1.septembri 2017 otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1191
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MR määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): MR (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Puudutatud isikud II ja III (sissenõudjad): MK (isikukood XXXXXXXXXX) ja JR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus ja teha uus määrus. Kaebus rahuldada. Tühistada Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 2. augusti 2017 kohtutäituri tasu otsus ja 1. septembri 2017 otsus kaebuse kohta täiteasjas nr 176/2017/1191. Kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 176/2017/1191. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks. Määruskaebus rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kohtutäituri Rocki Albert kanda.
Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus tegi 23. novembril 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 (edaspidi „täitedokument“), millega määras Vihakse teelt juurdepääsu Jaagu-Juhani kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr 3953406, edaspidi „valitsev kinnisasi“) üle Kuru-Vanatoa kinnistu (registriosa nr 1836606, edaspidi „koormatud kinnistu I“) ja üle teise naaberkinnistu (registriosa nr 1034306, edaspidi „koormatud kinnistu II“). Juurdepääsuõiguse kohta märkis maakohus määruse resolutsioonis mh järgmist: (1) juurdepääs määrati vastavalt määrusele lisatud plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Vihakse teelt koormatud kinnistu I punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni koormatud kinnistu II piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb koormatud kinnistul II punktini D ja sealt edasi kulgeb koormatud kinnistul II ümber õueala, rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F, st valitseva kinnistuni; (2) juurdepääs määrati tingimustel, et see on (a) tähtajatu; (b) määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu on õigustatud kasutama kinnistu igakordse omaniku perekonnaliikmed ja külaline; (c) on ajalise piiranguta ja tagatud liikumiseks jalgsi, sõiduautoga, veoautoga ja traktoriga; (d) juurdepääsuteel on keelatud parkimine; (e) sõidukite lubatud liikluskiirus juurdepääsuteel on kuni 30 km/h. Valitsev kinnisasi kuulub MK ja JR (käesolevas menetluses puudutatud isikud II ja III, täitemenetluses ja edaspidi „sissenõudjad“) kaasomandisse, koormatud kinnisasja II üheks ühisomanikuks on MR (käesolevas asjas avaldaja, täitemenetluses ja edaspidi „võlgnik“).
2.Sissenõudjate avalduse ja täitedokumendiks oleva kohtumääruse alusel algatas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (puudutatud isik I, edaspidi „kohtutäitur“) täitemenetluse võlgniku suhtes täiteasjas nr 176/2017/1191. Kohtutäitur koostas 2. augustil 2017 kohtutäituri tasu otsuse ja saatis võlgnikule 3. augustil 2017 täitmisteate, millega kohustas võlgnikku tagama sissenõudjatele juurdepääsu valitsevale kinnistule vastavalt täitedokumendis määratule.
3.Võlgnik vaidlustas täitemenetluse algatamise 9. augusti 2017 kaebusega kohtutäiturile. Ta märkis, et kohtutäitur on võtnud täitedokumendi alusetult täitmisele, kuivõrd täitedokumendist ei tule võlgnikule kohustusi. Ühtlasi vaidlustas võlgnik kohtutäituri tasu otsuse ja tõi esile, et otsus ei ole arusaadav ega täidetav, sest sellest ei nähtu kohtutäituri tasu suurus.
4.Kohtutäitur jättis 1. septembri 2017 otsusega (edaspidi „kohtutäituri otsus“) kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et täitemenetlus on algatatud õigesti, täitedokument on formaalselt kehtiv ning sisaldab selgelt väljendatud nõuet ja kohustatud osapoolte kohustusi. Kohtutäitur leidis, et võlgnik võiks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäituri tasu suurus on arusaadav, tasuotsus on koostatud selliselt, et võlgnikku oleks teavitatud kõigist võimalikest variantidest, millest tasu võib koosneda.
5.Võlgnik esitas 14. septembril 2017 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Ta leiab jätkuvalt, et täitedokumenti ei ole võimalik täitmisele võtta, veel vähem nõuda selle täitmist, kuivõrd puudub täidetav kohustus. Lisaks sellele, et kohtumäärus ei ole täidetav, on võlgnik kõik mõeldavad kohtumäärusest potentsiaalselt tulenevad kohustused täitnud.
6.Puudutatud isikud kirjalikku seisukohta kaebuse osas maakohtule ei esitanud. 2 (4)
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis 29. septembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, aga neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohtutäitur alustas täitemenetluse õigesti vastavalt esitatud avaldusele ja täitedokumendile. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, st menetluse alustamisel viib kohtutäitur läbi üksnes eelduste formaalse kontrolli. Selleks teeb ta kindlaks, kas täitedokument on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 loetelus, kas see on jõustunud ja kas täitmisavaldus on nõuetekohane. Täitedokumendiks olev kohtumäärus on nimetatud TMS § 2 lg 1 p-s 1, kohtumäärus on jõustunud. Samuti on kohtutäitur kontrolli käigus leidnud, et täitmisavaldus on nõuetekohane. Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust ega võigi seda teha. Kohtuotsuse resolutsiooni vormistamise nõuded ei puuduta kohtutäituri tegevust. Võlgnik ei saa kohtutäiturile ja kohtutäituri otsuse peale kohtule esitatavate kaebustega taotleda jõustunud kohtuotsuse sisulist revisjoni. Materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle on vaidlus sissenõudja ja võlgniku vahel. Kui võlgnik soovib vaidlustada täitedokumenti materiaalõiguslikult (sh leiab, et ta on täitedokumendist tulenevad kohustused täitnud), siis selleks on võimalus esitada hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu otsuse nõuded on toodud KTS § 31 lg-s 2. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus vastab nimetatud nõuetele. Lisaks on kohtutäitur selgitanud, kuidas kujuneb kohtutäituri põhitasu sõltuvalt sellest, kas võlgnik asub nõuet täitma selleks ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult või mitte.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Võlgnik esitas 17. oktoobril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Võlgnik järgib endiselt kaebuse taotlust, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu otsus ja otsus kaebuse kohta tühistada ning täitemenetlus lõpetada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks toimus täitemenetluse alustamine ebaseaduslikult, sest täitmisele ei saa võtta täitedokumenti, millest ei nähtu võlgnikule konkreetseid kohustusi. Kohtutäitur nõuab kohustuse täitmist, mis ei tulene täitedokumendist. Kui kohus määrab otsusega talumiskohustuse, kuid ei määratle piisava täpsusega selle sisu, ei saa kohtutäitur seda teha kohtu eest, vaid sissenõudja peab pöörduma kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 2 kohase tuvastushagiga. Maakohus oleks pidanud tuvastama, millised kohustused tulevad täitedokumendist, ning seejärel kontrollima, kas see, mida kohtutäitur võlgnikult nõuab, vastab mõnele neist kohustustest. Teiseks ei ole kohtutäituri tasu otsus arusaadav. Kohtutäituri tasu suuruse arvestamist ei saa delegeerida võlgnikule või tema esindajale. Juhul kui kohtutäitur leiab, et otsuse tegemise hetkel ei olnud konkreetne tasu summa veel selge, siis oleks kohtutäitur pidanud tasuotsuse tegemisega ootama kuni summa suuruse aluste väljaselgitamiseni.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjatele tähtaja vastamiseks. Sissenõudja MK vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 9. novembri 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse, millega rahuldab kaebuse. Menetluskulud jäävad kohtutäituri kanda.
11.Käesoleva tsiviilasja lahendus sõltub sellest, kas kohtutäitur algatas täitemenetluse õiguspäraselt. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt viiakse täitemenetlus läbi jõustunud kohtulahendi alusel. TMS § 23 lg 1 kohaselt eeldab täitemenetluse algatamine sissenõudja poolt sissenõudja avalduse ja täitedokumendi esitamist. Seega tuleb tuvastada, kas esineb täitedokument, mis võimaldab konkreetse nõude osas täitemenetluse läbiviimist. Täitedokumendina esitati jõustunud kohtulahend valitsevale kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise kohta. Juurdepääsu määramine loob koormatud kinnisasja(de) kitsenduse asjaõigusseaduse § 156 tähenduses, kuid see ei loo soorituskohustust ega keeldu täitedokumendina. Sellest järeldub, et juurdepääsu määramise kohtulahendis puudub üldjuhul täidetav nõue TMS § 2 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul täitmiseks esitatud kohtumäärus ei ole eespool p-s 1 refereeritud kohustuste suhtes erandlik, st ka sellest ei tulene kummagi koormatud kinnisasja omanikele konkreetseid kohustusi ega keelde, mida saaks sundkorras täita. Vaidlusaluses täiteasjas ei soovita täita sama määruse resolutsiooni mõnda muud osa.
12.Selleks, et sissenõudjad saaks algatada täitemenetluse, millega kohustada võlgnikku kui koormatud kinnistu II ühisomanikku tagama sissenõudjatele juurdepääs valitsevale kinnistule vastavalt täitedokumendis määratule, tuleb sissenõudjatel esitada kohtutäiturile jõustunud kohtulahend, mille resolutsioonis kas kohustatakse võlgnikku tegema teatav toiming juurdepääsu võimaldamiseks või hoiduma konkreetsete takistuste tegemisest. Sarnaselt kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisega ei ole pelgalt juurdepääsu kindlaksmääramisel tehtud kohtulahend täitedokumendiks, mille alusel saaks algatada määratud korda rikkuvate isikute sundtäitmise menetluse selle korra rikkumise tõkestamiseks (vrd Riigikohtu
16.veebruari 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-149-10, p 15 kolmas lõik). Sellise täitedokumendi saamine eeldab reeglina asjakohase nõude esitamist kohtusse. Vastava nõude menetlemise käigus kontrollib kohus, kas esineb sissenõudjate väidetav juurdepääsutee kasutamise takistus, ning seejärel teeb lahendi, mis kas kohustab võlgnikku toimingut tegema või millestki hoiduma. Kirjeldatud tulemust ei saa saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel.
13.Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul ei esinenud konkreetse nõude osas täitemenetluse läbiviimiseks õiguslikku alust ja kohtutäituril tuleb TMS § 48 lg 1 p 7 järgi lõpetada täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu täitedokumendita alustatud täitemenetlus (vrd Riigikohtu 1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-117-10, p 12). Täidetava nõude puudumise tõttu täitedokumendis, tuleb kohtutäituri otsus tühistada. Kuna kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamiseks täitedokumendis nõude puudumise tõttu, siis ei ole kohtutäituril alust küsida võlgnikult ka kohtutäituri tasu. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul määruskaebuse teisele väitele vaja sisuliselt vastata.
14.Võlgniku kaebus ja määruskaebus on mõlemad edukad. Juhindudes TsMS § 662 lg-st 3 rahuldab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2, Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22).
16.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing