Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-10973
Tsiviilasi
Xxxxja OÜ Xxxxhagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu juhatuse 20.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja II: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (e-post [email protected]) Kostja: Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563, asukoht: Pronksi 3 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Yulia Klyukach (e-post [email protected])
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Hagejad vaidlevad 27.09.2017 esitatud seisukohtades vastu kostja käsitlusele ja leiavad, et antud olukorras puudub kohustuslik kohtueelne menetlus ning tsiviilasja läbivaatamata jätmise alus puudub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. TÜS § 20 lg 4 sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala. Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Antud juhul on ühistu põhikirja punktiga 7.2. väljaarvamisotsuse tegemine antud juhatuse pädevusse, mis on kooskõlas TÜS § 20 lg 2. Kohus selgitab, et TÜS § 20 lg 2 ja lg 4 kohaselt on üldreeglina väljaarvamisotsuse tegemise pädevus üldkoosolekul ning üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub maakohtus. Samas on eelviidatud sätete alusel võimalik ka olukord, kus väljaarvamisotsuse tegemise pädevus on juhatusel või nõukogul. Viimasel juhul täpsustab seadus kõnealuse otsuse vaidlustamise korda, mille kohaselt vastava juhatuse või nõukogu otsuse saab edasi kaevata üldkoosolekule ja asjaomase üldkoosoleku otsuse maakohtule. Kohtu hinnangul on antud olukorras seadusandja tahe anda ühistule võimalus ise korraldada enda sisemine töökorraldus, kuid sealjuures tuleb arvestada üldisest põhimõttest erinevate lahenduste puhul seadusest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kohus on seisukohal, et seadusandja tahe ei ole anda TÜS § 20 lg 2 ja lg 4 alusel vaba valik, kuidas väljaarvamisotsus vaidlustada. Seadusandja tahe on kohtu hinnangul olnud sellest lähtuv, et kui otsuse võtab vastu ühistu kõrgeim organ ehk üldkoosolek, siis loogiliselt saabki ainuke võimalus olla vastav otsus vaidlustada maakohtus. Kui otsuse võtab vastu üldkoosolekust madalam juhtorgan, siis on antud ühistule ja ka liikmele võimalus otsuse põhjendatust veel kaaluda ühistu siseselt kõrgeima juhtorgani poolt ehk üldkoosolekul. Selline regulatsioon tagab kontrolli juhatuse või nõukogu otsuste üle koormamata kohut. Kohus leiab, et selline regulatsioon tagab võimaluse ühistul endal asju korraldada nii, et kohtusse jõuavad üksnes vaidlused, mida pole suudetud lahendada ka kõrgeima juhtorgani tasemel. See tagab ühtlasi selle, et riik sekkub eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse alles siis, kui kõik muud meetmed on ennast ammendanud. Kohus peab oluliseks märkida, et TÜS § 20 lg 4 sätestatud fraasis, „Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib edasi kaevata üldkoosolekule/.../“, ei ole põhjendatud tõlgendada sõna „võib“ vaba valikuna, vaid ühe ja ainsa konkreetse võimalusena. Teisiti öeldes, kui väljaarvamisotsuse on teinud muu organ kui üldkoosolek, siis tuleb esmalt vastav otsus vaidlustada üldkoosolekul ja seejärel tekib võimalus vaidlustada see maakohtus. Seega on kohus seisukohal, et hagejad on antud olukorras jätnud järgimata kohustusliku kohtueelse menetluse ja esineb TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestatud alus hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 ja § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.