Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21. aprill 2025, Pärnu koht Tsiviilasja number
2-24-136326
Tsiviilasi
ToruUuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind 3202,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ToruUuring OÜ (registrikood 16432210), seaduslik esindaja XX Kostja Osaühing APRIORY (registrikood lepinguline esindaja Suido Västra
12469535),
Menetluse vorm Kohtuistung kokkuleppel
01.04.2025,
kirjalik
menetlus
poolte
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Toru-Uuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu osaliselt.
2.Mõista Osaühingult Apriory (registrikood 12469535) ToruUuring OÜ (registrikood 16432210) kasuks välja põhinõue 2947,52 eurot.
3.Jätta rahuldamata Toru-Uuring OÜ hagi Osaühingu Apriory vastu viivise summas 254,67 euro nõudes.
4.Jätta menetluskulud Osaühingu Apriory kanda.
5.Määrata Osaühingu Apriory poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 385 eurot ning mõista nimetatud summa Osaühingult Apriory ToruUuring OÜ kasuks välja.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord 1
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hageja seisukohad
1.Hageja osutas kostjale 06.05.2024 – 07.05.2024 torustiku survepesu ja kaamerauuringu teenust kostja kinnistul xxx, mille eest esitas hageja kostjale arve nr 22483 summas 2947,52 eurot (dtl 25, dtl 30)). Teenuse osutamist tõendab saateleht ja logifailid (dtl 26, 27 - 28). Ehitusregistri andmete alusel alustati töödega kinnistul 08.03.2023 (dtl 334 – 343) ja 23.03.2023 teostas hageja esimest korda torustiku läbipesu ja vaatluse. Hageja väljastas teenuse eest kostjale arved nr 22135 ja 22257 (dtl 234, dtl 179 – 232, dtl 333, dtl 235 – 332) ning kostja on need tasunud. Mõlemal korral on hageja oma teenuse arved koostanud vastavalt saatelehel olevatele andmetele (dtl 332, 233). Saatelehtedel näidatud e-posti aadress kuulub ettevõttele Brendan OÜ, mille omanikuks on XX. 22.11.2024 esitatud täpsustuses on lisatud telefonikõnede eristus XX ja hageja töötaja vahel.
2.Poolte vahel sõlmiti leping teenuse osutamiseks telefoni teel enne tööde teostamist 02.05.2024 ja 03.05.2024 (dtl 151) ja kostja esindaja kinnitas tööde teostamise suuliselt üle enne tööde teostamist koha peal. Hinnakokkulepped ja tingimused on kokku lepitud vastavalt kehtivale hinnakirjale ja on kajasatud saatelehel, mille alusel koostati kostjale arve. Viivisekokkulepet sõlmitud ei ole. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei tellinud hagejalt töid. Kostja on X kinnistu omanik ja sellel kinnistul on torustiku välja ehitanud J. E Grupp OÜ (dtl 164 – 166) ja Pärnu Infra Ehitus OÜ (dtl 164) ja kelle tööd hageja kontrollis. Kinnistul teostas töid ka XX, kes on Ardeno Grupp OÜ juhatuse liige ja kes suhtles ka hagejaga, kuid kes ei tellinud hagejalt töid, mille eest hageja kostjalt tasu nõuab (dtl 168 – 170). Ilmselt osutas hageja teenust J. E Grupp OÜ või Infra Ehitus OÜ tellimusel.
5.Hageja osutatud teenus oli vajalik torustikus puuduste kõrvaldamiseks ja kostja huvides.
6.Kostja ei teadnud hageja esitatud arvest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 2
nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.Nähtuvalt hagist ja hagivastusest, samuti 01.04.2025 kohtuistungi protokollist ei vaidle pooled selle üle, et hageja teostas kostjale kuuluval xxx kinnistul xxx 06.05.2024 – 07.05.2024 torustiku survepesu ja kaamerauuringu.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule torustiku kaamerauuringu ja survepesu tegemiseks ei näe seadus ette kohustuslikku vormi. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli 06.05.2024 – 07.05.2024 torustiku survepesu ja kaamerauuringu teostamiseks kokkulepe.
10.Hageja väitel sõlmiti kokkulepe teenuse osutamiseks telefoni teel. Kostja nimel sõlmis lepingu XX. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, et pooled oleksid hageja poolt teenuse osutamiseks sõlminud lepingu.
8.1.Kohus loeb tõendatuks, et 2023 teostas hageja kahel korral XX kinnistul torustiku läbipesu ja vaatluse. Hageja väljastas teenuse eest kostjale arved nr 22135 ja 22257 (dtl 234, dtl 179 – 232, dtl 333, dtl 235 – 332) ning kostja on need tasunud. Mõlemal korral on hageja oma teenuse arved koostanud vastavalt saatelehel olevatele andmetele (dtl 332, 233). Kohus loeb tunnistaja XX ütluste alusel tuvastatuks, et 2023 telliti hagejalt teenus XX kaudu. Eeltoodust ainuüksi ega ka koosmõjus tunnistajate ütlustega ei järeldu kohtu hinnangul, et 06.05.2024 – 07.05.2024 teenuse osutamise tellis kostja või selle saaks lugeda tellituks kostja poolt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 118 lg 2).
8.2.Tunnistajate ütlustest ei ole tuvastatav, kes tellis hagejalt 06.05.2024 – 07.05.2024 osutatud teenused. Samuti ei järeldu tõenditest, et tellimus on esitatud kostja nimel. Tunnistaja XX ütluste kohaselt esitas 2023 teenuse tellimused XX, kokkuleppe kohaselt pidi teenuse eest maksma kostja, keda esindab Xi nimeline isik (ilmselt XX). Kostja maksis teenuse eest. Samamoodi toimus siis, kui hageja osutas teenust teist korda. Vaidlusaluse teenuse tellimiseks helistas XXle X nimeline isik. X lubas, et teenuse eest tasub kostja. Ka objektil kinnitas X, et teenuse eest tasub kostja. Tunnistaja XX ei kinnitanud XXi antud ütlusi. X andis ütlusi, et ta ei ole kostjat esindanud. XXi ei ole hagejat X kinnistule töid tegema kutsunud ja tema ei tea, kes pidi teenuse eest maksma. XX tegi X kinnistul töid ja tunnistaja tundis tööde käigu vastu huvi (mh telefoni teel), kuna X kinnistul väljaehitatud torustik mõjutas kõrval asuvat kinnistut, millel tegi töid Xga seotud äriühing. Muus osas tema X kinnistule ehitatud torustikuga seotud ei olnud.
8.3.Kohus loeb telefonikõnede eristuse (dtl 151) ja saatelehel (dtl 139) oleva info alusel tuvastatuks, et 02.05.2024 vestles XX telefoni teel XXga. Samas ei ole tõendite alusel tuvastatud, millest tunnistajad omavahel vestlesid ja kas telefoni teel sõlmiti ka kokkuleppeid ja milliseid, kuna tunnistajate ütlused selles osas lahknevad.
8.4.Asjas esitatud muud tõendid (nt uuringu tulemused, ehituspäevikud, ehitisregistri väljavõtted jne) ei kinnita, kes tellis hagejalt 06.05.2024 – 07.05.2024 osutatud teenuse.
9.VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 – 3 sätestavad, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: soodustatud kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumisele muul põhjusel avalikes huvides oluline. Erialasest kirjandusest nähtub, 3
et VÕS § 1018 lg 1 p-des 1 – 3 sätestatud eeldused ei pea esinema samaaegselt. 1 Seega on käsundita asjaajamisega tegemist, kui üks isik teeb midagi teise isiku kasuks, s.t ajab tema asja, asjaajaja tegutseb tahtlikult teise isiku kasuks, asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus, esineb vähemalt üks lg 1 p-des 1 – 3 loetletud asjaoludest, asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on käesoleval juhul käsundita asjaajamise koosseis täidetud.
9.1.Tõenditest ei ole järeldatav, et hageja oleks teenust osutanud lepingu alusel või et ta oleks olnud teenuse osutamiseks kohustatud vastavalt seadusele.
9.2.Kohtu hinnangul on tõenditest tuvastatav, et hageja osutas teenust kostja kasuks. Hageja osutas kostjale kuuluval X kinnistul asuva torustiku survepesu ja kaameravaatlus uuringu. XX andis tunnistajana ütlusi, millest järeldub, et hageja tegutses tahtest soodustada kostjat, pidades kostjat ka oma tehingupartneriks, mh ka seetõttu et kostja oli varasemalt sama teenuse eest ise tasunud (kuna kostja oli teenuse eest varem tasunud, siis puudub loogiline seletus, miks oleks pidanud hageja eeldama, et tegelikult on soodustatud isikuks keegi teine, s.o ehitaja). Asjas esitatud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks tegutsenud tahtlikult enda või kellegi teise huvides.
9.3.Kohus on seisukohal, et hageja poolt teenuse osutamine vastab kostja huvile ja vähemalt tema eeldatavale tahtele. Hageja osutatud teenused olid vajalikud X kinnistule ehitatud torustikus puuduste kõrvaldamiseks (dtl 162, p 2.3.). Kohtu hinnangul saab eeldada, et teenuse osutamine kostjale kuuluval kinnistul kostja tellimusel ehitatud torustiku uurimiseks, vastab kostja kui kinnistu omaniku huvidele. Kostja esindaja on ka kohtuistungil kinnitanud, et teenuse osutamine (kohtuistungi protokolli lk 2, ajamärk 00:09:34) oli kostja huvides („Meil pole mõtet keerutada, et torustiku ehitamine ja läbivalgustamine ei olnud omaniku huvides“). Samuti kinnitas kostja oma 21.03.2025 menetlusdokumendis, et hageja osutatud teenus oli kostjale kui kinnistu omanikule vajalik (dtl 355, p 8). Lisaks eeltoodule kinnitab kohtu järeldust selle kohta, et hageja osutatud teenus vastas vähemalt kostja eeldatavale tahtele asjaolu, et hageja osutas X kinnistul sama teenust kahel korral varem ja selle eest tasus kostja (kohtuotsuse p 8.1.). Puudub mõistlik alus järeldada, et teenuse osutamine ei vastanud kostja eeldatavale tahtele, kui kostja kiitis heaks varasemalt samasisulise teenuse osutamise hageja poolt (kostja tasus selle eest).
9.4.Käsundita asjaajamise sätete kohaldamist ei välista asjaolu, et torustiku ehitas välja kolmas isik (dtl 164 – 166, dtl 167) ja tööde teostamine oli vajalik torustiku nõuetekohasuse kontrollimiseks. Võlasuhe saab tekkida kas lepingu või seaduse alusel (VÕS § 3). Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks vaidlusaluse teenuse osutamiseks sõlminud lepingu torustiku välja ehitanud isikuga. XX ütlused seda ei kinnita. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal oleks teenuse osutamiseks tekkinud seaduse alusel võlasuhe kolmanda isikuga. Kostja ei ole seda ka väitnud. Pelgalt asjaolust, et teenuse osutamine oli vajalik selleks, et tuvastada torustikus puudused või nende puudumine, ei saa kohtu hinnangul järeldada võlasuhet kolmanda isikuga.
10.VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegutses teenust osutades oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on esitanud teenuse eest kostjale arve (dtl 25) summas 1720 eurot (ilma käibemaksuta) ja transpordikulude eest summas 696 eurot (ilma käibemaksuta). Koos käibemaksuga nõuab hageja kostjalt 2947,52 eurot. Kostja ei ole esitanud arvel kajastatud töödele, mahule ega hindadele vastuväiteid esitanud. Samasugused ühikhinnad (sh transpordikulu) nähtuvad ka kostjale varasemalt esitatud 1
arvetest (dtl 234, 333), mis on kostja poolt tasutud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on mõistliku tasu- ja kulunõudega VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Hagi tuleb põhinõude osas rahuldada.
11.Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. Kohus on seisukohal, et viivisenõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 82 1 lg-s 1 sätestatud ajast. VÕS § 1023 lg 1 ja 2 aluste nõuete täitmise aeg ei ole seaduses kindlaks määratud. Seega saab hageja viivist nõuda ajast, mil ta teatas oma nõudest võlgnikule. Hageja saatis arve, milles ta oma tasu- ja kulunõudest teatab, 07.05.2024 e-posti aadressil xxx (dtl 30). XX andis tunnistajana ütlusi, et e-posti aadress xxx on tema poolt kasutatav e-posti aadress. Kostja juhatuse liige kinnitas kohtuistungil (kohtuistungi protokolli lk 3, ajamärk 00:09:34), et tema sai hageja arvest teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et XX oleks kostja esindaja või teda saaks lugeda kostja esindajaks TsÜS § 118 lg 2 alusel. Seega ei saa järeldada, et hageja oleks kostjale oma nõudest teatanud arve saatmisega, vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Kuna hageja on viivist arvestanud kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ega ole taotlenud viivise väljamõistmist hilisema aja eest, siis jääb viivisenõue tervikuna rahuldamata. Kuna viivisenõue jääb rahuldamata, siis ei analüüsi kohus hageja viivisearvestuse õigsust.
12.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 92,05% ulatuses. Kuna kohus rahuldab nõude terviklikult ligilähedaselt hageja kasuks, siis jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Kohtutoimiku andmetel on hageja menetluskuluks asjas tasutud riigilõiv summas 420 eurot (96,07 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 323,93 eurot hagimenetluses). Vastavalt TsMS § 172 lg 9 teisele lausele arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisale 1 kuulub nõudelt summas 2947,52 eurot tasumisele riigilõiv summas 385 eurot. Kuna kohus on hagi pidanud nimetatud summas põhjendatuks, siis tuleb hageja tasutud riigilõiv vastavas ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. 5