Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-16140

Menetluse käik AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (hageja) esitas 27.10.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Exxxx Lxxxxxxxxx ja Kxxxx Lxxxxxxxxx solidaarselt (kostjad) hageja kasuks välja mõista põhivõla 649,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1,99 eurot ja jooksva viivise. Samuti ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Tartu Maakohus võttis hagi 03.11.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjatele kätte 07.11.2017. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on hagejale seaduse alusel üle läinud kahjustatud korteriomaniku nõue kostjate vastu. Kostjatele kuuluvas korteris purunes pesumasina alune toru ning mille tagajärjel sai kannatada alumine, hageja poolt kindlustatud korter. Roheline Laine OÜ teostas kahjustada

2-17-16140 saanud korteri ülevaatuse, vormistas vara ülevaatuse akti, koostas kahjustada saanud korteri skeemi ja pildistas nähtavad kahjustused. Hageja hüvitas kahju kindlustusvõtja poolt koostatud kalkulatsiooni alusel summas 534,63 eurot kindlustusvõtjale. Roheline Laine OÜ esitas hagejale kahju kindlaks tegemise kulude arve summas 115 eurot. Hageja hüvitas nimetatud arve summas 115 eurot. Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjatele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 649,63 eurot maksetähtajaga 13.10.2017. Kostjad tagasinõudele ei reageerinud ega pole hagejale kahju hüvitanud. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele selleks kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hageja on viivist arvestanud maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 1,99 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjatelt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 28.10.2017 kuni 15.12.2017 tuleb kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 6,98 eurot (8,00%/365 x 649,63€x49p). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise summas eurot 8,97 eurot (1,99+6,98). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 649,63 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 658,60 eurot, millest 649,63 eurot moodustab põhivõlg ja 8,97 eurot 15.12.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

2-17-16140 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 100€/h. Kohus hindab, et arvestades lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summa põhjendatud ja kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 425 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 300 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.