lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-17-10973/20

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-10973/20
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
20.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Deil11703756(Hageja)Eestihoius HLÜ12541563(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10973

Tsiviilasi

JR ja OÜ Deil hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu kostja juhatuse 20.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.11.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JR ja OÜ Deil määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I JR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II OÜ Deil (registrikood 11703756) Kostja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563), lepinguline esindaja v/adv Yulia Klyukach

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 13.11.2017 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses oli hagejate hagi kostja vastu kostja juhatuse 20.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis 04.10.2017 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtumäärus jõustus 20.10.2017.
2.Kostja 23.10.2017 menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 840 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasuks oli 140 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja taotles väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestada viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Hagejad esitasid vastuväite, leides, et kostjal puuduvad menetluskulud, kuna tema lepinguline esindaja on kostja kui äriühingu asutaja, revisjonikomisjoni liige ning volinik, kes osaleb koosolekutel, mistõttu ei saa Y.Klyukachi kasuks menetluskulusid välja mõista. Lepinguline esindaja on kostjaga seotud. Arvestades kostja vastuse sisu ei ole ka usutav, et esindaja kulutas õigusteenuse osutamisele 6h. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus määras 13.11.2017 määrusega kostja menetluskulude suuruseks 840 eurot ja mõistis selle koos seadusjärgse viivisega hagejatelt solidaarselt kostjale välja.
5.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 6h, mis seisnes järgnevates toimingutes: probleemi arutelu kliendiga 1h; hagiavaldusega tutvumine, vastuse ettevalmistamine ja vastuse projekti arutamine kliendiga 5h. Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud ajakulu mõistlik ja põhjendatud ning vastavuses osutatud teenustega. Kliendiga probleemi arutamine on tsiviilasja menetluses vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks ning 1h sellele on kohtu hinnangul usutav. Arvestades tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama vaidlusega) ning esitatud hagi sisu ja mahuga ning ka kostja vastuse sisu ja mahuga, on kohtu hinnangul 5h hagiga tutvumiseks, vastuse koostamiseks (sh vastuse projekti arutamine kliendiga) mõistlik ja usutav. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 6h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 140 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 840 eurot.
6.Kohus pidas vajalikuks selgitada, et antud juhul esindab kostjat vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kes on ühtlasi kostja asutaja ning revisjonikomisjoni liige ja volinik. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et kostjaga seotud isik peab osutama kostjale tasuta õigusabiteenust. Riigikohus on asunud seisukohale, et äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-16, punkt 15). Kohtu hinnangul on võimalik Riigikohtu seisukohta rakendada ka praeguse vaidluse raames. Kostja esindaja on kohtumenetluses esitlenud ennast kostja lepingulise esindajana (vt kostja vastus, t lk 21). Seega ei saanud see hagejatele tulla üllatusena. Kohtu hinnangul on antud juhul olnud õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lõike 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.
7.Tuginedes ülaltoodule leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulud 840 eurot, s.o esindaja tasu 840 eurot.
8.Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse.
9.Kohus selgitas, et jätab tähelepanuta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud lause, mille kohaselt lisandub õigusabile ka riigilõiv. Kohtu hinnangul on tegemist ekslikult märgituga, kuna riigilõivu ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas tasunud. Määruskaebus
10.28.11.2017 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata või alternatiivselt muuta hagejatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurust mõistliku suuruseni.
11.Kohus jättis tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lõike 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Kohus jättis arvestamata, millise nõudega hagejad kohtusse pöördusid – tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 20.06.2017 otsus, millega hagejad heideti äriühingust välja. Viimane asjaolu on määrava tähtsusega, sest väljaheitmise pärast jäi hagejale kuuluv osa dividendidest maksmata, mille tõttu suurenes ka lepingulisele esindajale väljamakstav dividendiosa. Sellest tulenevalt on esindaja isiklikult huvitatud sellest, et kohus teeks hagejate suhtes negatiivse lahendi. Hagejad viitasid advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lõikele 3 leides, et praeguses vaidluses omandas kostja lepinguline esindaja kliendi õigused.
12.Seoses kulude suurusega leidsid hagejad, et kuna kostja põhikirjas on välja toodud juhatuse otsuse peale kaebamise kord, siis oli kostja õigusi ja huve võimeline kaitsma ka õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Lisaks jäid hagejad seisukoha juurde, et esindaja ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu. Kohus ületas kostja menetluskulude suuruse hindamisel diskretsioonipiire. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.11.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.Asjakohane ei ole kaebuse väide, et kohus jättis tähelepanuta Riigikohtu seisukoha lahendis nr 3-2-1-102-16, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks

menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Viidatud Riigikohtu lahendis oli tegu olukorraga, kus menetlusosalise lepinguline esindaja oli ühtlasi ka tema seaduslik esindaja, millisel juhul tuli Riigikohtu seisukoha järgi hinnata mh seda, millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole – kostja lepinguline esindaja v/adv Y.Klyukach ei ole kostja seaduslikuks esindajaks (juhatuse liikmeks). Kostjal oli õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kellena Y.Klyukach on end ka maakohtus esitles. Seega tuli tema osutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja vajalikkust hinnata tavapäraselt TsMS § 175 lõike 1 järgi. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ei oma antud juhul tähendust ka see, millise nõudega hagejad kohtusse pöördusid. Asjakohatu on viide AdvS § 44 lõikele 3, kuna praegusel juhul ei ole tegemist viidatud sättes toodud olukorraga.

17.Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ka kostjale osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 6h ulatuses kostja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Olukorras, kus hagejad ise esitasid põhjendamatu hagi, ei ole õigustatud kostjale ette heita, et tema vastus hagile vastas TsMS §-s 394 sätestatud kostja vastuse sisule. Samuti on maakohus hinnanud kostja esindaja tunnitasu mõistlikkust. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
18.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.