Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

arve nr 52190248 summas 9,99 eurot, millele lisandub viivis 3,83, maksehäireregistri kirja saatmise kulu summas 4,99 eurot ning arve nr 52517864 teenuste summa 8,38 eurot. Kostja võlgnevus moodustab kokku 38,67 eurot. 27.01.2017. a ütles Tele2 lepingu kostjaga üles. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks Tele2 Eesti AS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimustele 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,02222% päevas. Kokku moodustab viivisvõlgnevus 2,13 eurot. Kostja vastus 02.07.2013 sõlmisid Kostja ja Tele2 omavahel Liitumislepingu nr. 30075314 . Nimetatud leping oli tähtajaline leping kehtivuse ajaga kuni 02.07.2015. Nimetatud lepingu sisuks oli andmeside teenuse tellimine Kostja poolt ja selle pakkumine Tele2 poolt. Teenuse kirjelduses ( sisuks ) on lepingus kokkulepitud : Tele2 ERA , tahvelarvuti pakkumine . üleantud seadme kirjeldus koos seadme telefoninumbriga 55591697 . Tegemist oli tahvelarvuti pakkumisega ja mobiilse internetiteenuse pakkumisega tähtajaga kuni 2 aastat. Kostja kasutas teenust nimetatud 2 aasta jooksul ja Tele 2 pakkus talle seda kokkulepitud teenust hinnaga 19.90 kuus. Millise summa ka Kostja igakuuselt Tele2 le tasus ja selles osas ei ole ega olnud kunagi vaidlusi või tasumise viivitusi. Lepingu lõpptähtaja saabumise järgselt otsustas Kostja, et ta enam edaspidi andmesideteenust ei vaja ja soovis lepingu lõpetada. Kostja lõpetaski selle Tele2 klienditeeninduses Kristiine Keskuses , täites isiklikult vajaminevad formaalid . Klienditeeninduses lõpparvet ei koostatud, kuna nemad arvetega seal ei tegelevat .Pärast lõpetamist saadeti Tele2 lt Kostjale veel üks arve summas 1.92 , millise Kostja ka 09.11.15 üle pangakonto tasus . Seejärel oli Kostja täies heas usus, et nüüd on Leping lõppenud . Sest lõpetamist sellisel moel oli talle just klinditeenindusest kinnitatud. Ka n.ö kontroll tahvelarvutis kinnitas, et tema SIM ei olnud enam aktiivne. Seejärel likvideeris Kostja ka SIM kaardi, kui mitte enam vajaliku . Kostja oli heas usus ja ammu unustanudki selle lepingu. Kuni 2017 aasta suvel tabas teda täieliku üllatusena ja arusaamatusena B2 Kapitali poolt algatatud maksekäsu kiirmenetlus Pärnu Maakohtus. Tähtaegselt esitas Kostja selles maksekäsu menetluses vastulause koos endapoolse seletusega . Avaldus jäeti selle järgselt käiguta ja Hagejale tekkis võimalus otsustada, kas esitada hagi või mitte. Kostja helistas ise Hageja esindajale, kui oli menetlusest teada saanud nende nn. Esindaja kontaktid. Kostja soovis saada selgitusi nii nõude osas kui ka asjasse puutuvate dokumentidega tutvuda. Ta soovis ka ise Esindajaga kohtuda ja oli valmis kasvõi esinduse aadressile minema, et kiiremini teada saada talle segased nõuded ja nende alused. Talle seletati telefonil, et kohale Kostja tulla ei saa, aga esindaja võiks mulle asjakohaseid alusdokumente tutvustada . Aga samas ta ei välistanud, et kuni ta neid dokumente mulle kokku paneb, võib siiski samal ajal hagi juba kohtusse jõuda. Kostja jäi siiski Hageja poolt neid lubatud selgitudokumente ootama. Kostja ei olnud kordagi saanud tutvuda , mis arvega üldse on tegemist. Esindaja suuline viide Tele2 poolt esitatud järelmaksuarvele oli Kostjale täiesti arusaamatu, sest Kostja oli heas usus, et leping on ammu lõppenud ja lepingujärgsed arved kõik korrektselt tasutud. Hageja esindaja ( naisterahvas) telefonil kordas vaid, et tegemist on ligi 80 euro suuruse arvega ja see tuleb Kostjal nüüd nendele tasuda , muidu nad pöörduvad kohtusse. Arvetega, millised nüüd on Hageja esitanud hagiavalduse lisadena sai Kostja esmakordselt tutvuda alles hagi esitamise järel selles menetluses. Selle hetkeni polnud tal üldse mitte mingit teadmist nende arvete sisu ega suuruse ega muu suhtes. Maksekäsu kiirmenetluses jäi talle arvamus, et tegemist võib olla ühe arvega ( kiirmenetluse avalduses seisab vaid üks arve nr. ) Üllatus tuli hagi lugedes, et väidetavalt olla arveid erinevalt maksekäsu menetlusest koguni mitu. Hagejal oleks olnud võimalus Kostjale asjasse puutuvaid alusdokumente tutvustada ja Kostjal oleks olnud võimalus nendega tutvuda,

kui Esindaja oleks Kostjale neid tutvustanud nii, nagu ta seda nüüd hagi esitamisel tegi , sest Kostja oli neile saadaval ja soovis nendega tutvuda. Hageja aga pole enne hagi kohtule esitamist mingit vastavat kirjaliku ja täpset nõuet ja selle sisu Kostjale esitanud. Samuti oli maksekäsu kiirmenetluses vastusest Hagejale näha, milles Kostja vastulause esitab. Kostja pöördus juulis ka otse ja isiklikult Tele2 klinditeeninduse Hobujaama osakonda, kus kinnitati, et Kostjal ei ole mingit lepingut, mitte mingeid lahtised arveid, nõudeid , et ta oli olnud küll kunagi Klient ja leping on lõpetatud. Seega sai Kostja olla edasi heas usus, et Hageja nõude näol saab olla vaid mingi eksitusega tema suhtes. Kostjal ei olnud võimalik temale segast ja aluseta nõuet täita . Mingit arvet ega kokkulepet polnud Kostja ja Avaldaja vahel olemas . Nõuete loovutamisest ja omandamisest ja nende sisust sai Kostja teada alles hagi esitamise järgselt käesolevas menetluses. Pooled oleksid saanud läbirääkimisi pidada ja asjaolusid ja enda seisukohti selgitada ka enne kohtumenetluseväliselt , kui Kostjale oleks võimaldatud asjasse puutuvate dokumentidega tutvuda enne menetlust. Väide, et Hageja on Kostjaga läbirääkimisi pidanud, aga need on nurjunud ja see tingis Hagejal kohtusse pöördumise ei vasta tõele . Hageja pole esitanud ühtegi e –maili või taasesitamist võimaldavat muud kirja jms või/ ja Kostja vastust nendele , et Hageja oleks edastanud Kostjale just sellise sisuga nõudeid ( näiteks neid kõiki k.o menetlusesse sisestatud arveid Hageja Lisad või selgitusi nõuete loovutamise osas jms. Hageja toodud CR andmebaasi väljavõte Hageja Lisa nr 7) ei näita mitte midagi nende toimingute sisu ega kulunud aja kohta . Kostja vaidleb Hageja hagis esitatud väidetele vastu. Hagi P.1.1 – ei vasta tõele, et Kostja ja Tele2 vahel oli 02.07.16 sõlmitud tähtajatu liitumisleping nr-30075314 mobiilsideteenuse osutamiseks. Õige on ja see on koheselt kõigile nähtav liitumislepingust endast, et leping 30075314 on tähtajaline, algusega 02.07.13 kehtiv kuni 02.0.2015 ja teenuse sisu pakett/ teenus Tele2 ERA tahvelarvutipakkumine . Tegemist on mobiilse interneti pakkumise ja tellimusega . Selle SIM kaardiga ei saanud helistada , vaid saada andmesideühenduse kokkulepitud tingimustega. Hageja on toonud Lisas nr. 9 nn. Loovutatud nõuete väljavõtte . Kus seisab et lepingu nr on 30075314 , lepingu sõlmimise kuupäev 12.04.13 . lepingu lõpetamise kuupäev 27.01.17 , viimane arve koostamise kuupäev 01.02.17 . arve nr. 52517864 . arve summa 47,49 (euro)-. Sellised andmed lepingu alguse ja lõpu kohta ei vasta liitumislepingule nr. 30075314 Hageja on toonud 2 väidet liitumislepingu kohta ja kumbki ei vasta tegelikule lepingule ja selle sisule . Kostja kinnitab, et leping nr. 30075314 oli sõlmitud 02.07.13 kehtivuse ja sisuga kuni 02.07.15 ja mingit muud lepingut mingil muul algus või lõpukuupäeval Kostjal Tele2ga pole kunagi olnud. Kostja ei oleks ka tahtnud mingit muud teenust , mingitel muudel tingimustel või aegadel Tele2 poolt ( poleks andnudki käsundit Tele2 le ). Leping on lõpetatud ja Kostja tasus viimasel korral Tele2 le 09.11.2015 summa 1.92 . Muid arveid ei ole Tele2 pärast seda Kostjale koostanud, esitanud ega neid või nende mittetasumist nähtavalt ka mitte vaidlustanud. Ka lõpetas Tele2 Kostjale nimetatud lepinguga seotud teenuse , Kostja ei saanud enam kasutada SIM kaarti internetiühenduse vms side loomiseks võrguga. Selle asjaolu taustal jääb täiesti arusaamatuks mis arved , millise teenuse sisuga, millistel tingimustel ja ennekõike millise Lepingu alusel on Tele2 väidetavalt näinud end kohustatud olema osutama Kostjale 2016 aasta lõpul vaidluse all oleval ajavahemikul mingeid Teenuseid . Kostja kinnitab, et sellist kohustust Tele2 l kostja jaoks ei olnud enam. Käesolevas asjas toob Hageja kokkuleppe aluseks Poolte lepingu, mis oli tähtajaline ja mille kehtivusaeg lõppes

kokkuleppe lepingu näol. Leping nr. 30075314 oli tähtajalise kestvusega . See leping on lõpetatud . Ka pole Kostja pidanud tasuma mingeid kuutasusid mingite teenuste eest viimasest laekumisest 09.11.15 kuni 18.november 16. Kui Kostja ja Tele2 vahel oleks tähtajatu leping , siis on seletamatu, miks pole arveid esitatud peale viimast laekumist Kuigi Kostja vaidleb vastu tähtajatu lepingu olemasolule ennekõike, Kostja vaidleb vastu kaarvetele ja nende sisule (kui need oleksid temale esitatud mingigi alusega) . Arve nr. 52517864 ( hageja lisa nr. 9 , loovutatud nõue ) selgitusest nähtub . Tel.nr. xxx ( teenuse sisu ) 4.5 G Internet Standard M 01.01.2017-27-01.2017 , kuutasu kokku 6.98 , km 1. 49 ja kokku 8.38 euro . Arusaamatu ja puudub kokkuleppe, et teenuse sisuks peaks olema just selline pakett. Selline on tunduvalt erinev kunagise lepingu tingimustest, kus sellist paketti lepingu osas ei olnud. Kostja pole teadlikki sellise paketi olemasolust . Rääkimata , et ta oleks kuskil nõustunud või sooviks sellist paketti üldse kasutada või saada. Tähelepanuväärne on ka see, et sellist paketti standard M ei paku Tele2 ka enda kodulehel mitte . Mis on selle paketi sisu ja millised tingimused on Kostjale teadmata. Samuti on arusaamata, miks ja kuidas Tele2 arvab, et Kostja pakett peaks olema just selline. Kostja peab vajalikuks selgitada, et Kui Tele2 soovinuks Kostjale ( enda endisele Kliendile) teha uue pakkumuse uue paketitingimuste näol, oleks ta pidanud esitama Kostjale vastavasisulise pakkumuse või teate mõistliku aja jooksul ja seaduses ette nähtud viisidel ( elektroonilise side seadus, tarbijakaitseseadus) . Nii, et Kostja oleks saanud valida, kas ta sellist teenust ja paketti tahaks Tele2lt tellida.Tele2 ei ole mingit pakkumist Kostjale teinud ega võimaldanud Kostjale teha ise enda valikuid. Sellist tõendit pole Hageja ka toonud ega seda isegi väitnud,. Kostja ei saaks kuidagi nõustuda , et Tele2 esitades Kostjale ( tarbijale) ehk võimaliku ettepaneku, teeb teenusepakkuja (Tele2 )seda arve esitamise vormis. Veel vähem nõuda sellise aluseta arve esitamise eest tasu või näha et kokku leppimata sisus ja tingimustes jms. Tekiks Kostjale / Tarbijale) mingi kohustus maksta või teenusepakkujale kohustus teenust osutada. Kohtu põhjendused 04.12.2017. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 02.07.2013. a tähtajalise telekommunikatsiooniteenuste liitumislepingu nr 30075314 telefoninumbri xxx kasutamiseks tähtajaga kuni 02.07.2015. a (tl 24). Hagiavalduse kohaselt esitas Tele2 kostjale 01.11.2016. a arve nr 51615993 summas 10,31 eurot (tl 32), 01.12.2016. a arve 51891140 summas 9,99 eurot (tl 33), 01.01.2017. a arve nr 52190248 summas 9,99 eurot, millele lisandub viivis 3,83, maksehäireregistri kirja saatmise kulu summas 4,99 eurot (tl 34) ning arve nr 52517864 teenuste summa 8,38 eurot Tl 35). Vaidlusalune 02.07.2013. a leping oli perioodil 01.10.2015. a kuni 30.09.2016. a kostja taotlusel peatatud. 27.01.2017. a ütles Tele2 lepingu kostjaga üles. Kostja põhivõlgnevus moodustab kokku 38,67 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal 02.07.2013. a sõlmitud liitumislepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Tegemist oli tähtajalise lepinguga, mida kostja täitis 2 aastat. Lepingu lõpptähtaja saabumise järgselt ei soovinud kostja enam teenust kasutada. Kostja vormistas lepingu lõpetamiseks vajalikud formaalsused isiklikud Kristiine keskuse klienditeeninduses (tl 69)

Kohus nõustub kostja vastuväidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 02.07.2013. a liitumislepingu nr 30075314 tähtajaga kuni 02.07.2015. a (tl 24). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingu kehtivuse perioodil 02.07.2013. a kuni 02.07.2015. a täitis kostja oma lepingulisi kohustusi korrektselt. Hageja on oma nõuet kostja vastu põhjendanud asjaoluga, et kostja 01.10.2015 a taotluse kohaselt oli 02.07.2013. a sõlmitud leping peatunud kuni 30.09.2016. a, seejärel number taasavati automaatselt (tl 67, 69). Kohtu hinnangul ei saanud 02.07.2015. a tähtaja saabumisega lõppenud leping perioodil 02.10.2015. a kuni 30.09.2016. a olla peatunud, veel vähem automaatselt taastuda. Asjaolu, et kostja tarbija ei olnud teadlik sellest, et tähtajalist lepingut ei ole vaja tähtaja möödumisel lõpetada, ei anna majandus- ja kutsetegevuses tegelevale isikule õigust tarbija teadmatust ära kasutada või tarbijat eksitada. 27.01.2017. a ei olnud Tele2 Eesti AS-l võimalik ka juba lõppenud lepingut üles öelda. Hageja on väitnud, et 12.04.2013. a on sõlmitud kostjaga tähtajatu liitumisleping telefoninumbri 53543981 kasutamiseks (tl 67 pöördel). Sellise lepingu sõlmimise kohta käesolevas menetluses aga tõendid puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud, hageja ei ole oma nõuet ka tõendanud. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning VÕS § 1132 alusel võla sissenõudmisekulude hüvitamist. Kuivõrd hagejal puudub põhinõue kostja vastu, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue ega võla sissenõudmisekulude hüvitamise nõue. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 32-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 3-2-1186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. TsMS § 481 lg-t 21 järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude

eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Käesoleval juhul on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud kostja vastu arvest nr 52517864 tuleneva põhinõude summas 73,66 eurot ning viivisenõude 7 eurot (0,15% päevas perioodi 18.02.2017. a kuni 07.06.2017. a eest) (tl 3,4). Hagiavaldusele on lisatud arve nr 52517864 summas 47,49 eurot (tl 35). Kohtu hinnangul vastab hageja tegevus käesoleval juhul Riigikohtu lahendites 3-2-1-108-14 ja 3-2-1-186-13 kirjeldatud olukorrale, hagejal puudus tegelikkuses kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud ulatuses nõue. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kostjal ei olnud maakohtus lepingulist esindajat.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.