Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-136326
Kohtuasi
ToruUuring OÜ hagi Osaühingu APRIORY vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.04.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu APRIORY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ToruUuring OÜ seaduslik esindaja AK
(registrikood
16432210),
Kostja Osaühing APRIORY (registrikood 12469535), lepinguline esindaja Suido Västra Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Osaühingu APRIORY apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 21.04.2025 otsuse peale.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu APRIORY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.ToruUuring OÜ (hageja) esitas 08.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult APRIORY (kostja) 3202,19 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Pärnu Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 08.11.2024 hagiavalduse, mida täiendas 15.11.2024, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2947,52 eurot ja viivis 254,67 eurot. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale suuliselt sõlmitud lepingu alusel torustiku survepesu ja kaamerauuringuteenust 06.05–07.05.2024, mille eest esitas kostjale arve nr 22483 summas 2947,52 eurot. Hind ja tingimused on kokku lepitud vastavalt kehtivale hinnakirjale ja on näidatud peale tööde teostamist koostatud saatelehel. Arve tasumise tähtaeg oli 17.05.2024. Kostja arvet ei tasunud. Hageja arvestas viivist võlaõigusseaduse (VÕS) alusel kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema töid tellinud, hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja kinnisasjal on torustiku välja ehitanud J.E Grupp OÜ ja Pärnu Infra Ehitus OÜ ning kostja ei tea, kumb neist tellis hagejalt tööd, kuid tööd olid vajalikud torustikus puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 21.04.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2947,52 eurot ja jättis rahuldamata hageja hagi viivisenõudes. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse summas 385 eurot.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus kokkuvõtvalt, et tõendatud ei ole lepingu sõlmimine. Tunnistajate ütlustest ei ole tuvastatav, kes tellis hagejalt 06.05.2024– 07.05.2024 osutatud teenused. Samuti ei järeldu tõenditest, et tellimus on esitatud kostja nimel. Maakohus rahuldas hageja nõude VÕS § 1018 lg 1 p-de 1–3 ja § 1023 lg-te 1–2 alusel. Hageja teostas kostjale kuuluval Matsi kinnistul asuva torustiku survepesu ja kaameravaatlusuuringu kostja kasuks. Kostja selleks hagejat ei kohustanud. Maakohus leidis, et asjaajamine vastas kostja huvile ja tema eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Hageja osutatud teenus oli kostjale kui kinnistu omanikule vajalik. Kostja oli varasemalt kiitnud heaks samasisulise teenuse osutamise hageja poolt (kostja tasus selle eest). Hageja tegutses kostja huvides, pidades kostjat oma tehingupartneriks.
3.2.Kostja ei ole esitanud arvel kajastatud töödele, mahule ega hindadele vastuväiteid. Samasugused ühikhinnad (sh transpordikulu) nähtuvad ka kostjale varasemalt esitatud arvetest, mis on kostja poolt tasutud. Eeltoodust tulenevalt on tegemist mõistliku tasu- ja kulunõudega VÕS § 1023 lg 1 ja lg 2 tähenduses.
3.3.Kuna kostja sai nõudest teada alles maksekäsu kiirmenetluses ja hageja viivisenõue on arvestatud kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, jäi hageja viivisenõue rahuldamata. 2
2-24-136326
3.4.Kuna kohus rahuldas hagi terviklikult ligilähedaselt hageja kasuks (92,05%), siis jättis maakohus kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 21.04.2025 otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 4 ja 5, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus otsuse tegemisel VÕS § 1018 lg 1 p 1 valesti ja rikkus otsuse põhjendamiskohustust oluliselt, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kostja ei ole heaks kiitnud teenuse osutamisele asumist 2024. a. Käsundita asjaajamist ei toimunud ka 2023. aastal, sest siis tellis hagejalt teenuse töövõtja, kelle asemel kostja teenuse eest tasus. Teenus oli siis vajalik, et tõendada Tori vallale torustiku ehitamise nõuetekohasust. Hageja 17.05.2024 arve on esitatud sama torustiku kordusuuringu eest, mille esmase uuringu tegi hageja 2023. aastal. Mõlemad uuringud tellis hagejalt töövõtja ning kostja sai nendest teada peale uuringute tegemist. Torustiku puudused selgusid ka kordusuuringust, st esmase uuringuga tuvastatud puudused ei olnud kordusuuringu tegemise ajaks kõrvaldatud. Torustikus puuduste tuvastamine oli eelkõige töövõtja huvides, sest tema kohustus oli välja ehitada puudusteta torustik ja esitada selle kohta uuringu tulemus Tori Vallavalitsusele. Hagejal ei olnud tahet ilma käsundita kostja asja ajada. Hagejalt tellis teenuse töövõtja Pärnu Infra Ehitus OÜ juhatuse liige KO, st teenuse tellija oli olemas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjaga, et kinnistule ehitatud torustiku vastavust nõuetele ei ole võimalik tuvastada uuringuga, millel ei ole tellijat. Selline uuring ei oleks usaldusväärne ega vastaks seaduse mõttele, sest puuduks selgus, kuidas uuring on saadud. Kostja palub vande all üle kuulata kostja juhatuse liige, kes saab anda ütlusi, et 1) kostja ei ole hagejalt mingeid töid Matsi kinnistul tellinud, sest kostja ei teadnud torustiku ehitustööde alustamisel, miks hageja tööd on vajalikud; 2) kui kostja sai teada, miks hageja uuringud Matsi kinnistul on tehtud, ei avaldanud kostja hagejale, et on nõus tasuma uuringute eest, mida hageja tegi seetõttu, et torustiku ehitustöödes selgusid puudused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2947,52 eurot ja viivis 254,67 eurot. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. 3
2-24-136326
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
11.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1018 lg 1 p-i 1. Maakohus lahendas hagi VÕS § 1018 lg 1 p-le 2 tuginedes, st et hageja teenuse osutamine vastas kostja huvile ja vähemalt tema eeldatavale tahtele (otsuse p-d 9.3–9.4).
11.2.Kostja väidab apellatsioonkaebuses vastuoluliselt ühelt poolt, et teenuse osutamine oli talle vajalik, kuid teiselt poolt, et konkreetne teenus siiski ei olnud talle vajalik. Maakohus on otsuses nõuetekohaselt vastanud kostja apellatsioonkaebuses korratud väidetele, mille kohaselt oli kostja arvates töö tehtud töövõtja huvides, kes torud ehitas, mitte kostja huvides, kes torude ehitamise tellis. Kostja viited kohtupraktikale on seotud tellija ja töövõtja vahelise vaidlusega, kus tuvastati, mis on töövõtja huvides. Praegusel juhul ei ole tegemist töövõtja ja tellija vahelise vaidlusega, mistõttu kostja viidatud Harju Maakohtu 26.09.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-3406 ei ole asjakohane. Kostja väidetele tuginedes ei ole seega põhjust järeldada, et maakohus oleks ilmselgelt eksinud, kui leidis, et asjaajamine oli kostja huvides.
4
2-24-136326
11.3.Kostja väide kaebuses, et pooled ei vaidle, justkui oleks teenuse hagejalt tellinud töövõtja, ei ole õige ja see ei leidnud maakohtus ka kinnitust (otsuse p 8.2).
11.4.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks, kuna kostja hinnangul jättis maakohus vastava taotluse 01.04.2025 istungil põhjendamatult rahuldamata. Maakohus ei tuvastanud, et pooled oleks sõlminud lepingu ja seda asjaolu pole vaidlustatud. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kostja pole nõustunud ega avaldanud nõustumust, et ta tasuks hagejale tööde eest, missugust tasu hageja käesolevas tsiviilasjas kostjalt nõuab. Seetõttu kostja seadusliku esindaja vande all antavad ütlused, et kostja pole tellinud mingeid töid või avaldanud, et kostja pole nõus tasuma konkreetsete uuringute eest, ei ole asjaolud, mille üle pooled vaidleksid ja mida oleks vaja tõendada. Seetõttu ei ole põhjust maakohtu otsuse muutmiseks ka kostja etteheite tõttu, et maakohus tema taotlust ei rahuldanud.
11.5.Maakohus leidis, et kostjale ostutatud tööde ja teenuste eest nõutav hind on mõistlik ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Selles osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
11.6.Olukorras, kus hagi valdavalt rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
12.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Hageja menetluskuluks oli üksnes riigilõiv. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
13.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel. 5
2-24-136326
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.