas 72 062.18 eurot. Keska Consult OÜ nõue tulenes 17.08.2012 ehituse alltöövõtulepingust ja oli suunatud solidaarselt Sternhill OÜ, JM, JB ja kostja vastu. Lepingu punkti 3.1 ja lisa 1 punkti 3 kohaselt loeti nõue hagejale üleläinuks lisa allkirjastamise hetkest. Kostja on nõude loovutamisest ja uuest võlausaldajast teadlik.
3.28.03.2013 sõlmisid hageja ja kostja võlatunnistuse, mille punktis 1 tunnistas kostja tingimusteta võlgnevust summas 72 062.18 eurot hageja ees. Punktis 2 lepiti kokku, et kostja tasub punktis 1 märgitud kohustuse täitmiseks igakuiselt 20. kuupäevaks 100 eurot alates 2013.a aprillist. Esimesed 12 makset teostas kostja nõuetekohaselt. 20.04.2014 osamakse laekus 22.04.2014 ning edasi kostja enam osamakseid ei tasunud. 06.05.2015 edastas hageja nõudeavalduse, teatades põhivõla jäägist 70 762.18 eurot, viivisest 126 469.13 eurot ning leppetrahvist 1000 eurot. 25.05.2015 tasus kostja täiendavalt 100 eurot. 04.06.2015 teatas kostja, et esmane võlausaldaja teavitas teda nõude tagasi minekust, et ta sõlmis 19.05.2014 esmase võlausaldajaga võlatunnistuse ning on tasunud võlga selle alusel Technobuild OÜ-le. 09.06.2015 selgitas hageja kostjale, et nõue ei ole ühepoolselt esmasele võlausaldajale tagasi läinud.
4.Võlatunnistuse punkti 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lõike 7 kohaselt muutus kogu võlgnevus 28.03.2013 võlatunnistuse alusel sissenõutavaks hiljemalt 21.05.2014. Põhivõla suuruseks on 70 762.18 eurot. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt põhivõlgnevuse tasumise kohustust, on hagejal tulenevalt võlatunnistuse punktist 4 leppetrahvi 1000-100=900 eurot nõudeõigus. Hageja arvestas VÕS § 88 lõike 4 alusel 25.05.2015 tasutud 100 eurot leppetrahvi katteks.
5.Hageja kandis kulusid õigusabile võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks kokku 517.40 eurot,mille hüvitamist nõuab VÕS § 128 lõike 3 alusel.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. 19.04.2014 sai ta esmaselt võlausaldajalt kirjaliku teate, et viimane lõpetas ühepoolselt hagejaga sõlmitud nõude loovutamise lepingu. 19.05.2014 allkirjastas kostja Technobuild OÜ-ga võlatunnistuse ja asus seda täitma. Sega ei ole hagetav nõue enam hageja omandis.
7.Hageja käitumine võlgnevuse sissenõudmisel on hea usu põhimõttega vastuolus. Viimane makse laekus kostjalt 22.04.2014, aga alles 06.05.2015 edastas hageja nõudeavalduse, sh kinnitas 28.03.2013 võlakirja kehtivust. Kostja sai sellisest viivitusest mõistlikult järeldada, et täidab alates maist 2014 kohustust õigele võlausaldajale. Olukorras, kus kostja tegelikult täidab võlakirjast tulenevat maksegraafikut (iseasi kas õigele isikule), ei ole hageja astunud omapoolseid samme õigusselguse saamiseks. Kostja pöördus nii hageja kui Technobuild OÜ poole päringutega, et kellele kohustus täita ja sai mõlemalt kinnituse, et maksegraafikut tuleb täita just talle. Hea usu põhimõttest ei ole selline topelttäitmine mõistlik.
8.Kostja ei nõustu leppetrahvi nõudega. Hageja ei ole osutanud kaasabi tekkinud olukorra lahendamiseks. Hagejal oli võimalus õigusselguse huvides asuda läbirääkimistesse Technobuild OÜ-ga või taotleda kohtult õigust tunnustada oma nõuet kostja vastu. Kostja on heauskselt täitnud sama kohustuse maksegraafikut Technobuild OÜ ees.
9.Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Hagejaks on inkassoteenuseid osutav ettevõte, kel on olemas n-ö majasisesed töötajad (sh jurist), kes saanuks esitada kostjale kohtueelseid pretensioone. Kolmanda isiku seisukoht
10.08.02.2016 määrusega rahuldas maakohus kostja taotluse ja kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel AK, kellele Technobuild OÜ 25.09.2015 loovutas nõude kostja vastu. Kohtuistungil selgitas kolmas isik, et kuna hageja ei täitnud Technobuild OÜ-le nõude loovutamise lepingu järgseid kohustusi, ütles Technobuild OÜ lepingu üles. Hageja oleks pidanud nõude esitama Technobuild OÜ, mitte kostja, vastu. Esimese astme kohtu otsus
11.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja kokku 72 179.58 eurot, millest põhivõlg 70 762.18 eurot, leppetrahv 900 eurot ja kahjuhüvitis 517.40 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus määras kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulu rahalise suuruse.
12.Pooled ei vaidle: hageja ja Technobuild OÜ vahel sõlmiti 15.03.2013 nõude loovutamise leping nr 150313-1, mille lisa 1 kohaselt loovutas Technobuild OÜ hagejale nõude põhisummas 72 062.18 eurot Sternhill OÜ ja/või JM ja/või JB ja/või kostja vastu; kostja ja hageja vahel sõlmiti 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafik-KN160481, mille punktis 1 tunnistas kostja tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 72 062.18 eurot (t I kd lk 3); võlatunnistuse punktis 2 leppisid pooled kokku, et kostja tasub kohustuse täitmiseks hagejale igakuiselt 20. kuupäevaks 100 eurot alates 2013 aprillist; kostja tasus hagejale võlatunnistuse alusel 13 osamaksega kokku 1300 eurot; alates maist 2015 ei ole kostja hagejale graafikujärgseid makseid tasunud ning võlgneb 70 762.18 eurot;
võlatunnistuse punktis 3 leppisid pooled kokku, et maksegraafiku mittejärgimisel muutub kogu võlanõue koheselt sissenõutavaks; võlatunnistuse punktis 4 leppisid pooled kokku, et põhivõlgnevuse tasumise kohustuse rikkumisel tasub kostja hagejale leppetrahvi 1000 eurot; 06.05.2015 edastas hageja kostjale nõudeavalduse kogu võlgnevuse tasumiseks (t I kd lk 21-26); 09.06.2015 selgitas hageja kostjale, et on jätkuvalt võlausaldajaks, kellele kostja on kohustatud kohustuse tasuma (t I kd lk 30-33).
13.Vaidlustamata asjaolud luges kohus tuvastatuks.
14.Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse näol on tegu ühepoolselt kohustava lepinguga, millega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-162-13, 3-2-1-124-14). Selliselt rajab võlatunnistus uue, kinnitatavast alustehingust sõltumatu kohustuse, luues võlausaldajale iseseisva nõudealuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-06). Võlatunnistus toob võlgnikule kaasa abstraktse ja aluskohustusest sõltumatu soorituskohustuse tekkimise (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-149-11, 3-2-1-21-06). Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-101-04, 3-2-1-146-05). Võlatunnistus on konstitutiivne, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-147-15, 3-2-1-15-09).
15.Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse punktis 1 tunnistas kostja, et tema võlgnevus hageja ees on lepingu sõlmimise päeva seisuga 72 062.18 eurot. Võlatunnistuse punktis 2 leppisid pooled kokku, et kui kostja tasub alates aprillist 2013 hageja arveldusarvele punktis 1 nimetatud summast iga kuu 20. kuupäevaks 100 eurot, loeb hageja võlatunnistuse punktis 1 nimetatud nõudesumma täies ulatuses rahuldatuks. Kohus nõustus hagejaga, et 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafik-KN160481 näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Poolte vahel puudub selles osas ka vaidlus. Võlatunnistuses sisaldub viide tingimusteta võlgnevuse tunnistamisele. Kokkuleppe sisust ilmneb poolte tahe tekitada kostjale kohustus maksta hagejale võlatunnistuses nimetatud rahasumma selles kokkulepitud tingimustel (maksegraafiku sõlmimine). Võlatunnistuses lepiti kokku, et selle tingimuste rikkumisel muutub nõue kogu ulatuses koheselt sissenõutavaks, et võlgnik on kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest viivist ning et kokkulepitud summade mittetasumisel maksma ka leppetrahvi (eraldiseisvad sanktsioonid kohustuse rikkumise puhuks). Eeltoodut arvestades leidis kohus, et võlatunnistuse sisust nähtuvalt ei ole poolte tahe olnud siduda kokkulepet algse kohustusega, vaid poolte tahe on olnud luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus.
16.Konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele ei saa esitada vastuväiteid, mis põhinevad võlatunnistuse aluseks oleval suhtel (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-06, 3-2-1-101-04, 3-2-1-146-05). Seega ei ole pärast kokkuleppe sõlmimist (võlatunnistuse andmist) asjakohane kostja vastuväide, et kuna Technobuild OÜ ütles 15.03.2013 nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1 üles (nõude loovutuse tagasi võtnud), puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. Asjakohane ei ole ka vastuväide, et kostja ei pea hagejaga sõlmitud kokkulepet täitma, kuna sõlmis 19.05.2014 sama võla kohta võlatunnistus/maksegraafiku, mida täidab Technobuild OÜ-le. Võlatunnistusest endast (võlatunnistuse kehtivus) ja sellest tuleneva nõude maksmapaneku suhtes esitatavaid
vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohtuistungil kinnitas kostja, et oli vaba võlatunnistuste sõlmimisel ja otsuste tegemisel, kellele maksta. Kostja ei esitanud vastunõuet võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028). Kostja teatas kohtule, et ei soovi esitada vastuhagi (t I kd lk 49).
17.Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafikKN160481 on kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslik. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja esimesed 12 osamakset vastavalt võlatunnistuse tingimustele (iga kuu 20-ndaks kuupäevaks 100 eurot, 20.04.2014 osamakse laekus 22.04.2014 (t I kd lk 5, 19)). Lisaks tasus kostja 25.05.2015 veel 100 eurot (t I kd lk 5, 24), mille hageja arvestas leppetrahvi katteks (t I kd lk 7). Seega on kostja tasunud 72 062.18 euro suurusest võlgnevusest 1300 eurot ning hagi esitamise hetkel oli põhivõlgnevuse jääk 70 762.18 eurot. Kostja ei ole väitnud, et oleks võlgnevusest rohkem tasunud.
18.Kohus viitas VÕS §-le 100, § 104 lõikele 1, § 103 lõigetele 1 ja 2 ning § 101 lõikele 1. Kostja ei tõendanud, et tema poolt võlatunnistusest tuleneva kohustuse rikkumine on vabandatav. Arvestades eeltoodut on hageja nõue kostjalt 70 762.18 euro põhivõlgnevuse väljamõistmiseks põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada.
19.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi. Võlatunnistuse punktis 4 on hageja ja kostja kokku leppinud, et punktis 2 nimetatud summade mittetasumisel on võlgnik kohustatud tasuma leppetrahvi 1000 eurot. Kohus viitas VÕS § 158 lõikele 1. Kostja taotles leppetrahvi mittekohaldamist, kuna tema arvates ei osutanud hageja kaasabi tekkinud olukorra lahendamiseks. Kostja väitel oli hagejal võimalus õigusselguse huvides asuda läbirääkimistesse Technobuild OÜ-ga või taotleda kohtult oma nõude tunnustamist kostja vastu, kuid hageja seda ei teinud.
20.Kohus leidis, et kostja vastuväited ei anna alust jätta leppetrahv kohaldamata. Kohus viitas VÕS §-le 160, leides, et kostja ei tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Pealegi nähtub kostja kirjalikust vastusest, et hageja teavitas teda 06.05.2015, et on jätkuvalt võlausaldajaks (t I kd lk 50). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli kohustus täita võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ning et kostja endale võetud kohustusi ei täitnud. Seega on hagejal õigus nõuda ka leppetrahvi tasumist. Hageja on kooskõlas VÕS § 88 lõikega 4 arvestanud 25.05.2015 tasutud 100 eurot leppetrahvi katteks. Kostja leppetrahvi vähendamist ei taotlenud. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Hageja nõudis kostjalt kahjuna kulude hüvitamist, mis tekkisid võlgnevuse kohtuvälisel sissenõudmisel (kulud õigusabile) summas 517.40 eurot. Kohus viitas VÕS § 128 lõikele
3.Hageja esitatud arvetega nr 20150681 ja 20150882 ning nende spetsifikatsioonidega on tõendatud, et hagejale on seoses kostja vastu võlatunnistuse rikkumisest tuleneva nõude esitamisega kohtuväliselt osutanud õigusabi vandeadvokaat 3h 19min ulatuses, mille eest on hagejale esitatud arved summas 517.40 eurot (t I kd lk 34-37). Hageja kinnitusel ei ole äriühingul majasisest juristi ega nõustajat ning et võlatunnistusest tuleneva kohustuse jääk on üle 70 000 euro, mistõttu on hageja jaoks tegemist majanduslikult oluline väärtusega vaidlusega (t I kd lk 96).
22.Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. Kostja rikkumisest tulenevalt oli hageja õigustatud kasutama nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi, millega seoses oli sunnitud kandma
kulutusi. Arvestades asjaolu, et hagejale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, peab kostja hagejale tekkinud kahju hüvitama (VÕS § 127 lõige 4).
23.Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõiv 1100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1601.83 eurot (käibemaksuta). Hageja on 04.08.2015 esitatud hagilt tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega (RLS) riigilõivu 1100 eurot (t I kd lk 38), seega on nimetatud kulutus vajalik ja põhjendatud. Hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt kulutas esindaja aega õigusabi osutamiseks kokku 10h 34min, sellest hagi koostamiseks ja täiendamiseks 2h, seisukoha koostamiseks kostja 21.09.2015 vastuse ja kolmanda isiku kaasamise taotluse osas 4h 55min, seisukohta koostamiseks kostja täiendatud taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks 40min, seisukoha koostamiseks kostja 11.12.2015 taotluse osas 40min, kohtuistungiks ettevalmistamisele 59min, 12.07.2016 kohtuistungil osalemisele ja kliendi esindamisele 1h 20min. Kulutatud aeg õigustoimingutele on dokumentaalsete materjalide sisu ja kvaliteeti ning kohtuistungi toimumise aega arvestades põhjendatud. Õigusabi osutamise tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu õigusabi osutamise aja eest 1395.33 eurot (10h 44min x 130 eurot) igati mõistlik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
24.Hageja on taotlenud ka lepingulise esindaja sõidukulu hüvitamist seoses osalemise ja kliendi esindamisega 12.07.2016 kohtuistungil Paide kohtumajas tunnitasuna (tunnitasu 80 eurot) 2h 15min ulatuses, kokku 180 eurot, lisaks bensiinikulu hüvitamist marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn sõidu eest summas 26.50 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-165-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 punkt 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lõike 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 punkti 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hageja esindaja kulu kohtuistungile sõitmise aja eest ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, mida kostja peaks hüvitama. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks esindaja otsene sõidukulu marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn, s.o bensiini kulu 26.50 eurot.
25.Arvestades eeltoodut leidis kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 2521.83 eurot, millest riigilõiv on 1100 eurot, lepingulise esindaja tasu on 1395.33 eurot ning esindaja otsene sõidukulu 26.50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hagejale välja mõista 2521.83 eurot hageja menetluskulu hüvitamiseks. Hageja esitas taotluse ka viivise väljamõistmiseks menetluskulult, mille kohus kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 rahuldas. Apellatsioonkaebus
26.19.04.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
27.Kohus on vääralt tuvastanud, et hageja nõude aluseks on konstitutiivne võlatunnistus. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Otsusest ei nähtu, millele tuginedes on tuvastatud poolte selge tahte luua iseseisev võlakohustus olukorras, mil võlatunnistuse sõnastus on ebaselge ja vastuoluline ning menetlusosaliste väited koos tõenditega kinnitavad võlatunnistuse deklaratiivset iseloomu. Otsuse põhjendused võlatunnistuse olemuse kindlaksmääramisel on vastuolulised. Kohus on ühelt poolt märkinud, et võlatunnistuses on viidatud varasemale võlakohustusele, mis aga viitab selgelt võlatunnistuse deklaratiivsele iseloomule. Samas on kohus leidnud, et võlatunnistus on olemuselt konstitutiivne.
28.Pooled ei vaidle, et 15.03.2013 lepinguga loovutati konkreetsest võlasuhtest tulenev Technobuild OÜ nõue kostja vastu. 28.03.2013 võlatunnistuses on selgelt kirjas, et sellega tunnistati olemasolevat kohustust. Ka kohus on selle asjaolu lugenud tõendatuks. Ka hageja on hagis sidunud võlatunnistuse algsest loovutatud nõudest tuleneva kohustusega. Hagis ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, et võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Sellise väite esitas hageja alles 02.10.2015 pärast kostja vastusega tutvumist. Ka kohus on lahendi tegemisel sedastanud, et võlatunnistuse aluseks oli 15.03.2013 leping ehk leping, millega loovutati konkreetsest võlasuhtest tulenev nõue kostja vastu.
29.Kui kohus leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, möönab kohus ühtlasi seda, et kostjal on tekkinud võlatunnistusest lisaks Technobuild OÜ poolt loovutatud nõudele uus täiendav kohustus ning kostja peab täitma sisuliselt sama kohustuse kahe võlausaldaja ees, samas summas ja samaaegselt. Selline kohtu järeldus ei ole kooskõlas poolte väidete ja tõendite, Riigikohtu praktika ega lihtsa loogikaga.
30.Eeltoodust tulenevalt ei saa võlatunnistuse näol tegemist olla konstitutiivse võlatunnistusega. Nii 15.03.2013 lepingu kui võlatunnistuse sõlmimisel pidasid pooled tegelikult silmas, et kostja tunnistab tema vastu olemasolevat nõuet, mitte ei tekita endale täiendavalt uut kohustust.
31.Kohus on teinud tõenditest ja kostja väidetest ebaõiged järeldused ning jätnud tähelepanuta kohased Riigikohtu lahendid. Antud juhul ei saa võlatunnistusest välja lugeda poolte selget tahet luua iseseisev võlakohustus, vaid vastupidi – kostja tunnistas sõnaselgelt olemasolevat kohustust. Kohus on vastuolus Riigikohtu praktikaga ja õiguskirjandusega sisuliselt eeldanud konstitutiivse võlatunnistuse olemasolu ning jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole tõendanud poolte selget tahet luua iseseisev võlakohustus ja et kostja vastuväited ja tõendid tõendavad vastupidist. Kostja on menetluses korduvalt väitnud, et soovib täita ainult ühte ja algselt olemasolevat kohustust, küsimus on üksnes selles, millisele võlausaldajale selle kohustuse täitmine peaks toimuma. 12.05.2016 eelistungi keskseks küsimuseks oli vaidlus selle üle, kellele kostja peaks täitma olemasoleva (mitte täiendavalt tekkinud) kohustuse. Eeltoodu viitab sellele, et ka istungil lähtuti deklaratiivsest võlatunnistusest. Istungil puudus sisuline arutelu selle üle, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega.
32.Kohus on jätnud kostja vastuväited põhjendamatult tähelepanuta ja on kostja seisukohti otsuses vääralt kajastanud. Kohus jättis tähelepanuta mh kostja järgmised vastuväited: kostja soovib täita üksnes algset kohustust ehk nõuet, mis 15.03.2013 lepingu alusel loovutati hagejale; kostja ei ole kohustuse täitmisest keeldunud; kostja on põhjendanud, miks on oluline välja selgitada 15.03.2013 lepingu kehtivus; kostja on esitanud vastuväited leppetrahvi kohaldamisele. Kuna kohus ei ole selgitanud välja 15.03.2013
lepingu kehtivuse küsimust ega nõude kuuluvust, ei saa lugeda maakohtu eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt täidetuks.
33.Lisaks on kohus ebaõigesti otsuse põhjendustes märkinud järgmist: pooled ei vaidle, et 28.03.2013 võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus (tegelikult pooled vaidlevad selle üle); kostja ei ole esitanud vastuväidet 28.03.2013 võlatunnistuse kehtivuse osas (tegelikult kostja esitas, sest ei pidanud võlatunnistust kehtivaks); kostja ei ole esitanud vastuväiteid leppetrahvi osas (tegelikult esitas nii kohaldamise kui suuruse osas). Ainuüksi eeltoodud rikkumised peaksid kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmas isik nõustub apellatsioonkaebusega ja palub selle rahuldada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
35.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks maakohtule (TsMS § 657 lõige 1 punkt 3). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
36.Kolleegium on asja arutamise tulemusena seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus ei täitnud kohasel moel selgitamiskohustust kostja suhtes, kui pidi välja selgitama mh kostja asjakohased taotlused, samuti tõendid, mida kostja soovis esitada oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kuna kostjat ei esindanud maakohtus advokaat, pidi maakohus tulenevalt TsMS § 347 lõikest 5 selgitama talle menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus olulisel määral viidatud kohustusi ja seda nii juhul, kui nõustuda, et 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafik on olemuselt konstitutiivne võlatunnistus, kui ka juhul, kui tuvastada sama dokument deklaratiivse võlatunnistusena.
37.Kuna tulenevalt TsMS § 658 lõikest 2 on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, kuid ei ole kohustuslikud ringkonnakohtu seisukohad faktiliste asjaolude tõendatuse kohta (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-42-14, punkt 14; nr 3-2-1-131-14, punkt 17; nr 3-2-171-16, punkt 16), ei saa kolleegium käesolevas otsuses maakohtule siduvalt tuvastada, kas hageja nõude aluseks oleva dokumendi näol on tegemist deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega. Kolleegium küll põhimõtteliselt nõustub maakohtuga, et hageja poolt esiletoodud ja tuvastamist leidnud faktiliste asjaolude alusel võib pooltevahelise 28.03.2013 dokumendi näol olla tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, kuid maakohtul on asja uuel läbivaatamisel õigus asuda eluliste asjaolude (täiendaval) tuvastamisel ka teistsugusele seisukohale.
38.Kuna maakohus tuvastas 28.03.2013 allkirjastatud dokumendi (t I kd lk 18) konstitutiivse võlatunnistusena, käsitleb kolleegium esmalt sellega seonduvaid menetluslikke rikkumisi. Kui hageja on esitanud menetluses väite tema nõude aluseks oleva võlatunnistuse võimaliku konstitutiivse iseloomu kohta, tuleb maakohtul selgitada kostjale, et tema ainsaks võimaluseks vältida hageja väidete tõendatuse korral hagi rahuldamist on tingimusliku vastuhagiavalduse esitamine võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse
tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-06, punkt 21; nr 3-2-1-146-11, punkt 10; nr 32-1-149-11, punkt 21; nr 3-2-1-148-14, punkt 18). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus sellist selgitamiskohustust ei täitnud, kuigi kostja tõi vastuväidetena hagile esile elulised asjaolud, mille puhul ei saa välistada nt, et kostja kohustus hageja ees on ära langenud. Vaidlustatud otsuses viitas maakohus kostja 21.09.2015 kirjalikus vastuses sisalduvale teatele, et kostja ei soovi vastuhagi esitada (t I kd lk 49). Kolleegium on seisukohal, et tegemist oli formaalse kinnitusega, mis tulenes TsMS § 394 lõikes 2 ettekirjutatud kostja vastuse sisust. Hagiavalduses ei väljendanud hageja seisukohta 28.03.2013 võlatunnistuse deklaratiivse õigusliku iseloomu kohta, mistõttu sai kostja vastuväidete esitamisel eeldada võlatunnistuse deklaratiivset iseloomu. Ka hagiavaldusele lisatud kohtueelsest kirjavahetusest ei nähtu vastavasisulised väited. Arvestades lisaks, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud maakohtumenetluses kvalifitseeritud õigusabi, ei saa eeldada, et ta oleks pidanud esimeses vastuses hagile arvestama (alternatiivse) vajadusega esitada eelpool kirjeldatud tingimuslik vastuhagi. Hageja esitas väite konstitutiivsest võlatunnistusest 02.10.2015 menetlusdokumendis (t I kd lk 89-91), kuid sellele maakohtu asjakohast selgitust kostjale kirjalikult ega 12.07.2016 kohtuistungil ei järgnenud. Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumist kõrvaldada, kuna ühiseks menetlemiseks põhihagiga on vastuhagi esitamise õigus kostjal vastavalt TsMS § 373 lõikele 1 kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Seega selleks, et võimaldada kostjal esitada asjakohane vastuhagi, tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Maakohtul tuleb kostjale eelmenetluses selgitada õigust asjakohase tingimusliku vastuhagi esitamiseks.
39.Täiendavalt selgitab kolleegium, et juhul kui maakohus asub asja uuel läbivaatamisel seisukohale, et 28.03.2013 sõlmisid pooled deklaratiivse võlatunnistuse, tuleb kostjale selgitada kohustust tõendada väiteid hagejal nõudeõiguse lõppemise kohta hageja ja Technobuild OÜ vahelise 15.03.2013 nõudeõiguse loovutamise lepingu lõppemise alusel. Maakohtul tuleb otsuses kõigi kostja vastuväidete kohta ka põhjendatud seisukohad võtta (TsMS § 442 lõige 8). Samas tuleb maakohtul tõendamiskoormuse jaotamisel kaaluda võimalust hea usu põhimõtte alusel tõendamiskoormuse ümberpööramiseks, kuna kostjalt ei pruugi olla mõistlikult oodatav tõendada faktilisi asjaolusid, mille tõendamine on hageja mõjusfääris, st asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, kas Technobuild OÜ ütles 19.05.2014 hagejaga sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivalt üles. Ka võib kostjal olla mõistlik tõendamiskoormuse täitmise raskendatuse korral taotleda tõendite väljanõudmist Technobuild OÜ-lt (TsMS § 236 lõiked 2, 3).
40.TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jaotab kõik senised menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.