Hageja: Capital Inkasso OÜ, registrikood 11553825, asukoht Estonia pst 15a Tallinn, seaduslik esindaja Jaanus Kivimaa, juhatuse liige, esindaja Marko Pilv, vandeadvokaat Kostja: XX, isikukood x, elukoht x x x Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: YY, isikukood x, elukoht x x x x Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Capital Inkasso OÜ hagi XX vastu võla nõudes.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Capital Inkasso OÜ kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Capital Inkasso OÜ esitas 26.03.2018 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi XX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Capital Inkasso OÜ ja Technobuild OÜ 15.03.2013 nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1 (edaspidi leping), mille lisa 1 kohaselt loovutas Technobuild OÜ Capital Inkasso OÜle nõude põhisummas 72 062,18 eurot Sternhill OÜ ja/või JM ja/või JB ja/või XX vastu. Lepingu p 3.1 ja lepingu lisa 1 p 3 kohaselt loeti nõue Technobuild OÜ-lt Capital Inkasso OÜ-le üle läinuks lisa allkirjastamise hetkest. Kostja on nõude loovutamisest ja uuest võlausal-dajast teadlik. Lepingu alusel ja nõude sissenõudmisel XX’lt sõlmis Capital Inkasso OÜ XX’ga 28.03.2013 võlatunnistuse, mille p-s 1 tunnistas kostja tingimusteta oma võlgnevust summas 72 062,18 eurot Capital Inkasso OÜ ees. Võlatunnistuse p-s 2 leppisid pooled kokku, et XX tasub alates aprillist 2013 iga kuu 20. kuupäevaks 100 eurot. XX teostas esimesed 12 makset nõuetekohaselt. 20.04.2014 osamakse laekus kostjalt 22.04.2014 ning sealt edasi kostja enam osamakseid hagejale ei tasunud. 06.05.2015 edastas hageja kostjale nõudeavalduse võlgnevuse tasumiseks ning pankrotihoiatuse. Hageja informeeris nõudeavalduses kostjat, et käesoleval hetkel on kostjal lasuv põhinõude jääk 70762,18 eurot, viivis 126 469,13 eurot ning leppetrahv 1000 eurot. 25.05.2015 tasus kostja hagejale täiendavalt 100 eurot. Rohkem kostja võlatunnistuse alusel hagejale midagi tasunud ei ole. Vastuseks hageja 06.05.2015 nõudeavaldusele/pankrotihoiatusele vastas kostja 04.06.2015, et esiaglne võlausaldaja Technobuild OÜ on teda teavitanud, et nõue on tagasi läinud Technobuild OÜ-le, mille järel sõlmis kostja sarnase võlatunnistuse-maksegraafiku Technobuild OÜ-ga ning tasub edaspidi makseid Technobuild OÜ-le. 09.06.2015 selgitas hageja kostjale, et lepingut ei saa ühepoolselt lõpetada ning et nõue ei ole ka ühepoolselt Tehnobuild OÜ-le tagasi läinud. Seega on jätkuvalt õigeks võlausaldajaks Capital Inkasso OÜ, kellele kostja on kohustatud võlatunnistuse alusel tekkinud kohustust tasuma. Pärast 20.05.2015 ei ole kostja näidanud üles soovi täita oma võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. Hageja on seisukohal, et võlatunnistuse p 3 ja VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks hiljemalt 21.05.2014. Arvestades, et võlatunnistuse p 1 kohaselt on võlgnevuse suurus 72062,18 eurot ning kostja on 13 osamaksega tasunud võlgnevusest 1300 eurot, on sissenõutav võlgnevuse põhisumTsiviilasi nr 2-15-11576
ma 70 762,18 eurot. Kuna kostja ei ole võlatunnistusest tulenevat põhivõlgnevuse tasumise kohustust täitnud, on hagejal võlatunnistuse p 4 kohaselt õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumist. Kuna hageja arvestas VÕS § 88 lg 4 kohaselt kostja poolt 25.05.2015 tasutud 100 eurot leppetrahvi katteks, on sissenõutav leppetrahvi suurus 900 eurot. Hageja on kandnud kohtuväliseid kulusid õigusabile kostjalt võlgnevuse kohtuvälisel sissenõudmisel kokku 517,40 eurot. Õigusabikulude näol hagejal tekkinud kahju ja kostja poolt võlatunnistuse rikkumise vahel on põhjuslik seos, mistõttu nõuab hageja VÕS § 128 lg 3 alusel kostjalt ka kahju hüvitamist summas 517,40 eurot. Seetõttu nõuab hageja kostjalt 72 179,58 eurot, millest põhivõlg on 70 762,18 eurot, leppetrahv 900 eurot ja kahju hüvitis 517,40 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja esitas hagile vastuväited. Kostja vastuväidete kohaselt teatas Tehnobuild OÜ 9.05.2014 hagejale, et lõpetab ühepoolselt lepingu seoses hageja poolt lepingu punktidest 4.3. ja 4.4. tuleneva loovutustasu tasumise kohustuse rikkumisega Technobuild OÜ ees. 19.05.2014 sõlmisid kostja ja Technobuild OÜ võlatunnistuse, mille punktis 2.1. tunnistas kostja tingimusteta oma võlgnevust Technobuild OÜ ees summas 70762,18 eurot ja punktis 2.2. leppisid pooled kokku, et kostja tasub punktis 2.1. märgitud kohustuse täitmiseks igakuiselt 20. kuupäevaks minimaalselt 100 eurot alates 20.05.2014. Kostja leiab, et kuna hageja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi Technobuild OÜ ees ja Technobuild OÜ taganes seetõttu põhjendatult lepingust, ei ole hageja alates 2014 maist lepingu esemeks oleva nõude omanik ning ka võlatunnistusest tulenev hageja nõue on seetõttu alusetu. Samuti on põhjendamatud hageja esitatud leppetrahvi ja kohtueelsete õigusabikulude nõuded. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuna see on sõlmitud hageja ja kostja vahel lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Juhuks, kui kohus leiab, et võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, esitas kostja 01.06.2018 tingimusliku vastuhagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu seoses võlatunnistuse aluseks oleva kohustuse äralangemisega Capital Inkasso OÜ ees. Kostja palub vastuhagiavaldus läbi vaadata juhul, kui hagi kuuluks ilma vastuhagi lahendamata rahuldamisele. Vastuhagiavalduse kohaselt on Capital Inkasso OÜ rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi Technobuild OÜ ees ja Technobuild OÜ on seetõttu põhjendatult lepingu üles öelnud/lepingust taganenud. Kuna Capital Inkasso OÜ ei ole alates 2014 maist lepingu esemeks oleva nõude omanik, ei ole ka Capital Inkasso OÜ-l alates 2014 maist võlatunnistusest tulenevat nõuet XX vastu. Capital Inkasso OÜ hagi rahuldamise korral rikastuks Capital Inkasso OÜ alusetult XX arvelt. Ühtlasi kaasneks sellisel juhul olukord, kus XX peab samast võlasuhtest tuleneva kohustuse täitma tervikuna nii Capital Inkasso OÜ kui ka YY ees.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
Kolmas isik toetas kostja tingimuslikus vastuhagis esitatud väiteid ning leidis, et Capital Inkasso OÜ-l puudub nõue XX vastu. Capital Inkasso OÜ ei täitnud oma kohustusi Tehcnobuild OÜ ees korrektselt. Kuna Capital Inkasso OÜ ei maksnud Technobuild OÜ-le nõude loovutamise lepinguga ettenähtud summasid, esitas kolmas isik YY Technobuild OÜ juhatuse liikmena 19.05.2014 Capital Inkasso OÜ-le teate, et seoses Capital Inkasso OÜ poolse rikkumisega lõpetatakse nõude loovutamise leping ja nõue on tagasi läinud Technobuild OÜ-le.
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle: - 15.03.2013 sõlmisid Capital Inkasso OÜ ja Technobuild OÜ nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1, mille lisa 1 kohaselt loovutas Technobuild OÜ Capital Inkasso OÜ-le nõude põhisummas 72 062,18 eurot Sternhill OÜ ja/või JM ja/või JB ja/või XX vastu; - 28.03.2013 sõlmisid XX ja Capital Inkasso OÜ võlatunnistuse/maksegraafiku KN160481, mille p-s 1 tunnistas kostja tingimusteta oma võlgnevust hageja ees summas 72 062,18 eurot; - võlatunnistuses leppisid hageja ja kostja kokku, et alates 2013 aprillist tasub kostja võlatunnistuse p-s 1 märgitud kohustuse täitmiseks hagejale iga kuu 20.kuupäevaks 100 eurot; - alates 2015 maikuust ei ole kostja tasunud hagejale võlatunnistuse alusel graafikujärgseid makseid ning võlgneb hagejale võlatunnistuses tunnistatud võlgnevusest 70 762,18 eurot; - võlatunnistuses on hageja ja kostja kokku leppinud, et maksegraafiku mittejärgimisel muutub kogu võlanõue koheselt sissenõutavaks; - võlatunnistuses on hageja ja kostja kokku leppinud, et põhivõlgnevuse tasumise kohustuse rikkumisel tasub kostja hagejale leppetrahvi summas 1000 eurot; - 06.05.2015 edastas hageja kostjale nõudeavalduse kogu võlgnevuse tasumiseks koos pankrotihoiatusega; - 09.06.2015 selgitas hageja kostjale, et õigeks võlausaldajaks on jätkuvalt Capital Inkasso OÜ, kellele XX on kohustatud võlatunnistuse alusel tekkinud kohustust tasuma. Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega ning kellele kuulub võlatunnistuse aluseks olev lepingu esemeks olev nõue ehk kas Technobuild OÜ on kehtivalt lepingu üles öelnud. Hageja on seisukohal, et võlatunnistus on konstitutiivne ja kostja on Tsiviilasi nr 2-15-11576 kohustatud võlatunnistuse alusel tekkinud kohustust tasuma hagejale. Kostja on seisukohal, et võlatun-
nistus on deklaratiivne ning seetõttu ei kuulu võlatunnistuse aluseks olev nõue hagejale. Seega analüüsib kohus, kas kostjal on hageja ees võlatunnistusest tulenev täitmata kohustus või mitte.
4.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse näol on tegu ühepoolselt kohustava lepinguga, millega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe (Riigikohtu otsused 3-2-1-162-13; 3-2-1-124-14). Selliselt rajab võlatunnistus uue, kinnitatavast alustehingust sõltumatu kohustuse, luues võlausaldajale iseseisva nõudealuse (Riigikohtu otsus 3-2-1-21-06). Võlatunnistus toob võlgnikule kaasa abstraktse ja aluskohustusest sõltumatu soorituskohustuse tekkimise (Riigikohtu otsused 3-2-1-149-11; 3-2-1-21-06). Võlatunnistuse abstraktsus ja sõltumatus tähendab, et võlatunnistusega tunnistatud aluskohustuse olemasolu, puudumine või selle kehtetus ei oma võlatunnistuse kehtivusele mõju (Riigikohtu otsused 3-2-121-06; 3-2-1-101-04; 3-2-1-146-05). Võlatunnistus on konstitutiivne, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus (Riigikohtu otsused 3-2-1-147-15; 3-2-1-15-09).
5.Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-21-06 p-s 15 selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist.
6.Võlatunnistuse olemasolu korral tuleb eeldada, et see on deklaratiivne. Poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja. Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades muu hulgas VÕS §-s 29 sätestatut (Riigikohtu otsused 3-2-1-147-15 p 13; 3-2-1-103-16 p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (Riigikohtu otsused 3-2-1-124-14 p 28; 3-2-1103-16 p 18). Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (Riigikohtu otsused 3-2-1-147-15 p 13; 3-2-1-103-16 p 18). VÕS §s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale (Riigikohtu otsused 3-2-13-34922/124, p 12.2; 3-2-1-147-15, p 13; 3-2-1-15-09, p 12). Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RK otsused nr 2-13-34922/124 p 12.2; 3-2-1-162-13 p 36; 3-2-1-124-14 p 24). Seega on konstitutiivse võlatunnistusega tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RK otsused nr 2-13-34922/124 p 12.2; 3-2-1-21-06 p 15; 3-2-1-149-11 p 20).
7.Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse p-s 1 tunnistas kostja, et tema võlgnevus hageja ees on lepingu sõlmimise päeva seisuga 72 062,18 eurot. Võlatunnistuse p-s 2 leppisid pooled kokku, et kui kostja tasub alates aprillist 2013 hageja arveldusarvele p-s 1 nimetatud summast iga kuu 20.kuupäevaks 100 eurot, loeb hageja võlatunnistuse p-s 1 nimetatud nõudesumma täies ulatuses rahuldatuks. Kohus nõustub hagejaga, et 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafik-KN160481 näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuses sisaldub viide tingimusteta võlgnevuse tunnistamisele. Kokkuleppe sisust ilmneb poolte tahe tekitada kostjale kohustus maksta hagejale võlatunnistuses nimetatud rahasumma võlatunnistuses kokkulepitud tingimustel (maksegraafiku sõlmimine). Võlatunnistuses lepiti kokku, et selle tingimuste rikkumisel muutub nõue kogu ulatuses koheselt sissenõutavaks, et võlgnik on kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest viivist ning et kokkulepitud summade mittetasumisel maksma ka leppetrahvi (eraldiseisvad sanktsioonid kohustuse rikkumise puhuks). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlatunnistuse sisust nähtuvalt ei ole poolte tahe olnud siduda kokkulepet algse kohustusega, vaid poolte tahe on olnud luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus.
8.Konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevale nõudele ei saa esitada vastuväiteid, mis põhinevad võlatunnistuse aluseks oleval suhtel (Riigikohtu otsused 3-2-1-21-06; 3-2-1-101-04; 3-2-1-146-05). Seega ei ole pärast kokkuleppe sõlmimist (võlatunnistuse andmist) asjakohane kostja vastuväide, et kuna Technobuild OÜ on 15.03.2013 Capital Inkasso OÜ ja Technobuild OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1 üles öelnud (nõude loovutuse tagasi võtnud), puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. Asjakohane ei ole ka kostja vastuväide, et ta ei pea hagejaga sõlmitud kokkulepet täitma, kuna on 19.05. 2014 sõlminud Technobuild OÜ-ga võlatunnistus/maksegraafiku 70 762,18 euro tasumiseks Technobuild OÜ-le ning et alates 20.05.2014 on ta asunud oma kohustusi Technobuild OÜ ees ka täitma. Tsiviilasi nr 2-15-11576 Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et 28.03.2013 võlatunnistus/maksegraafik-KN160481 on
kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslik.
9.Kostja esitas tingimusliku vastuhagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu seoses võlatunnistuse aluseks oleva kohustuse äralangemisega Capital Inkasso OÜ ees. Kostja palus vastuhagiavaldus läbi vaadata juhul, kui hagi kuuluks ilma vastuhagi lahendamata rahuldamisele. Kuivõrd kohus on leidnud käesoleva otsuse punktis 8, et võlatunnistus on kostjale täitmiseks kohustuslik, hindab kohus järgnevalt kostja tingimusliku vastuhagi nõude aluseid. Kostja on palunud kohtul tuvastada, et Capital Inkasso OÜ-l puudub võlatunnistuse aluseks olev nõue ja tagastada võlatunnistus XXle. Seega tuleb kohtul hinnata, kas Technobuild OÜ on nõude loovutamise lepingu Capital Inkasso OÜ-ga kehtivalt üles öelnud. Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kolmanda isiku poolt 31.10.2019 esitatud tõendite kohaselt nõudis Technobuild OÜ korduvalt Capital Inkasso OÜ-lt lepingust tulenevate kohustuste korrektset täitmist, mida aga Capital Inkasso OÜ ei teinud. Seetõttu ütles Technobuild OÜ pärast korduvaid hoiatusi nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1 ühepoolselt üles. Kohus on seisukohal, et kuna Capital Inkasso OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja seda oluliselt, on Technobuild OÜ poolt Nõude loovutamise lepingu nr 150-313-1 ülesütlemine kehtiv. Kuna Nõude loovutamise leping nr 150-313-1 on kehtivalt üles öeldud, puudub Capital Inkasso OÜ-l nõudeõigus XX vastu, mistõttu Capital Inkasso OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja hagi rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks, jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.