Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Loosungid ei kõnelnud tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest ja ei rõhutanud õige nahavärvi olulisust. Samuti jäi artiklist arusaamatuks, miks samastati tõrvikurongkäigus nähtud loosungeid hageja retoorikaga ja miks olid nähtud loosungid autori meelest paremradikaalsed. Kõiki kirjeldatud väiteid oli võimalik kontrollida jah-ei skaalal ja kohtumenetluses tõendada. 4) „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.ee 04.03.2015. JM ei öelnud, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930. aastatel Natsi-Saksamaa inimesed töötusest, s.t tegu oli vale faktiväitega. Artiklis JM-le omistatud mõte, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku, oli eksitavalt intervjuust välja nopitud. JM ei öelnud, et ta toetab surmanuhtluse taastamist riigireetmise kuriteo ja teiste raskete kuritegude puhul, vaid leidis, et surmanuhtlus oleks paslik karistus sarimõrvarile. Kirjeldatud väited sisaldasid asjaolusid, mille tõepärasust oli võimalik kontrollida. 5) „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 04.03.2015. JM ei tõstnud esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ja ei kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eestis, s.t tegu oli ebaõigete faktiväidetega. Väidete tõepärasus oli kontrollitav. 6) „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Artiklis kasutatud sõna „kollanokk“ oli vale faktiväide või ebakohane väärtushinnang. 7) „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor JM Delfi "Vabas mikrofonis"“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Kirjatöö sisaldas ebaõigeid andmeid, sest JM ei arutlenud vastupidiselt artiklis märgitule vääriti mõistetud fašismi ja natsionaalsotsialismi positiivse või negatiivse külje üle. 8) „MH: JM on meie erakonna wunderkind“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Artiklis avaldati vale faktiväide, kui kirjeldati JM paari aasta tagust blogi postitust, kui kohta, kus poliitik arutles "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle. Nimelt arutles JM vaid ühest neist. 9) „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD“. Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee 28.06.2015. Hageja ei ole rassismikool, s.t artikkel sisaldas jah-ei skaalal kontrollitavat faktiväidet. 10) „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt p**sest välja“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Artikkel sisaldas ebaõigeid andmeid, sest JM ei pidanud blogipostituses fašistlikku riigivalitsemiskorda vääriti mõistetuks. 11) „Mikser: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. Hageja sõnumid ei ole üles ehitatud vaenu õhutamisele, muidu oleks ammu algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 151 tunnustel s.t artiklis avaldati ebaõigeid andmeid. 12) „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 04.03.2015. JM ei ole kunagi õigustanud sunnitöölaagreid, vaid on enne poliitikasse suundumist kõneainet tekitanud blogipostitust tehes arutlenud riigivalitsemiskordade üle. Seega avaldati artiklis ebaõigeid andmeid, mis olid tsiviilkohtumenetluses kontrollitavad. 13) „TÄISMAHUS: EKRE saadik M postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 03.03.2015. JM pole kunagi kiitnud fašismi, mistõttu avaldati artiklis ebaõigeid andmeid. 14) „Poliitika.guru: Kingitus kõige nõrgemale“. Artikkel avaldati portaalis www.delfi.ee 06.03.2015. Artiklis avaldati ebaõigesti, et hageja on euroopa-vastane padukonservatiiv.

15) „JE: soovid kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all – saad aga lapsüllatused, Kinder Surprise'i“. Artikkel avaldati portaalis www.epl.delfi.ee 09.03.2015. Hageja kohta avaldati artiklis ebaõigeid andmeid, sest erinevalt artiklis märgitust ei ole hageja kunagi koosnenud vaid kolhoosi esimeestest. Eelnev fakt on kontrollitav. 16) „Nädala sõna: Lapsüllatus“. Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015. Artiklis avaldatud fraas, et lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on JM ja teised pisikesed natsipäkapikud, oli ebaõige. 17) „Wunderkind’i külm karastus“. Artikkel avaldati portaalis www.ekspress.delfi.ee 11.03.2015. Artiklis kasutati ebaõiget faktiväidet, kui kirjeldati hageja liikmeskonda kui natse, sest ükski hageja liikmetest ei ole kuulunud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei hulka. Samuti halvustati hageja valijaskonda, kui nimetati neid lollideks. Ka eelnev oli ebaõige faktiväide, sest asjaolu, kas isik on loll või mitte, on võimalik kindlaks teha kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga või objektiivse erapooletu asjatundja arvamusega. Artikli kommenteerimiskeskkond on samuti lahutamatult artikliga seotud ja avaldaja on kohustatud toimetama anonüümsete kommentaatorite või registreerunud kommentaatorite poolt avaldatud kommentaare ning eemaldama kommenteerimiskeskkonnast ebasobivad, laimavad, ebaeetilised ning ennekõike ebaõigeid andmeid sisaldavad kommentaarid. Kuna hageja seda ei teinud, vastutas ta lisaks olemasolevate ja toimetamata kommentaaride avaldamise eest. Vastuseks kostja väidetule avaldas hageja, et kostja poolt meetme teata-javõetakse-maha rakendamisest kahju tekkimise vältimiseks ei piisanud, sest enne kommentaari mahavõtmist olid mitmed inimesed seda näinud ja nende silmis oli hageja maine kahjustunud. Kommentaaride fraasid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid või alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid artiklite kommenteerimiskeskkondades olid järgmised: 1) artikli nr 1 kohta: Keskerakonna taskupartei propagandaüritus; M võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab; EKRE, see on Putini Yedro partei radikaalne fraktsioon. Nende huvi on Eesti sidumine igaveseks ajaks Venemaa alla; EKRE näol on ju tegemist lollikarjaga kõige ehedamal kujul. Rumalus ruulib ja sellistest võivad saada paremäärmuslikud klähvijad küll, kellest tõuseb ainult populistlikku tüli, aga mitte kasu Eestile. Eesti jaoks on selline punt ainult halba tegev; kesikute puudel; 2) artikli nr 2 kohta: õhutavad viha; kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima; kuidas kavatseb EKRE Tallinnast teha ainult eestikeelse linna; 3) artikli „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist JM kooli promovideo“ kohta: Keskerakonna sõsarpartei; hageja eesmärk ja olemasolu õigustus on selliste uudiste saavutamine, mis veel Kremlile parem oleks; EKREs on enamus nn kasulikud idioodid, keda petistest isa-poega on lihtlabaselt tillist tõmmanud, mängides iseenesest üsna loogilise jutuga isamaalistel tunnetel; eelmisel aastal tegi ta üleskutse rassipuhastuseks. Kuigi mitmed ebaõiged faktiväited avaldati JM ja MH suhtes, oli võimalik neid käesoleva hagi raames siiski menetleda. Nimelt olid mõlemad hageja juhatuse liikmed ja ebaõigete andmete avaldamine hageja juhatuse kui juhtorgani liikme suhtes oli õigusvastane rünne ka hageja kui juriidilise isiku suhtes, sest kahjustas hageja kui erakonna mainet. Kostja avaldas andmeid neid piisava põhjalikkusega kontrollimata, rikkudes sellega oluliselt hageja mainet, head nime ja usaldusväärsust avalikkuse ees ning tekitas mittevaralist kahju 150 000 eurot. Kostja tegevuse tõttu ei kutsutud hagejat isegi koalitsiooniläbirääkimistele. Kui nõustuda, et avaliku elu tegelasel peaks olema nn „paksem nahk“, siis astus kostja ikkagi üle

piiri. Väärtushinnangute avaldamise vajaduse kaaluksid avalikkuse huvid üles vaid siis, kui need aitavad kaasa ühiskondlikule debatile. Avalikkuse huvid ei kaalu üles väärtushinnanguid, mis on avaldatud vaid hageja maine kahjustamiseks ja mida on tehtud süstemaatiliselt. Kostja vastuväited

kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Kostja eesmärk ei olnud viha õhutamine hageja vastu, vaid soov edendada debatti avalikkusele oluliste küsimuste üle – hageja näol oli tegemist uue poliitilise jõuga, kelle tegemiste, saavutuste ja ka põrumiste vastu oli avalikkusel nii eeldatav kui põhjendatud huvi. Poliitilise debati vabadus on demokraatialiku ühiskonna tuumik kontseptsioon, mis valitseb läbi kogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (inimõiguste konventsioon) ning selle piiramiseks peaks olema eriliselt oluline vajadus demokraatlikus ühiskonnas. Vaidlusalused avaldused olid õigustatud, sest informatsiooni vastu oli avalikkusel põhjendatud huvi, kostja oli heauskne; avaldused ei olnud spekulatiivsed ja täidetud olid muud ajakirjandusel lasuvad kohustused vahendades poliitilise debati esemeks olevat. Kostjal ei olnud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväited sisaldavaid kommentaare ennetada ning vihakõne kommentaarides ei leidunud. Õiguskaitsevahendite kasutamine au teotavate faktiväidete ja väärtushinnangute puhul on võimalik, kui nende avaldamine oli tahtlik. Avaldamise võimaldamine ei võrdu avaldamisega. Kostja ei toimetanud ega aktsepteerinud enne kommentaari tegemist iga kommentaari, vaid andis kommenteerimise võimaluse, s.t lõi platvormi debateerimiseks, küsimiseks, kahtlemiseks ja arvamuse jagamiseks. EIK on selgitanud, et kommentaariumi pidaja on enda initsiatiivil kohustatud tagama vaid, et vihakõne, otsesed ähvardused või üleskutsed vägivallale sisaldavad kommentaarid saaksid viivitamata kustutatud. Kõigi ülejäänud kommentaaride osas nõustus EIK, et piisavaks hoolsusmeetmeks on nn teata-ja-võetakse-maha süsteem, mille kohaselt uudisportaal reageerib vastava teate saamisele ning eemaldab kommentaarid selle järgselt, kui peab teadet põhjendatuks. Vihakõne defineeritakse kitsalt ning artiklites ja kommentaarides seda ei olnud. Kommentaaride kontekst ja sisu olid selgelt lugejate emotsionaalsed arvamused ning tagajärjed hagejale ei olnud erilised võrreldes ülejäänud avalikus ruumis oleva info tekitatud tagajärgedega hagejale. Täiendavalt märkis kostja, et ta on osaliselt juba eemaldanud ning teinud ettevalmistusi eemaldamaks osad väärtushinnanguid sisaldavad kommentaarid. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei olnud võimalik, sest hageja oli juriidiline isik. Füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste kogemine on omane füüsilistele isikutele. Üldreeglina on juriidilistel isikutel võimalik majandusliku varalise kahju tekkimine. Võimatu oli ka hageja nõue edasisest kahju tekitamisest hoidumiseks selliselt, et kostja hoidub ebaõigete andmete avaldamisest, maine kahjustamisest ja ebakohaste väärtushinnangute kasutamisest. VÕS §-st 1055 tuleneb, et õigusvastase tegevuse lõpetamist ja edasisest tegevusest hoidumist saab nõuda konkreetse õigusvastaselt kasutatud teose osas. Seega puudus õiguslik alus kohustada kostjat hoiduma abstraktselt edasisest autorite varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumisest tulevikus. Lisaks ei olnud hagejal ka ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise nõuet, sest kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja EIK praktika ei luba kustutada kogu artiklit võrguväljaandest. Internetiarhiivis olevate artiklite kustutamine ei olnud proportsionaalne meede muude õigushüvede kaitseks. Maakohtu otsus

au teotamise või maine kaitseks hagi, sest avalikkusel on põhjendatud huvi kriitikale ja demokraatlikult valitud erakonnal peab olema kõrgendatud talumiskohustus (EIK 15.5.2005 otsus asjas Steel ja Morris vs Ühendkuningriigid). Isegi hageja seaduslik esindaja MH on ajakirjaniku küsimusele vastuse andmisel leidnud, et poliitilistes aruteludes võib ja peabki end väljendama tavapärasest enam tähelepanu köitvamate väljenditega ning agressiivsemalt. Kuivõrd hageja juhtivpoliitik eeldas poliitikas kõrgemat talumisläve seoses tema väljaütlemistega, siis tuleb ka hagejal endal arvestada kõrgendatud talumiskohustusega. Lisaks oli vaidlusalusel perioodil põhjendatult hageja vastu kõrgendatud huvi ja tavapärasest teravam debatt, sest hageja ületas esmakordselt valimiskünnise ja sai Riigikokku. Eelnevale käsitlusele alternatiivselt kontrollis kohus, kas hagis esile toodud väited võisid olla ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust. Ümberlükkamist saab nõuda vaid ebaõigete faktiväidete puhul. Kohus asus seisukohale, et kõik vaidlusalused väljendid olid väärtushinnangud, põhjendades seda järgmiselt: 1) esimeses artiklis avaldatud väljend „provokatiivne tõrvikurongkäik“ oli iseloomustav/meenutav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga; a. esimese artikli kommentaarides avaldatud väljendite „Keskerakonna taskupartei propagandaüritus“ ja „Martin võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab“ osas märkis kohus, et kostjal ei lasunud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavaid kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei leidunud. Lisaks puudutas teine kommentaar MH, mille eemaldamist ei oleks hageja saanud nõuda; 2) teises artiklis avaldatud väljend „vihaõhutaja“ oli iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 3) teises artiklis avaldatud väljend „euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“ oli iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav; tegu oli kujundliku kõnega, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 4) teises artiklis avaldatud seisukoht „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“ oli iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav; hinnanguliseks tegi lause ka sõna „pigem“ kasutamine, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 5) teises artiklis avaldatud seisukoht „samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani“ oli iseloomustav ja võrdlev hinnang, mida ei saanud jahei skaalal hinnata; hinnanguliseks tegi lause ka sõnade „samalaadne“, „hinguse toomine“ kasutamine, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 6) teises artiklis avaldatud mõte „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada“ oli iseloomustav ja oletuslik hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja kontrollida; hinnanguliseks tegi lause ka väljendite

„tumedaid tunge äratav“, „enda huvides probleeme tekitav“ kasutamine, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 7) teises artiklis avaldatud mõte „EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu“ oli kirjeldav ja seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 8) teises artiklis avaldatud väljendid „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks“, „hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu“ ja „vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida“ olid artikli autori isiklikud arvamused ja oletused hageja tegevusele, neid ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli väärtushinnanguga; a. teise artikli kommentaarides avaldatud väljendite „viha õhutamine“ ja „kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima“ osas märkis kohus, et kostjal ei lasu kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei leidunud; 9) kolmanda artikli pealkiri „Trump kätte vaenujõududele“, oli isiklik arvamus ja hinnang hageja tegevusele; seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning kontrollida, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 10) kolmanda artikli väljend „Meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ andis hinnangu hageja tegevusele, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 11) kolmanda artikli fraasid „mängivad provokatiivselt“ ja „sütitab tarbetut tüli“ väljendasid hinnangut hagejale ja neid ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 12) kolmanda artikli väide, et hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis üleliigsed, oli iseloomustav hinnang hageja loosungile, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 13) kolmandas artiklis avaldatud väide, et hüüdlaused nagu „eestlase Eesti eest“ iseloomustasid marurahvuslasi ja paremäärmuslasi ning see on võrreldav hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!“, oli hageja loosungist tulenev iseloomustav hinnang/meenutus, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 14) kolmandas artiklis avaldatud väited, et rongkäigu loosungid kõnelesid kitsarinnalisest rahvuslusest ja rõhutasid õige nahavärvi olulisust, oli loosungist tulenev iseloomustav ajakirjaniku hinnang/meenutus, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 15) kolmandas artiklis avaldatud väljend „EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud“ oli loosungist tingitud iseloomustav hinnang, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 16) neljandas artiklis avaldatud JM seisukohad Natsi-Saksamaa sõjatööstuse kui päästerõnga kohta toonaste inimeste jaoks, nõustaja nõusoleku vajadusest abordi tegemiseks ja surmanuhtluse taastamise kohta puudutasid JM ja nende ümberlükkamist sai nõuda vaid JM ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et tegu ei olnud faktiväidetega; 17) viiendas artiklis avaldatud JM blogipostituse tõlgendust, nagu ta oleks tõstnud esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning kutsunud üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas, ei saanud hageja vaidlustada, sest tegu oli artikliga, mis oli avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu portaalis; 18) kuuendas artiklis avaldatud JM kirjeldusena märgitud sõna „kollanokk“ osas ei saanud hageja nõudeid esitada, sest see puudutas JM ja selle ümberlükkamist sai nõuda vaid JM ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et tegu ei olnud faktiväitega; 19) seitsmendas ja kaheksandas artiklis avaldatud JM blogipostituse kirjelduse (noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle) osas, ei

saanud hageja nõudeid esitada, sest see puudutas JM ja selle ümberlükkamist sai nõuda vaid JM ise. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud, sest tulenesid üksüheselt blogipostitusest ja intervjuust; 20) üheksandas artiklis avaldatud mõttest hagejast kui rassismikoolist väljendus hinnang hageja tegevusele, seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 21) kümnendas artiklis avaldatud JM seisukoha kirjelduse osas, et fašism ja natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ja nendel on positiivsed külgi, sai nõudeid esitada ainult JM ise, hagejal nõudeõigus puudus. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud; 22) üheteistkümnendas artiklis avaldatud SM seisukoht, et hageja sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele, oli kolmanda isiku arusaama hageja tegevusest lugejateni toomine; seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata, s.t tegu oli väärtushinnanguga. Ajakirjanikul on õigus kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole ajakirjanikul õigus muuta; 23) kaheteistkümnendas artiklis avaldatud väljendi osas „noorpoliitiku blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid“ sai nõudeid esitada ainult JM ise, hagejal nõudeõigus puudus. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud. Lisaks on ajakirjanikul õigus kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ja kajastatut ning seda ei ole ajakirjanikul õigus muuta; 24) kolmeteistkümnendas artiklis avaldatud JM blogipostituse kirjelduse osas, et viimane kiitis seal fašismi, sai nõudeid esitada ainult JM ise, hagejal nõudeõigus puudus. Alternatiivselt täheldas kohus, et väited olid põhjendatud; 25) neljateistkümnendas artiklis avaldatud mõte, et hageja on euroopa-vastane padukonservatiiv, oli hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ja see ei olnud kontrollitav, s.t tegu oli väärtushinnanguga; 26) viieteistkümnendas artiklis avaldanud väide, et hageja on kolhoosiesimeeste partei, oli kujundlik väljend, mis oli hinnanguline, s.t tegu oli väärtushinnanguga. Isegi kui oleks tegu olnud faktiväitega, ei oleks see olnud vale, sest hageja möönis, et nende liikmeskonnas on kolhoosiesimehi; 27) kuueteistkümnendas artiklis avaldatud väide „lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on JM ja teised pisikesed natsipäkapikud“ oli mõlema poole hinnangul väärtushinnang; 28) seitsmeteistkümnendas artiklis kasutatud fraase „need natsid“ ja „lollid“ ei saanud hageja vaidlustada, sest kirjeldasid hageja liikmeskonda. Lisaks oli tegu iseloomustava hinnanguga, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata ning see ei olnud kontrollitav; 29) artikli „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist JM kooli promovideo!“ kommentaarides avaldatud mõtete osas märkis kostja, et kostjal ei lasunud kohustust ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid sisaldavaid kommentaare ennetada ning hageja suhtes vihakõne kommentaarides ei leidunud. Kuivõrd ükski väidetest ei olnud faktiväide, puudus kostjal kohustus faktiväidete ümberlükkamiseks, mistõttu ei analüüsinud kohus hageja teist nõuet ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja andmete avaldamisest hoidumiseks. VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt on väärtushinnangute avaldamine õigusvastane, kui avaldatud väärtushinnangud ei ole kohased ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on õigustatud arvestades muuhulgas avalikkuse huve. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Ükski väärtushinnang ei olnud ebakohane, küll aga olid mitmed negatiivsed. Kuid ka negatiivne hinnang võib olla põhjendatud ja kohane. Sellele andsid kinnitust mitmed hageja juhtivpoliitikute väljaütlemised nii intervjuudes kui sotsiaalmeedias. Näiteks MH poolt avaldatu: „Meie immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust ja kogu lugu“. Samuti kinnitasid seda asjatundjate Jaak Valge ja Krista Kerge arvamused, kuigi neid ei olnud võimalik absoluutse tõendina kasutada väärtushinnangute põhjendamatuse hindamisel, sest selle osas tuli seisukoht anda mõistliku isiku seisukohalt lähtudes. Samuti olid KK-le esitatud küsimused suunavad valikvastuste tõttu. Veel selgitas kohus, et nende kirjalikud arvamused ei olnud ekspertarvamused TsMS § 293 mõttes, sest täitmata olid 32. peatükis sätestatud nõuded. Tegu oli dokumentaalsete tõenditega, millest nähtus asjatundja arvamus. Isegi kui artiklites oleks olnud ebakohaseid väärtushinnanguid, kaalusid avalikkuse huvid üles hageja huvid, mistõttu puudus hinnangute avaldamisel õigusvastasus kui eeldus nõude esitamiseks. Hageja mittevaralise kahju nõue tuli jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 42 kohaselt võib juriidiline isik nõuda küll au teotamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, mitte aga moraalse kahju hüvitamist. Niisugune käsitlus ei ole vastuolus põhiseadusega (PS), sest juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (Riigikohtu 27.03.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97). Lisaks ei toonud hageja välja, milles tema mittevaraline kahju seisnes. Vastupidi, hageja ise kinnitas, et pärast artiklite avaldamist hageja maine tõusis. Kuivõrd kohus jättis hagi kõikides nõuetes rahuldamata, puudus vajadus asuda analüüsima hageja istungil välja toodud mõtet, et VÕS § 134 lg 2 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS-ga. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olid 9 250 eurot (käibemaksuta), mis tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus

Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kõikides kostja avaldatud artiklites sisalduvad väited olid kohased väärtushinnangud. Järgmisena esitatakse fraasid, mille osas hageja kohtu seisukohta ei jaganud ja põhjendused: 1) fraas „provokatiivne tõrvikurongkäik“ oli ebaõige väide, mida kinnitas ajaloolase JV arvamus; 2) fraas „pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ oli faktiväide. Rongkäigu provokatiivsust saab kontrollida tunnistajate kaasabil ja videosalvestisi vaadeldes. Kui tegevuse käigus ei pandud toime provokatsioone, ei saa rongkäik olla provokatiivne; 3) asjaolu, kas keegi on vihaõhutaja, saab samuti hõlpsalt kontrollida karistusregistri kaudu. Kui isik ei ole KarS § 151 alusel süüdi mõistetud, siis isik vihaõhutaja ei ole. Seega oli nimetatud väite puhul tegu vale faktiväitega; 4) kontrollitav oli fraasi „Euroopalike väärtuse jalge alla tallamisele“ tõelevastavus, kõrvutades hageja parteiprogramm inimõiguste konventsiooniga; 5) faktiväited sisaldusid ka fraasis „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“; 6) kontrollitav oli väljendi „hageja ajab samalaadset ideoloogiat nagu näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani“ tõelevastavus. Selleks tuli kontrollida loetletud liikumiste dokumentides sisalduvaid printsiipe või parteiprogramme ning kontrollida, kas hageja ideoloogia on samalaadne; 7) lõigus „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada“ oli arvukalt faktiväiteid, mida sai kontrollida vaatluse, eksperdi- ja asjatundja arvamuse ning tunnistajate ütlustega; 8) fraasi „nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu. Nende ühiskonnakriitika võib kokku võtta paari märksõnaga: meedia on kallutatud, parlament takistab arengut ja tugevat juhti ei tohiks seadustega ülemäära kätest siduda“ tõelevastavust sai kontrollida parteiprogramme võrreldes; 9) ka väiteid, et hageja parlamenti pääsemine oli demokraatia paradoks ja hageja töötab Eestile vastu ning hagejat võrdsustatakse vihaõhutajaga, oli võimalik kontrollida; 10) fraasi „trump kätte vaenujõududele“ oli võimalik kontrollida; 11) hinnangus „pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ sisaldusid kontrollitavad faktilised andmed. Kontrollivõimaluse ilmestamiseks esitas hageja ajaloolase J. Valge arvamuse; 12) väljendite „provokatiivselt mängima“ ja „tarbetut tüli sütitama“ tõepärasust oli võimalik tuvastada, kui kontrollida, kas kostja tegevus ajas kedagi tülli; 13) järeldust „hageja tegevus annab mõista, et mitte-eestlased on riigis üleliigsed“ oli võimalik kontrollida. Kohus ei saanud järeldada kostja liikme väljaütlemisest „kui on must, näita ust“, et see oli erakonna ametlik positsioon; 14) dokumentaalse tõendiga või sotsioloogilise uuringuga oli võimalik kontrollida, kas ajakirjaniku võrdlus, et hüüdlaused nagu „eestlaste Eesti eest“ iseloomustavad marurahvuslasi ning paremäärmuslasi ja need on võrreldavad hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!“. Kusjuures eestimeelne rahvuslik loosung ei saanud olla käsitletav marurahvusliku ja natsionaalsotsialistlikult meelestatud hüüdlausena, mistõttu oli tegu ebaõige faktiväitega;

15) ajakirjaniku avaldatud mõte, et nähes tõrvikurongkäigus loosungit „sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees“, meenusid talle tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest, oli kirjutatud viisil, mis oli käsitletav faktiväitena, sest selle tõepärasust sai ajaloolane analüüsida; 16) väide „EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud“ oli kontrollitav dokumentaalsete tõendite abil, s.t tegu oli faktiväitega. Kuivõrd rongkäik ja seal nähtud loosungid ei olnud Eesti Vabariigile kahjulikud, oli tegu ebaõigete andmetega; 17) fraasides „uus Riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest“ ja „M soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku“ sisaldusid ebaõiged faktiväited. Hageja juhatuse liige ei öelnud ajakirjaniku poolt kirjeldatud kujul nimetatud fraase. Nõue oli võimalik esitada, sest ei saa välistada, et mistahes kontekstis mistahes ebakohased väärtushinnangud ja/või ebaõiged faktiväited juriidilisest isikust juhatuse liikme (tema tegevuse, tõekspidamiste jms) kohta ei saaks tekitada kahju juriidilise isiku mainele ega annaks seeläbi alust nt edasisest rikkumisest hoidumise nõudele VÕS § 1055 lg 1 mõttes ja/või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele VÕS § 1047 alusel (TlnRingK 17.11.2016 määrus samas asjas); 18) fraas „kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas“ leidus artiklis, mis avaldati veebiportaalis www.delfi.ee ja mis oli avaldatud üksüheselt ka portaalis www.err.ee. Eelnev ei välistanud viidatud väite osas kostja vastu nõude esitamise. Fraas sisaldas ebaõigeid kontrollitavaid väiteid; 19) sõna „kollanokk“ kasutamisega avaldas kostja ebaõige faktiväite. Kollanoka all mõisetakse reeglina isikut, kes on valdkonnas, milles ta tegutseb, täiesti asjatundmatu ning kogenematu. Tõendatav ja kontrollitav jah-ei skaalal oli asjaolu, kui kaua oli JM enne artiklite avaldamist tegutsenud poliitikuna; 20) fraas „noorpoliitik arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle“ oli ebaõige faktiväide, sest JM ei ole kunagi hageja juhatuse liikmena väitnud, et fašism või natsionaalsotsialism on vääriti mõistetud ning nendel on positiivsed küljed. Eelnev oli jah-ei skaalal kontrollitav; 21) väide, et kostja oli rassismi kool, oli jah-ei skaalal kontrollitav. Nimelt sai uurida, kas kostja liikmeskonnas oli rassistlikult meelestatud isikuid ja kas liikmeskonda mõjutati rassistlike maailmavaadetega; 22) fraasis „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKREga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele“ leidus ebaõige faktiväide, sest kostja sõnumid ei olnud üles ehitatud vaenu õhtumisele. Sõltumata sellest, et artiklis tsiteeriti poliitiku poolt öeldut, oli kostja vastutus võimalik, sest tema vastutas avaldajana ebaõigete andmete avaldamise eest; 23) tsiviilkohtumenetluses oli kontrollitav, kas JM õigustas blogipostituses sunnitöölaagreid või mitte, s.t tegu oli faktiväitega; 24) fraasi „Riigikogu pesamuna JM (EKRE) kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses fašismi“ oli võimalik jah-ei skaalal kontrollida, uurides kas JM kiitis fašismi või arutles selle üle. Millegi kiitmine eeldab vaid positiivse poole välja toomist ja rõhutamist, kuid JM arutles nii positiivse kui negatiivse poole üle, mis ei ole käsitletav kiitmisega; 25) fraasi „EKRE – Euroopa-vastased padukonservatiivid“ puhul oli tegemist ebaõige faktiväitega. Vastuse küsimusele, kas hageja poliitika oli Euroopa ja Euroopa Liidu vastane, oli võimalik leida hageja parteiprogrammist, valimislubadustest ja juhatuse otsustest; 26) väite, et hageja on kolhoosi esimeeste partei tõepärasust sai hinnata hageja liikmeskonna andmeid uurides, s.t tegu oli faktiväitega;

27) kostjale omistatud tiitel „natsid“ oli ebaõige faktiväide. Natside all mõeldakse natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat edendavat parteid ja liikmeskonda, mistõttu oli fakt kontrollitav hageja parteiprogrammi kaudu; 28) fraasi „petistest isa-poega“ tõepärasus oli kontrollitav. Ilmselt mõeldi siinkohal hageja juhatuse liikmeid M ja MH ning nende petiseks olemist oli hõlbus kontrollida. Isegi kui tegu ei olnud faktiväitega, oli see ebakohane väärtushinnang. Ebakohaste väärtushinnangute esitamisel on piir, mida ei tohi ületada. Ennekõike tuleb järgida ajakirjanduses ajakirjanduseetikat, kontrollima faktiväidete avaldamisel faktoloogia õigsust, väärtushinnangute avaldamisel aga teatava faktilise aluspõhja olemasolu. Terav kriitika on õigustatud juhul, kui see aitab kaasa avalikule debatile, s.t ebakonstruktiivne alusetu kriitika avaliku elu tegelase või poliitilise erakonna aadressil ei ole õigustatud. Kostja avaldatud artiklites hageja kohta toodud faktiväited või väärtushinnangud ei olnud põhjendatud ja lubatavad. MH poolt väljaöeldud metafoorne väljaütlemine ei olnud praegusel juhul asjakohane ja ei õigustanud kostja tegevust. Avaldatud kommentaaride hindamisel tuvastas kohus vääralt, et kostja tõendas teata-javõetakse-maha süsteemi rakendamist tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõenditega. Kohus jõudis järeldusele vaid vastustaja lepingulise esindaja kohtuistungil antud paljasõnalise seletuse pinnalt. Süsteemi kasutamist kostja puhul ei saanud pidada iga veebiväljaande puhul ka üldtuntuks. Eelnev ei olnud piisav, et lugeda tuvastatuks kostja poolt teata-ja-võetakse-maha süsteemi rakendamine. Mittevaralise kahju hüvitamist puudutava kohtupraktika kohaselt peab hageja (kannatanu) tõendama rikkumise toimepanemist, kuid mittevaralise kahju tekkimist ei pea tõendama, sest rikkumise korral seda eeldatakse. Pealegi on mainekahju tekkimine raskesti tõendatav asjaolu ning mainekahju tekkimist saab järeldada ja tõendada rikkumise asjaolude hindamise kaudu ning kannatanu isikut arvestades. Praegu oli kannatanu poliitiline erakond. Poliitilise erakonna maine kahjustumist, kui tema kohta avaldatakse meedias ebaõigeid faktiväiteid/ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb samuti eeldada. Mainekahju tekkimist poliitilisele erakonnale tuleb kõnealuses olukorras lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes, mida ei olegi vaja tõendada. Kui ringkonnakohus leiab, et hagejal kui erakonnal puudub alus hagis toodud nõuete esitamiseks mitte maakohtu poolt välja toodud põhjustel, vaid põhjusel, et seda takistab kohaldamisele kuuluva normina VÕS § 134 lg 2, palus hageja jätta VÕS § 134 lg 2 kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 25 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis ning edastada kohtuotsus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg 3 alusel Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Asjatundjate JV ja KK arvamused olid praeguses asjas kohaldatavad. Esitatud arvamused olid igati sobilikud, usaldusväärsed ja lubatavad tõendid vaidlusaluste asjaolude tõendamiseks. Kohtuotsus oli põhjendamatu osas, milles kohus leidis, et tõrvikurongkäigu sarnasust nn kurikuulsate 1930. aastate tõrvikurongkäikudega saab hinnata vaid keskmise mõistliku isiku ehk tavainimese seisukohast. Asjas oli kahtlemata kohaldatav ka KK arvamus, kuigi ta vastas valikvastustega küsimustele. Hageja poolt soovitud asjaolu tõendamiseks tuligi asjatundjale esitada täpselt sellised küsimused nagu hageja esitas. Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu seisukoht

hoidumist (VÕS § 1055 lg 1) ja reeglina kahju hüvitamist (VÕS § 127 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2). Kuna mainet kahjustavat väärtushinnangut ümber lükata ei saa, siis väärtushinnangu puhul VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldada ei ole võimalik. II Hageja on veendumusel, et enamiku kirjeldatud väidete näol on tegemist faktiväidetega. Kostja seevastu on seisukohal, et kõik hageja viidatud väited on väärtushinnangud. Maakohus nõustus otsuses kostjaga. Seega analüüsib kohus järgnevalt, et kas kostja poolt avaldatud hageja esiletõstetud väidete näol oli tegu väärtushinnangute või faktiväidetega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 11.02.2004 otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Ringkonnakohus kontrollib järgnevat, kas maakohus tuvastas õigesti, et kõik vaidlusalused artiklites avaldatud väited, mis maakohtu hinnangul puudutasid hagejat, olid kohased väärtushinnangud: 1) „provokatiivne tõrvikurongkäik“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõna „provokatiivne“ oli iseloomustav ning mida ei saanud jah-ei skaalal kontrollida, kuid mida oli võimalik põhjendada. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus, et vaidlusalune sõna ei väljenda mitte mõtet, et koosviibimisel toimus arvukalt provokatsioone, vaid seda, et rongkäik oli väljakutsuv, milles väljendub sõna „provokatsiooni“ definitsioon. Kas tegevus on väljakutsuv ehk isegi ässitav, on igaühe subjektiivse taju küsimus. Ajakirjandusel on õigus anda isikute ja nende tegevuse kohta subjektiivseid hinnanguid ja isikute tegevust või tegevuse tagajärgi arvustada (vt nt EIK 26.04.1995 otsust asjas Prager ja Oberschlick vs Austria); 2) „vihaõhutaja“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalune sõna oli iseloomustav hinnang, mida ei saanud jah-ei skaalal hinnata, mistõttu oli tegu subjektiivse väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Hinnangut oli võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada. Hageja on menetlusdokumentides viidanud sellele, et vihaõhtuajal on Eesti kultuuriruumis kujunenud välja selge tähendus ja tituleerides keegi vihaõhutajaks, mõistavad kolmandad isikud, et see isik on süüdi mõistetud viha õhutamises. Ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu. Nimelt on karistusseadustiku (KarS) vastava sätte § 151 pealkiri „Vaenu õhutamine“ ja ka selle sisu ei kajasta terminit „vihaõhutaja“. Kuigi Riigikohtu 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 p-s 12 avaldati, et põhimõtteliselt on võimalik isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ei saanud ka seda tõdemust aluseks võttes leida, et kirjeldades hagejat vihaõhutajana, viidati tema süüdimõistmisele KarS §-s 151 sätestatud kuriteo toimepanemises või vähemalt selles sätestatud teo toimepanemisele (vt nt Riigikohtu 13.04.2007 otsust asjas nr 3-2-1-5-07, p 28). Pigem viidati tavapärasest julgematele väljaütlemistele ja oma sõnumi levitamiseks kasutatavatele eripärastele võtetele (nt tõrvikurongkäigu korraldamine); 3) „euroopalike väärtuste jalge alla tallamine“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada. Seda ei ole võimalik jah-ei skaalal hinnata ka võrreldes inimõiguste konventsiooni teksti parteiprogrammiga, sest võrdlus on reeglina hinnanguline ja ei muuda sellest tehtud lõppjäreldusi faktiväideteks; 4) „põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi“ – eelnev sisaldab kahe väidet, n.o (1) hageja põlistab end teisi halvustades; (2) hageja lahterdab inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse

kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale ja äsja toimunud tõrvikurongkäigule, kus lehvitati loosungitega, mis kajastasid tavapärasest eristuvaid maailmavaateid. Hinnanguid saab põhjendada, kuid nende tõesust või väärust ei saa tõendada; 5) „samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani“ – eelnev sisaldab kahte väidet, n.o (1) hageja ideoloogiaga sarnast ideoloogiat ajavad Jobbik Ungarist jt; (2) hageja toob Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis varem viis Teise maailmasõjani. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõlemad viidatud väited olid väärtushinnangud, sest need olid hinnangulised, mida väljendas ka sõnade „samalaadne“ ja „hinguse toomine“ kasutamine. Ideoloogiate samalaadsust oli võimalik põhjendada, kuid mitte tõendada. Nõndasamuti ei olnud võimalik tõendada, kas hageja tõi endaga kaasa samalaadse hinguse, mis enam kui pool sajandit tagasi viis maailmasõjani; 6) „Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada“ – eelnev sisaldab kahte väidet, n.o (1) hageja äratab Eestis inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt; (2) Eestis ei ela massiliselt (majandus)põgenikke; (3) Eestis elab kõrvuti mitu rahvast; (4) mitmele Eestis elavale rahvale mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda; (5) hagejal on tuldläitvad loosungid, millega ta püüab mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja kõiki eelnevalt viidatud väiteid, vaid nendest iseenda poolt tehtud järeldust, et hageja õhutab agressiivset rahvusvahelist vaenu. Kuigi vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele asjas nr 3-2-1-24-15 on võimalik, et ümberlükatavad ebaõiged faktiväited võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja avaldatud väidetest tuletatav, et kostja heitis hagejale ette agressiivse rahvusvahelise vaenu õhutamist. Vaidlustatud fraasides avalduvad mõtted on osaliselt kujundlikud, kirjeldades autori tundmusi seoses hageja poliitika ja juhtfiguuride väljaütlemistega (nt väited nr 1, 4, 5). Seega on tegu väärtushinnangutega. Väited nr 2 ja 3 on faktiväited; 7) „nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada. Ei ole võimalik jah-ei skaalal hinnata, kas hageja põlgab demokraatlikke institutsioone või on tema tundmused nendega seoses teistsugused; 8) „EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevalt kirjeldatud lauses peale asjaolu, et hageja pääses parlamenti, muid faktiväiteid ei esine. Eelnevat hageja ei vaidlusta; 9) „hageja tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada; 10) „vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida“ – hageja leidis, et viidatud fraasis sisalduv väide, nagu oleks hageja vihaõhutaja, oli faktiväide. Ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud väide oli väärtushinnang. Seisukoha põhjendused kajastuvad ülal p-s 2.

11) „trump kätte vaenujõududele“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas väljendub autori hinnang hageja poliitikale, mida saab põhjendada, kuid mille tõesust või väärust ei saa tõendada; 12) „meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevas faktiväiteid ei sisaldunud. Autor ei võrdsustanud viidatud fraasis hageja rongkäiku 1930. aastate tõrvikurongkäikudega, vaid avaldas, et rongkäik meenutas temale varem ajaloos aset leidnud sündmusi. Seega ei sisaldanud vaidlustatud lause faktiväiteid; 13) „nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et omadust väljendavad sõnad ja fraasid, n.o „provokatiivne“ ja „tüli sütitav“ olid hagejat iseloomustavad sõnad, mis ei kandnud endas jah-ei skaalal kontrollimist võimaldavaid andmed, s.t tegu oli väärtushinnangutega; 14) „just nimelt „eestlaste Eesti“. See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnev sisaldas väärtushinnangut, mis kirjeldas rongkäigus nähtud loosungit ja sellest tehtud järeldusi. Väidet ei saanud jah-ei skaalal kontrollida; 15) „kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!““ – eelnevas sisaldus väide, et hageja rongkäigu loosungid iseloomustasid pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegu oli autori subjektiivse hinnanguga, mis põhines nähtud loosungitel ja autori elukogemusel. Artiklis ei võrdsustatud hagejat marurahvuslaste ja parmäärmuslastega, vaid nende ühendamiseks kasutati sõna „pigem“, väljendades ebakindlat hinnangut. Seda ei saanud jah-ei skaalal hinnata; 16) „loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.“ Nahavärvi rõhutamine annab mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest“ – apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu seisukoht, et viidatud loosung ei saanud meenutada kolmekümnendate tõrvikurongkäike. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, kas artikli autorile meenutab nähtu mõnda ammust ajaloosündmust või mitte, on subjektiivne elukogemusel põhinev väärtushinnang, mida ei ole võimalik jah-ei skaalal kontrollida; 17) „mis õigusega ahistab Eesti riik MK, /.../, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega EKRE-l tõrvikurongkäike pidada“ – apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustas väite, et tõrvikurongkäigus kasutatud loosungid olid paremradikaalsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegu oli autori subjektiivse hinnanguga, mis põhines nähtud loosungitel ja autori elukogemusel. Nimelt radikaalsus, liberaalsus või konservatiivsus väljendub alati kirjutaja enda subjektiivses maailmapildis vastavalt konkreetse erakonna platvormile ja muljele mistahes valdkonnas; 18) „Rassismi kool enne EKRE-t: Bikers Pub ei teenindanud neegreid“ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et EKRE kõrvutmine artikli pealkirjas rassismi kooliga, ei ole faktiväide. Rassismi koolil kui sellisel puudub faktiline aluspõhi. EKRE kõrvutamine millegagi, mida reaalselt ei eksisteeri ja mis sisustatakse üksnes lugeja enda subjektiivsete arvamuste baasil, ei ole jah-ei skaalal kontrollitav; 19) „sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele“ – ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuigi ajakirjanikul on õigus ja kohustus kajastada poliitiku poolt väljaöeldut, ei vabasta see avaldajat tingimata võimalikust vastutusest. Seepärast on ka praegusel juhul oluline analüüsida, kas tsitaadis märgitud mõte, et EKRE sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele, oli faktiväide või väärtushinnang. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevat ei olnud võimalik

kontrollida jah-ei skaalal, küll aga oli võimalik seisukohta põhjendada. Seepärast oli vaidlustatud väite näol tegu väärtushinnanguga; 20) „EKRE – Euroopa-vastased padukonservatiivid“ – Euroopa-vastasus on hinnanguline, selle tõelevastavuse hindamiseks puuduvad kriteeriumid. Küll aga on võimalik põhjendada, miks autori hinnangul on erakond Euroopa-vastane. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kirjeldatud väite näol on tegemist väärtushinnanguga; 21) „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk ringitehtud „kolhoosi esimeeste partei““ – ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis ei ole avaldatud väidet, et hageja liikmeskond koosneb valdavalt endistest kolhoosi esimeestest. Pigem püüab artikli autor tabada hageja poliitika mentaliteeti ja kasutab selleks kujundlikku väljendit „kolhoosi esimeeste partei“. Seesuguse kujundliku väljendi kasutamine on hinnanguline, mistõttu on tegu väärtushinnanguga; 22) „Lapsüllatus on valimisealistele kodanikele mõeldud EKRE nime kandev üllatusmuna, mille sees on JM ja teised pisikesed natsipäkapikud“ – hageja nõustus, et viidatud fraas sisaldab väärtushinnanguid, mitte faktiväiteid. Kuigi maakohus seda selgesõnaliselt otsuse p-s 13.18 ei kirjeldanud, on otsusest siiski sedastatav, et maakohus nõustus hageja hinnanguga. Samuti nõustub sellega ringkonnakohus; 23) „Mine tea, võib-olla olin koguni nende „lollide“ seas – maalt ja hobusega -, kes „need natsid“ Toompeale valis“ – hageja vaidlustas viidatud lauses kaks väidet: „nende “lollide““ ja „need natsid“. Maakohtu hinnangul ei saanud hageja vaidlusaluste väidete ümberlükkamist nõuda, sest need puudutasid hageja valijaskonda. Tegelikult oli viidatud fraasist üks väide suunatud hageja valijaskonnale ja teine hagejale endale. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja sõna „lollid“ paigutamist väidete hulka, mida hageja vaidlustada ei saa. Samas on hageja leidnud, et väidet „natsid“ oli võimalik jah-ei skaalal hinnata, sest natsid on ilmselgelt isikud, kes edendavad natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja kuuluvad selle liikmeskonda. Ringkonnakohus eelnevaga ei nõustu. Sõna „natsid“ kasutamine artiklis ei ole kantud soovist tituleerida hagejat natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat viljelevaks parteiks. See oli esitatud viisil, mis ei püüdnud ka lugejale jätta muljet, et hageja on natsionaalsotsialistlik partei. Pigem oli sõna kasutusel sõnumi ironiseerimiseks. Võimalusele arvestada väidete kvalifitseerimisel ka nende esitamise/avaldamise konteksti ja audtitooriumiga, on viidanud Riigikohus 13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 p-s 27. Seega ei olnud tegu faktiväite vaid väärtushinnanguga. Kui kõik eelnevad väited puudutasid hagejat kui erakonda, siis hagis on hageja vaidlustanud ka mitmed väited, mis puudutasid esmajoones teatud erakonna liikmeid, n.o JM ja MH. Enne kui kohus asub analüüsima, kas mõned nimetatud isikuid puudutavates artiklites kajastatud väited olid faktiväited või ebakohased väärtushinnangud, annab ringkonnakohus arvamuse, kas hagejal oli võimalus nimetatud osas õiguskaitsevahendeid kasutada, s.t kas hageja mõne liikme kohta avaldatud kirjutisest au teotamise tõttu tulenevad nõuded kandusid üle hagejale. Riigikohus on 17.12.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-144-15 p-s 12 selgitanud, et faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist on võimalik juriidilisel isikul vaidlustada vaid juhul, kui need puudutavad juriidilist isikut ennast, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. Samas ei välista see seisukoht, et teatud juhtudel võib väide rikkuda nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku õigusi, kuid selleks peab vaidlusalune väide käima mõlema kohta. Hageja on lisaks eelnevalt p-des 1-23 kirjeldatud väidetele vaidlustanud ka järgmistes artiklites avaldatud väiteid: „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“, „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud

natsi-Saksamaad“, „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor JM Delfi „Vabas mikrofonis““, „MH: JM on meie erakonna wunderkind“, „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt p**sest välja“, „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“, „TÄISMAHUS: EKRE saadik M postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole“. Seega analüüsib ringkonnakohus järgmisena, kas kirjeldatud artiklites avaldatud vaidlustatud väited käisid ka hageja kohta, võimaldades nende alusel tugineda hageja õiguste rikkumisele: artiklis „EKRE wunderkind JM: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“ vaidlustas hageja järgmiste väidete avaldamist: 1) „uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel NatsiSaksamaal inimesed töötusest“ ja 2) „M soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku“. Kui artikli pealkiri oli sõnastatud selliselt, et JM seoti otseselt hagejaga, siis hageja vaidlustatud väited käisid siiski vaid JM enda kohta, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele; b) artiklis „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad“ vaidlustas hageja sõna „kollanokk“ kasutamise JM kirjeldamisel. Eelnev oli seotud ainult JM endaga, mistõttu on üksnes temal õigus esitada sellest tuleneda võivaid nõuded; c) artiklites „MH: JM on meie erakonna wunderkind“, „DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor JM Delfi „Vabas mikrofonis““ ja „EKRE noor riigikogulane: olid koonduslaagrid ja gaasikambri mängud, kuid "range" kord tõi Saksamaa sügavalt p**sest välja“ vaidlustas hageja järgmise väite: „noorpoliitik arutleb „vääriti mõistetud“ fašismi ja natsionaalsotsialismi „positiivse poole“ üle“. Viidatud väide käis vaid JM enda kohta, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele. Seda enam, et juba artiklis endas on hageja esimees Mart Helme märkinud, et vaidlusalune seisukoht on JM isiklik seisukoht ja hinnang Sakasamaale ja riigi majandusele (I kd lk 124); d) artiklis „EE: M peaks kaaluma, kas ta ikka sobib riigikokku“ vaidlustas hageja järgmise väite: „noorpoliitiku blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid“. Vaidlusalune väide käib üksnes JM kohta, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele; e) artiklis „TÄISMAHUS: EKRE saadik M postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole“ vaidlustas hageja järgmise väite: „riigikogu pesamuna JM (EKRE) kiitis oma kolme aasta taguses blogipostituses fašismi“. Ka viidatud väide käis üksnes JM kohta, kuigi sulgudes oli märgitud tema erakondlik kuuluvus, mistõttu puudub hagejal õigus tugineda viidatud osas võimalikele rikkumistele. Seda ei presenteeritud kui erakonna seisukohta, vaid kui kolme aasta tagust JM kirjatööd oma isiklikus blogis. a)

Seega ei ole ühelgi juhul vaidlusalused sätted puutumuses hageja endaga, vaid käisid rangelt füüsilise isiku kohta. Sellistel juhtudel, kooskõlas Riigikohtu 17.12.2015 otsusega asjas nr 3-21-144-15, ei ole hagejal õigust nende osas õiguskaitsevahendeid kasutada. Maakohtu järeldus, kus ta leidis igal eelnevalt kirjeldatud üksikjuhtumil, et hageja ei saanud nõuda vaidlusaluste väidete ümberlükkamist, sest need ei puudutanud hagejat, oli õige. Seepärast puudus vajadus analüüsida, kas väited olid faktiväited või väärtushinnangud. Maakohus ei analüüsinud artiklist „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö“ hageja viidatud väiteid põhjusel, et tõendamata oli artikli avaldamine kostja poolt. Hagile lisatud tõendist nähtuvalt oli artikkel avaldatud Eesti Rahvusringhäälingu portaalis. Ringkonnakohus nõustub, et kostja ei saa vastutada artiklite eest, mis avaldatakse muudes kui tema hallatavates portaalides. Hageja tõendit selle kohta, et kostja oma portaalides artikli avaldas, ei esitanud, kuigi vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tal vastav kohustus oli.

Hageja on eelnevale lisaks vaidlustanud mitmed kommentaarid, mis avaldati järgmiste artiklite juures: „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi“, „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“ ja „VIDEO: Vene uudised ehitavad "Tujurikkuja" sketšiga Eestile natsimainet: see on fašist JM kooli promovideo“. Maakohus leidis kõikide vaidlustatud kommentaaride osas, et need olid hinnangud. Hageja seisukoha järgi tuvastas kohus kolme väite puhul valesti, et tegu oli väärtushinnangutega ja tegelikkuses sisaldasid järgmised väited ebaõigeid faktiväiteid: õhutavad viha, kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima, petistest isa-poega. Kahe esimese puhul on maakohus õigesti leidnud, et tegu on väärtushinnangutega. Esimest väidet on ringkonnakohus analüüsinud ülal II peatüki p-s 2 ja teine on retooriline küsimus, millel tõeväärtus puudub. Kolmas väide ei puuduta hagejat, mistõttu ei saa hageja viidatud väidet vaidlustada. Seega on kõik hageja vaidlustatud väited, mida hagejal oli õigus vaidlustada, väärtushinnangud. III Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks peavad esinema ülekaalukad põhjused. Selle õigusvastasuse hindamisel lähtutakse VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 ja § 1046 lg-st 1. VÕS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohased on need väärtushinnangud, millel on hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning selline hinnang ei ole kohane. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, s.t sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsas väljendusviisis (Riigikohtu 21.12.2010 otsus asjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, s.t teha tuleb väärtusotsus. Avaldatud väiteid tuleb maine kahjustamise seisukohalt võtta sellisena, nagu need on, s.t lähtuda tuleb mõistliku inimese arusaamast. Seetõttu on õige ka maakohtu seisukoht, et faktiväidete ebaõigsuse või väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamiseks ei saanud lähtealuseks võtta vastava valdkonna asjatundjate süvaanalüüsi, sh JV ja KK kirjutisi. Ringkonnakohtu hinnangul enamus juhtudel ei olnud hageja õiguste rikkumine sedavõrd intensiivne, et sõnavabadusse tuleks sekkuda. Enamus vaidlusaluseid väiteid pärinesid arvamuslugudest, kus autor arutles põhjalikult ja argumenteeritult hageja tegevuse ja sõnavõttude üle, andes analüüsi tulemusena hageja tegevusele iseloomustavaid hinnanguid. Viidatud arvamuslugudes avaldatud väärtushinnangud ei olnud kujundatud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid välja selgitamata või ilmselt meelevaldselt. Ka ei olnud need väljendatud ebasündsalt. Lisaks oli avalikkusel suur huvi saada tundma esmakordselt valimiskünnise ületanud erakonda, mistõttu oli põhjendatud hagejast ja erakonna veendumustest ning juhtfiguuridest sedavõrd arvukalt artikleid kirjutada ja avaldada. Kuivõrd hageja on erakond, kellel on teistest erakondadest eristuvad veendumused, mida eksponeeriti nii ühisüritustel (nt tõrvikurongkäigul) kui avalikel sõnavõttudel, oli meedial õigus ja kohustus neid kajastada. Kusjuures kostjal oli õigus neid kajastada mitte ainult teadete avaldamise vormis, vaid ka hageja

tegevust ja avalikke pöördumisi analüüsides ning nendele arvamusartiklite näol hinnanguid andes. Kohased olid artiklis „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“ avaldatud hinnangud, mida ringkonnakohus analüüsis p-des 2-9, artiklis „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele“ avaldatud väited, mida ringkonnakohus analüüsis p-des 11-17, artiklis „Poliitika.guru: Kingitus kõige nõrgemale“ avaldatud väide, mida ringkonnakohus on analüüsinud p-s 20 ja artiklis „JE: soovid kedagi, kes võitleks eestlaste koha eest päikese all – saad aga lapsüllatused, Kinder Surprise'i“ avaldatud väide, mida ringkonnakohus on analüüsinud p-s 21. Hageja tõrvikurongkäiku kajastava lühiartikli pealkirjas kasutatud sõna „provokatiivne“ ei olnud samuti ilmselt meelevaldne või ebasünnis, mistõttu puudub alus hinnata kirjeldatud väide ebakohaseks. Artiklis „M: sotsiaaldemokraadid EKREga samasse valitsusse ei lähe“ avaldatud väide, mida kirjeldas ringkonnakohus p-s 19, oli samuti kohane. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, et ajakirjakirjandusel on õigus ja kohustus avaldada valitsuserakonna juhtide avalikult väljaöeldut ja seda ei ole õigus ajakirjanikul muuta (EIK 20.05.1999 otsus asjas Bladet Tromsø ja Stensaas vs Taani). Samas on kahes artiklis avaldatud väärtushinnanguid, mis on ringkonnakohtu hinnangul ebakohased, n.o artiklis „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD“ ja „Nädala sõna: Lapsüllatus“ avaldatud hagejat iseloomustavad väärtushinnangud „rassismi kool“ ja „natsipäkapikud“. Viidatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Artiklites puuduvad igasugused põhjendused, miks omistatakse hagejale sedavõrd negatiivsed ja ühiskonnas selgelt taunitud hinnangud. Artikli pealkirjast ja sisust nähtuvalt on selline sõnakasutus valitud pigem suurema hulga „klikkide“ saamiseks, kui selge ja informatiivse sisu edasiandmiseks, mis peaks olema ajakirjanduse tegelik eesmärk. Näiteks kirjeldas artikkel „Rassismi kool enne EKREt: Bikers Pub ei teenindanud neegreid. VANA KULD“ autori ja tema mustanahalise sõbra kogemust baaris, mille uksel oli silt, mis keelab mustanahalisel baari sisenemast ning mille külastajad mustanahalisi ei tolereeri. Hageja kajastub artiklis ainult selle pealkirjas. Seega ei olnud seesugune sõnakasutus artiklis (selle pealkirjas) põhjendatud ja artikkel ise ei olnud osa poliitilisest debatist, mille puhul võiks taluvuspiir olla kõrgem. Teine artikkel „Nädala sõna: Lapsüllatus“ on lühikene, koosnedes kolmest lühikesest lõigust, ja selgitab irooniliselt sõna „lapsüllatus“ tähendust, kutsudes definitsioonis hageja liikmeskonda natsipäkapikkudeks. Selline sõnavalik oli tingitud mitte soovist avalikkust teavitada, harida, hagejat tutvustada või nende maailmavaadet hinnata või poliitilist debatti pidada, vaid hagejat põhjendamatult halvustada. Ilma igasuguse seletuseta hageja narritamine ühiskonnas ulatuslikult taunitud, kuid samas väga tundlike teemadega, ei olnud ka avalikkuse huvides. Seda enam, et kostja ei toonud menetluses esile, nagu oleks hageja erakonnana selgelt natsismi või rassismi toetanud. Artiklites avaldatud viidatud väärtushinnangud rikkusid hageja õigusi sedavõrd intensiivselt, et sõnavabadusse tuli sekkuda. IV Kommentaarides sisalduvate väärtushinnangute kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on 10.06.2009 otsuses asjas nr 3-2-1-43-09 p-s 16 selgitanud, et ebakohaste väärtushinnangutena on käsitletavad need kommentaarid, mis on ilmselt vulgaarsed, inimväärikust alandavad, mõnitavad. Need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ning avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mitmed vaidlustatud kommentaarid vastasid Riigikohtu lahendis märgitud ebakohase väärtushinnangu kriteeriumitele, s.t olid selgelt halvustavad ja mõnitavad, n.o nt „EKRE näol on tegemist lollikarjaga“, „kesikute puudel“, „EKRE-s on enamus nn kasulikud

idioodid“. Samas ei piisa kommentaaride puhul portaalipidaja vastutuse nentimiseks üksnes ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate kommentaaride tuvastamisest. Selleks, et tuvastada portaalipidaja vastutus hageja ees, tuleb hinnata, kas avaldatud kommentaarid sisaldasid vihakõnet ja missuguseid hoolsusmeetmeid oli portaalipidaja rakendanud, et häirivad või kohatud kommentaarid portaalist eemaldada. EIK selgitas 16.06.2015 kohtuotsuses asjas Delfi vs Eesti, et kui kommentaarides on avaldatud vihakõnet ja isikute füüsilise puutumatuse vastu suunatud ähvardusi, võivad teiste isikute ja ühiskonna kui terviku huvid anda riikidele õiguse võtta interneti uudisteportaale vastutusele, juhul kui viimased ei võta meetmeid selgelt õigusvastaste kommentaaride viivitamatuks kõrvaldamiseks, isegi kui väidetav ohver või kolmandad isikud pole neist teavitanud. Ühtlasi andis EIK mõista, et muudel juhtudel, kui kommentaarid on õigusvastased, kuid nendes vihakõnet või ähvardust füüsilisele puutumatusele ei esine, on kohane toimiva teatamise ja kõrvaldamise süsteemi rakendamine. Maakohus oli veendumusel, et vihakõnet vaidlusalused kommentaarid ei sisaldanud. Eelnevat seisukohta hageja ka ei vaidlustanud. Küll aga leidis hageja, et kostja ei tõendanud, et ta on teata-ja-võetakse-maha süsteemi rakendanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja pidi tõendama, et võimalus ebakohasest kommentaarist teatamiseks on tema hallatavates portaalides loodud. Seda, et kostja tõepoolest kommentaare sel viisil kustutas, ei pidanud kostja praegusel juhul tõendama, sest hageja ei väitnud, et mõni kommentaar, mille ebakohasustele on ta viidatud võimaluse kaudu kostjat teavitanud, ei võetud kostja poolt maha. Asjaolu, et iga kommentaari puhul oli olemas nupuke „sobimatu“, millele vajutades teavitati kostjat ebakohasest kommentaarist ja kostjal oli seejärel võimalus võtta ette sammud isikuõiguste rikkumise kõrvaldamiseks, oli tõendatud väljavõtetega vaidlusaluseid kommentaare sisaldavatest portaalide lehekülgedest (I kd lk 105-106, 109, 141-142). Seega ei vastutanud kostja vaidlustatud kommentaarides avaldatud õigusvastaste väärtushinnangute avaldamise eest. V Nagu eelnevalt selgitatud, võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kusjuures ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-166-12). Au teotavate väärtushinnangute korral on kannatanul reeglina õigus nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist ja sõltumata kahju hüvitamise hagi esitamisest nõuda rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv või sellega ähvardamise hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist. Väärtushinnangu puhul selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kuivõrd maakohus tuvastas õigesti, et kõik vaidlusalused väited olid väärtushinnangud, jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude, milles hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged andmed. Vastuseks hageja teise nõude osas, milleks oli artiklites avaldatud õigusvastased faktiväited eemaldada, märgib ringkonnakohus, et vastavalt kohtute poolt tuvastatule, ei avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja kolmandat nõuet, milleks oli edaspidi hoiduda käesoleva asja esemeks olevate ebaõigete faktiväidete avaldamisest, ei olnud samal põhjusel võimalik rahuldada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ajakirjandusel ei saa juba ette igaks juhuks ära keelata teatud väljendite kasutamise. Sellise

keelu kehtestamine võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta asjakohast teavet. Õiguskirjanduses on avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist saab enamasti nõuda vaid füüsiline isik. Samas ei välista VÕS-i sõnastus juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tunnustanud ja on nentinud, et kuna juriidilisele isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-35-97). Seepärast on õiguskirjanduses selgitatud, et küsimus mittevaralise kahju tekkimisest juriidiliste isikute puhul tekib siiski äärmiselt spetsiifilistel juhtudel, eelkõige üksnes ebaõigete andmete avaldamise ja maine kahjustamise korral. Kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise nõude maksmapanekul peab kannatanu tooma välja asjaolud, mis näitavad ära kahjunõude õigustatuse. Praegusel juhul ei ole kostja avaldanud ebaõigeid andmeid ja hageja ei ole esile toonud kaalukaid argumente, mispärast oleks kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine õigustatud. Hageja on tuginenud üksnes mittevaralise kahju tekkimise eeldusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd tegu on juriidilise isikuga, täpsemalt erakonnaga, siis ei piisa mittevaralise kahju väljamõistmiseks väidetava mainekahju tõttu üksnes eeldusele tuginemisest. Esile tuleb tuua kaalukad argumendid, millega hageja praegusel juhul toime ei tulnud. Kuivõrd kohus leidis, et juriidiliste isikute mainekahju korral ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõue võimatu, puudus vajadus analüüsida, kas VÕS § 134 lg 2 oli vastuolus PS §-ga 25. Menetluskulud

TsMS § 177 lg 4 alusel kohustab ringkonnakohus hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.