Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Pärnu Maakohus Reena Undrest 21. aprill 2025, Pärnu 2-24-10694 Aktiva Finance Group OÜ hagi D.T vastu võlgnevuse nõudes 11 438,78 eurot nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, e- seaduslikud esindajad T.K, Y.I, B.L (Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige) Kostja: D.T (isikukood XXX, elukoht XXX , 87202, XXX, e-post XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi D.T vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista D.T-lt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja Inbank AS ja D.T vahel 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. L89003525480 ja 22.12.2020 nõude loovutuse alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4438,89 eurot.
3.Mõista D.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 4738,89 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse summas 3209,93 euro, intressi 276,76 euro, haldustasu 6,00 euro, sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 2699,97 euro osas. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud 39% ulatuses D.T ja 61% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1080 eurot (s.o riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
7.Mõista D.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud summas 421,20 eurot. D.T-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-24-10694
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (421,20 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 713120390. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi D.T vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagi 30.09.2024 käiguta ning hageja esitas puuduste kõrvaldamise 15.10.2024. Kohus võttis hagi 25.10.2024 menetlusse. Hageja nõue
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Inbank AS ja kostja vahel 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. L89003525480, mille alusel sai kostja laenu. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 1.12.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 18.12.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 22.12.2020 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Grouple koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 3050,18 eurot ja hagejale summas 300,00 eurot (peale lepingu ülesütlemist), seega on tasumata põhiosa summas 7648,82 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 10.09.2020 kuni ülesütlemiseni s.o 18.12.2020 summas 276,76 eurot (67,76+64,55+65,62+62,46+16,37). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 9.04.2020 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 18.12.2020.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.09.2020-10.12.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50). Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1.04.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot 11.11.2021. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 18.02.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud 2
2-24-10694 muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7648,82 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 19.12.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 9,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 2699,97 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7648,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 13.07.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,9% aastas.
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist selgitas hageja järgmiselt. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja - võtmisel on riskid 3
2-24-10694 olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist:
VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses:
Hageja on seisukohal, et on tõendanud, on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
4.15.10.2024 puuduste kõrvaldamises hageja esitas tõendina kinnitused lepingu ülesütlemise hoiatuse ja teatise kättetoimetamise kohta. Hageja selgitas, et on esitanud hagiavaldusega kõik olemasolevad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise osas. Samuti esitas hageja VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 10779,02 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6040,13 (1443,36+4005,89+590,88) eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 4738,89 eurot (10779,02- 6040,13). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 18.12.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 27. osamaksest 10.08.2022. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise graafiku kohaselt. Ka selgitas hageja sissenõudmiskulude nõudega seotud asjaolusid. Kostja seisukoht
5.Kostjale on hagimaterjalid, 15.10.2024 puuduste kõrvaldamine ja 25.10.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-postiga aadressil xxxx, mille kehtivust kinnitas kostja kohtule 02.12.2024 (02.12.2024 telefonogramm, dtl 95). Kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 02.12.2024, kohtu määratud tähtajaks (16.12.2024) hagivastust kostja kohtule ei esitanud ega ole seda esitanud kuni käesolevani.
4
2-24-10694
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
8.Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 09.04.2020 tarbijakrediidilepingu nr L89003525480. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Hagiavalduse kohaselt 22.12.2020 loovutas Inbank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170). Esialgne võlausaldaja on uuele võlausaldajale väljastanud teatise nõude loovutamise kohta. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
13.VÕS § 4062 lg 1 ütleb, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr aastas 10,88%. Arvestades lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 20,61%, jääb lepingu krediidi kulukuse määr lubatud piiridesse.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse 5
2-24-10694 võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, on kontrollinud maksehäireregistreid ja Pensioniregistri andmeid. Pensioniregistrist andmete kontrollimist tõendab hageja hagiavalduses toodud tabeliga:
Kohus 30.09.2024 määruses selgitas hagejale, et Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta hagiavaldusse lisatud tabelist ei ole võimalik tuvastada ei seost kostjaga ega seda, millal ja kelle poolt tabel koostatud on, sh on tabelis olev tekst osaliselt inglise keelne. Kohus selgitas, et sellisel kujul esitatud andmed ei pruugi olla piisavad, et tõendada, et esialgne võlausaldaja on Pensioniregistrist enne laenuotsuste langetamist kontrollinud kostja sissetulekuid. Kohus märkis, et hagejal tuleb täpsustada asjaolusid seoses esialgse võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. 15.10.2024 vastuses kohtunõudele märkis hageja, et on esitanud hagiavaldusega kõik olemasolevad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise osas. Seega ei ole hageja esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik jõuda järeldusele, et hagiavalduses toodud (ja ülalpool kujutatud) tabel kajastab esialgse võlausaldaja poolt Pensioniregistrist kostja kohta enne krediidiotsuse tegemist kogutud andmeid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pensioniregistris sissetulekute kontrollimise kohta hagiavaldusse lisatud tabeli tähelepanuta.
19.Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks küsinud kostjalt kontoväljavõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Isegi kui krediidiandja sai kostja pool taotluses esitatud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus hagiavalduse kohaselt krediidiandja poolt kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Seega pidanuks krediidiandja taotluses esitatud andmeid 6
2-24-10694 väljaminekute kohta täpsustama, s.o küsima andmeid näiteks igakuiste elamiskulude, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüübi kohta jmt. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne laenu väljastamist täpsemat informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et kogus piisavalt muud teavet, mille alusel hinnata kostja krediidivõimelisust.
20.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
21.Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on leidnud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).
22.VÕS § 1034 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
23.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja esitanud krediidiandjale temalt taotluses küsitud andmed, krediidiandja on pidanud esitatud andmeid piisavaks, et mitte küsida kostjalt täiendavaid andmeid ja olemasolevate andmete alusel otsustanud kostjale krediiti väljastada.
24.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks jätnud tahtlikult krediidiandjale teabe esitamata. Samuti ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks kostjale ette heita krediidiandjale esitatud teabe võltsimist ja, et esitatud võltsitud andmed viisid krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamiseni.
25.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas hagiavalduse kohaselt kostjale 01.12.2020 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 18.12.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Hageja märgib 15.10.2024 seisukohas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 18.12.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et kostja ei olnud 01.12.2020 seisuga viivituses 3 põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu 7
2-24-10694 erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 18.12.2020 üles öelda.
29.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89003525480 alusel saadud laenu tagastama 54 osamaksega ning viimase osamakse tasumise tähtpäev oli 10.11.2024. Seega on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
30.Hageja toob 15.10.2024 vastuses välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 10779,02 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6040,13 (1443,36+4005,89+590,88) eurot. 12.07.2024 hagiavalduses (p 2.1) märgib hageja, et lisaks krediidiandjale tehtud tagasimaksetele on kostja teinud makseid ka hagejale: 12.08.2021 summas 50,00 eurot, 15.07.2021 summas 50,00 eurot, 26.06.2021 summas 50,00 eurot, 15.04.2021 summas 50,00 eurot ja 17.01.2021 summas 100,00 eurot, ehk kokku 300,00 eurot. Kõik krediidiandjale ja hagejale tasutud summad tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Seega on kostja poolt tagastamata põhivõlgnevus 10779,02-(1443,36+4005,89+590,88+300,00)=4438,89 eurot.
31.Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Seega puudub hagejal alus nõude haldustasu summas 6,00 eurot.
32.Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab tarbijalt nõuda nii lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. Kohus on eelpool leidnud, et esialgse krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine 18.12.2020 oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja kostja poolt tehtud maksete põhivõlgnevuse katteks ümber arvestamise tulemusena tühine, sest sellisel juhul ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on hageja teatel tagasimaksetega viivituses alates 10.08.2022. Hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olevad 01.04.2021 ja 11.11.2021 saadetud kirjad on seega kostjale saadetud ajal, kui kostja ümberarvestuse tulemusena osamaksetega viivituses ei olnud. Kuna leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis oli laenu tagastamise tähtajaks viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.11.2024. 18.02.2023 kiri on saadetud seega lepingu kehtivuse ajal ja ajal, mil kostja oli osamaksete tasumisega viivituses. VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja poolt 2021 aastal saadetud kirju ei saa lugeda tasulisele meeldetuletuskirjale eelnevateks tasuta meeldetuletuskirjadeks. Hageja ei ole välja toonud, et kostjale oleks enne 18.02.2023 kirja saadetud tasuta meeldetuletust, seega ei ole täidetud VÕS § 1132 lg 1 alusel hüvitise nõudmise eeldused. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt sisaldavad need nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus 30.09.2024 määruses juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole välja toonud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid eelpool loetletud toimingute tegemise kohta. Samas määruses on kohus hagejale selgitanud hageja üldist kohustust tuua hagiavalduses välja kõik asjaolud selle elulise sündmuse kohta, millega hageja seob oma nõude. Hageja on 15.10.2024 vastuses esitanud tabeli kujul ülevaate toimingutest, millest nähtub toimingu tegemise aeg ja toimingu nimetus, samas ei saa esitatud tabelis toodud toiminguid siduda ühegi füüsilise isikuga – puuduvad viited nimele, isikukoodile või mõnele muule tunnusele, mille alusel oleks võimalik esitatud toimingute väljavõtet kostjaga või hageja nõude aluseks oleva lepinguga siduda. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema on Inbank AS ja kostja vahel 09.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89003525480 tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seoses teinud toiminguid ning millest tulenevalt on hagejal õigus nimetatud toimingute tegemisega seoses õigus nõuda kostjalt tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 1132 8
2-24-10694 alusel. Kohus märgib, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole ka piisavad nõude rahuldamiseks VÕS § 115 alusel.
33.Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ei ole hageja esitanud.
34.Hageja 15.10.2024 vastuses märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tulemusena kostja maksete ümberarvestamisel põhivõlgnevuste katteks on kostja tagasimaksetega viivituses alates 10.08.2022 osamaksest. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks peale viimase lepingust tuleneva osamakse tasumise tähtaja möödumist. Hageja ei ole seos nõude ümberarvestusega esitanud kohtule viivisearvestust alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega ei ole hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue selge ja tuleb jätta rahuldamata.
35.Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 4438,89 euro väljamõistmiseks kostjalt ja jätab rahuldamata põhivõlgnevuse summas 3209,93 euro, intressi 276,76 euro, haldustasu 6,00 euro, sissenõudmiskulude 50,00 ja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 2699,97 euro osas.
36.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest alates VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ütleb, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled kokku leppinud viivise määras 9,90% aastas ja 0,03% päevas. VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingus kokku lepitud intressimäära kehtetus ning sissenõudja kaotab õiguse nõuda tarbijalt muid tasusid. Kohustuse täitmisega viivitamise tulemusena viivise maksmise kohustus tuleneb seadusest. Kuna pooled on kohaldatavas viivisemääras eraldiseisvalt kokku leppinud ja nimetatud kokkulepe on kehtiv, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude 4738,89 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 9,90% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Hageja esitas kostja vastu nõude summas 11438,78 eurot, mille kohus rahuldas põhinõude osas summas 4438,89 eurot ja edasiulatuva viivise nõude. Seega rahuldas kohus hagi u 39% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 39% ulatuses kostja ja 61% ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 840 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust kokku 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle.
42.Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Lisaks hagiavaldusele on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule
9
2-24-10694 puuduste kõrvaldamise 15.10.2024. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
43.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 240 eurot (120 * 2).
44.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1080 eurot (840 + 240). Hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 39% hageja menetluskuludest ehk 421,20 eurot.
45.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
46.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks millisele arvelduskontole ja millise selgitusega tuleb kostjal hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda. Kohus rahuldab esitatud taotluse.
47.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
48.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.