lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15879/11

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-15879/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-15879

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15879

Hagi hind

57 160 eurot

Tsiviilasi

Aardla Autoteenindus OÜ hagi Greenmore OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • •

• Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Aardla Autoteenindus OÜ (rk 11570504; asukoht: Aardla 99, Tartu 50414; e-post: [email protected]); seaduslik esindaja Jaano Reima Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Kirsimaa Kostja: Greenmore OÜ (rk: 12361281; asukoht: Ülikooli 6A-610, Tartu 51003), seaduslik esindaja: Siim Kuusik Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mihkel Gaver

7. detsember 2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aardla Autoteenindus OÜ hagi Greenmore OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista Greenmore OÜ-lt Aardla Autoteenindus OÜ kasuks välja müügi- ja laenulepingust tulenev võlgnevus koos kõrvalnõuetega kogusummas 57 160 eurot (viiskümmend seitse tuhat ükssada kuuskümmend eurot ja 0 senti). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Jätta kõik menetluskulud Greenmore OÜ kanda
2.Mõista Greenmore OÜ-lt välja Aardla autoteenindus OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena 1656 eurot (üks tuhat kuussada viiskümmend kuus eurot ja 0 senti, summale käibemaksu ei lisandu).
3.Mõista Greenmore OÜ-lt välja Aardla Autoteenindus OÜ kasuks viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude (1656 eurot tasumiseni) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-17-15879

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Aardla Autoteenindus OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi Greenmore OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid müüja K.A. ning Greenmore OÜ 17.04.2017 müügi- ja hüpoteekidega koormamise lepingu. Lepingu esemeks oli müüjale kuuluv Tartu linnas XXX asuva kinnistu X suurune mõtteline osa koos oluliste osade ja päraldistega, mis on kinnistusraamatusse kantud registriosa numbriga XXX. Kuna teine kaasomanik ostueesõigust teostada ei soovinud, sai kinnistu kaasomandiosa omanikuks kostja. Vastavalt 17.04.2017.a müügi- ja hüpoteekidega koormamise lepingu punktile 3.2 oli lepingu eseme ostuhind 65 000 eurot, millise summa kohustus kostja müüja arvele üle kandma 3 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. Lepiti kokku ka viivises. Seega muutus kogu nõue sissenõutavaks 18.07.2017. K. A. loovutas 08.06.2017 oma nõude Aardla Autoteenindus OÜ-le. 17.04.2017.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, millega Aardla Autoteenindus OÜ andis Greenmore OÜ-le laenu summas 10 000 eurot. Laenusaaja kohustus laenu tagastama hiljemalt 17.07.2017.a. Laenulepingu punktis 3 lepiti kokku intressisumma, milleks on 500 eurot ning punktis 4 viivis, mille kohaselt juhul, kui laenusaaja viivitab rahalise kohustuse täitmisega, kohustub ta tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,2% päevas. 17.07.2017.a tasus kostja Aardla Autoteenindus OÜ arveldusarvele ostusummast 35 000 eurot. Seega on tasumata müügilepingu alusel veel 30 000 eurot ja laenulepingu alusel 10 000 eurot. Lisandub laenuintress summas 500 eurot, viivised kinnisasja ostusumma tasumisega viivitamise eest summas 14 700 eurot ning viivised laenu tagasimaksmisega viivitamise eest summas 1960 eurot. Kokku on seega hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevuse suuruseks 57 160 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja kinnitas hagiavalduses esitatud asjaolude, st müügilepingu ja laenulepingu ning nende alusel võlgnevuste kujunemise tõele vastavust. Kostja leidis aga, et kinnistu osatuhinda tuleks alandada, kuna võõrandatud kaasomandiosale on pärast võõrandamistehingut kantud käsutamise keelumärge pärast selle kostja poolt omandamist, mistõttu ei ole kostjal olnud võimalik ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks võtta laenu ega kinnisasja võõrandada. Hageja ei ole nõustunud kostja ettepanekuga võlgnevust vähendada. Kostja kaalub tulevikus kahjunõude esitamist käsutamise keelumärke seadmist taotlenud isiku vastu ning samuti ka K.A. vastu.

Kohtuistungid

3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 07.12.2017.

Tsiviilasi nr 2-17-15879

Kohtuistungil selgitas kostja, et ei käsitle kinnistu kaasomandiosale seatud käsutamise keelumärget õiguskaitsevahendi kohaldamise alusena, pigem on tegemist eetiliste või emotsionaalsete etteheidetega. Kostja sisuline vastuväide on makseraskus ning kostja on makseraskuste tõttu valmis sõlmima kompromissi maksetähtajaga 10 aastat, kuna loodab makseraksused mingi aja jooksul ületada. Kostja kinnitas, et ei võta hagi õigeks, kuid sisulisi vastuväiteid pole. Hageja kinnitas, et kinnistu kaasomandiosale on seatud käsutamise keelumärge, kuid see pole praeguse vaidluse kontekstis oluline. See, milliste vahendite eest soovib kostja osta, pidi juba varem teada olema. Käsutamise keelumärge on seatud kohtu poolt seoses mingi teise kohtuvaidlusega, kus hageja ei ole pooleks.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on kinnitanud, et nõustub hagiavalduses esitatud väidetega müügilepingu ja laenulepingu ning nende alusel võlgnevuste kujunemise kohta. Sellega on kostja hageja nimetatud väited omaksvõtnud. Kohus nõustub hageja esitatud õigusliku käsitlusega ning ei hakka hageja esitatud õiguslikke põhjendusi täies ulatuses üle kordama. Hageja on oma seisukohad esitanud põhistatult ja veenvalt ning samuti esitanud oma väiteid kinnitavad tõendid.
5.Kohus märgib lisaks järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja VÕS 76 lg 1 ja lg 4 tuleneb kostja kohustus oma laenu- ja müügilepingust tulenevad võlgnevused hageja ees täita täies ulatuses. Kostja võiks keelduda lepingute edasisest täitmisest, kui tal oleks õigus kasutada mõnda õiguskaitsevahendit või kui rikkumine oleks vabandatav. Praegusel juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid kohtule esitanud. Kostja ei ole esitanud ei omapoolseid tõendeid ega sisulisi vastuväiteid, mis võiksid olla mõne õiguskaitsevahendi rakendamise aluseks. Ka on kostja ise kinnitanud, et ei käsitle kaasomandiosale seatud käsutamise keelumärget õiguskaitsevahendi rakendamise alusena, vaid pigem on tegemist eetilise ja emotsionaalse etteheitega. Üksnes asjaolu, et kostjal on makseraskused ning raske majanduslik olukord, ei anna aga alust rahalise kohustuse täitmisest täielikult või osaliselt keelduda. Kohtule ei ole esitatud ka andmeid, mis annaksid aluse kinnisasja kaasomandiosa ostuhinna tasumise nõude hagejale loovutamise kehtivuses kahelda. Seega on hageja õigeks võlausaldajaks mõlema nõude osas.
6.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingu alusel tasumata põhisumma 10 000 eurot ning kinnistu kaasomandiosa ostuhinna tasumata osa 30 000 eurot. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause, müügilepingu p 5.1 ja laenulepingu p 4 kohaselt tuleb müügilepingult lisaks tasumata põhisumma osale tasuda ka viivist 0,5% päevas ning laenulepingult 0,2% päevas. Kostja viiviste vähendamist taotlenud ei ole. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus välja viivised alates kohustuste sissenõutavaks muutumisest 18.07.2017 kuni hagi esitamiseni 23.10.2017. Müügilepingu viivis on summas 14 700 eurot ning laenulepingu viivis summas 1960 eurot. VÕS § 94 lg 3 ja laenulepingu p 3 kohaselt intress summas 500 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 57 160 eurot.

Tsiviilasi nr 2-17-15879

Menetluskulud

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda Hageja on oma esitanud ka taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude suurusena nimetanud 1656 eurot, millest kulutused õigusabile 556 eurot ja riigilõiv 1100 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud ning ka kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ja mõistliku suurusega. Hageja taotlus kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 174 lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud kostjatelt välja ilma käibemaksuta ja TsMS § 177 lg 10 alusel rahuldab taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja