Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

paljasõnalised ning ebaõiged. Kostja leiab, et tehtud remonditööd olid mittevajalikud ning nende eest peaks vastutama hageja. Samuti oli sõiduauto suure osa ajast hageja valduses. Hagi on esitatud kostja vastu hilinenult ja heade kommete vastaselt. Menetluse käik 30.06.2016 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 24.10.2016 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.06.2016 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtu põhjendused

et töösuhteid kostjaga ei ole hagejal olnud. Kohtul puudub alus kahelda hageja seadusliku esindaja vande all antud ütluste usaldusväärsuses. Kostja väiteid ja vande all antud ütluseid töösuhte olemasolu kohta ei pea kohus aga usaldusväärseteks, kuna kostja on andnud nii käesolevas tsiviilasjas, kui tsiviilasjas 2-13-42730 erinevaid ja vasturääkivaid ütluseid. Kostja on 26.05.2016 kohtuistungil vande all selgitanud, et hagejaga algas tal töösuhe 2012 detsember ning töö hakkas pihta veebruaris (kd I lk 121 pöördel). 17.04.2017 esitatud menetlusdokumendis on kostja märkinud, et tööleping sõlmiti 29.11.2012 ning kostja asus tööle hageja juures kohe, s.o 29.11.2012 (kd I lk 191 pöördel). Seega on kostja väited tööle asumise aja osas käesolevas menetluses vastuolus. Tsiviilasjas 2-13-42730 on kostja tunnistajana vande all kinnitanud, et tema ja hageja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet ning on sõlmitud autorendi leping (kd II lk 17). Seega on ühes tsiviilasjas kostja kinnitanud töösuhte olemasolu ja teises eitanud töösuhet hagejaga. Samuti on kostja vande all 26.05.2015 toimunud istungil (käesolevas tsiviilasjas) m.h kinnitanud, et on olnud töötukassas arvel 2010 ja 2012 november kuni 2013 august. Seega on kostja vande all andnud ütluse, et ta oli samal perioodil, mil ta väidab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping, töötuna arvel töötukassas. Kohus selgitab, et töötuna ei võeta arvele inimest, kes juba töötab töölepingu alusel. Samuti tuleb Töötukassat koheselt teavitada, kui töö on leitud. Seega juhul, kui hageja ja kostja oleksid sõlminud töölepingu, oleks kostja pidanud töötuna arveloleku lõpetama. 4.2 Kohus selgitab, et töösuhte olulisteks osadeks on m.h ka töö tegemine ning selle eest tasu saamine. Esialgses vastuses on kostja oma tööülesanneteks märkinud klaasist saunauste müügi hageja klientidele, sh uute klientide otsimine. 26.05.2016 kohtuistungil on kostja märkinud, et osales saunauste tootmises, pakendamises, aluste kokku tõstmises jne ning töötasu suuruseks oli 1500 eurot, millest arvestati maha auto eest makstav ja kütteraha. Töötasu maksti sularahas tavaliselt kostja värava taga autos (kd I lk 121 pöördel). 17.04.2017 menetlusdokumendis on kostja märkinud, et tema tööülesanneteks oli saunauste tootmisel ja pakendamisel osalemine, iSauna OÜ poolt valmistatud saunauste müügi korraldamine, valmistoodangu toimetamine ostjatele. Samuti oli kostja ülesanneteks külastada saunauste ostjaid Soomes, Rootsis, Eestis ning muuhulgas toimetas ta ka auto järelhaagises uksi Tallinnasse ja ka saunauste ostjatele (kd I lk 191 pöördel, p 1.7). Kostja on esitanud ka väite, et müügitöö korraldamiseks loodi kostjale e-posti aadress xxx. Eelnevast tuleneb, et kostja poolt märgitud tööülesanded on seotud saunauste tootmise, müügi ja muu sellisega. Hageja juhatuse liige on vande all 21.09.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et osaühing tegeleb iluteenuste ja juhtimisteenustega. Nimetatud tegevusalad nähtuvad ka äriregistri väljavõttest (kd I lk 20). Seega ei tegele hageja kostja poolt kirjeldatud tegevusega, s.o saunauste tootmise, pakendamise ega muu sellisega. Eluliselt ei ole usutav, et hageja saaks anda kostjale selliseid tööülesandeid, mis ei ole seotud hageja tegevusalaga. Samuti ei kinnita hageja ja kostja vahelise töölepingu olemasolu kostja poolt 17.04.2017 esitatud tõendid, s.o 30.11.2012, 01.12.2012 kostja e-kirjad ning 03.12.2012, 09.07.2013 ning 09.07.2013 hageja e-kirjad (kd I lk 194-201). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest, et arutatud on iSauna OÜ tegevusega seotud asjaolusid, m.h on kostja pakkunud välja logosid seoses iSauna OÜ-ga ning kostjale on tehtud e-posti aadress isauna.ee lõpuga. Hagejaks ei ole aga käesolevas 4 (14)

menetluses iSauna OÜ. Seega ei saa nimetatud e-kirjade pinnalt (s.h e-kirjade sisust) järeldada, et kostjal oleks olnud töösuhe hagejaga. Sellist järeldust ei saa teha ka sellest, et hageja on palunud kostjalt SIM kaardi tagastamist (kd I lk 200) ega kostja tehtud memost, milles räägitakse töötasust ja laenust (kd I lk 197). Viimati nimetatud e-kirjast ei selgu, et SIM kaart oleks seotud just hageja ja kostja vahelise töösuhtega ning samuti ei selgu memost, millisest töötasust käib jutt. Kohtu hinnangul on tõendamata ka kostja väide töötasu maksmise kohta. Kohus ei pea kostja vande all antud ütlusi selles osas usaldusväärseteks, jäädes oma eelnevalt märgitud seisukoha juurde (vt ka p 4.1). Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et töösuhe hagejaga puudus. 4.3 Samuti on tõendamata kostja väide selle kohta, et auto oli tema töövahendiks ning sellega kaasnes kütusekaart limiidiga 200 eurot kuus. Rendilepingus ei ole kokkulepet, et tegemist oleks rentniku töövahendiga. Teise auto kasutamine (liisimine) kostja poolt seda ei kinnita. Kohus selgitab, et kui tegemist on töövahendiga, siis tavapäraselt sõlmitakse poolte vahel varalise vastutuse leping. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et käesoleval juhul seda tehtud oleks. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et auto oleks olnud kostja töövahendiks. 18.12.2012 allkirjastatud üleandmis-vastuvõtmise aktist nähtub, et koos autoga on üle antud hagejale kuuluv Statoili kütusekaart (kd I lk 39). Kostja ei ole kohtule kütusekaardi väidetava limiidi osas tõendeid esitanud. 4.4 Töölepingu seaduse kohaselt on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) töölepingu oluline tingimus. TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kostja ei ole kinnitanud, et ta töötas täistööajaga ega esitanud tõendeid, et pooled on leppinud kokku lühemas tööajas. Kostja on vastupidiselt märkinud, et tööajas ei olnud kokku lepitud (kd I lk 191 pöördel). Seega puudub käesoleval juhul ka nimetatud tingimus, mis kinnitaks töölepingu olemasolu. 4.5 Kohus on seisukohal, et töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel ei tõenda ka Telia Eesti AS poolt esitatud andmed telefoninumbri xxx kasutaja ja arvete tasuja kohta ajavahemikus 2012 november kuni 2013 juuli (kd II lk 54 - 56). Tegemist on üksnes informatsiooniga telefoni kasutaja ja arvete tasuja kohta ning ei kinnita töölepingu sõlmimist hagejaga. 4.6 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 lg 1 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohtu hinnangul on pooled käesoleval juhul kokku leppinud kõigis olulistes rendilepingu tingimustes: rendiese, selle kasutamise kuupäev, periood ning tasu suurus ja maksmise tingimused. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud rendileping. 4.7 Seega ei nähtu eelnimetatud tõenditest, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud tööleping. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oligi poolte tahe rendilepingu sõlmimine, mitte rendilepinguga töösuhte varjamine ning seega ei ole rendileping näiline. Tõendeid, mis kinnitaksid poolte teistsugust tahet, kohtule esitatud ei ole. 5 (14)

Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning auto anti samuti üle 18.12.2012. Rendileping lõppes 01.07.2013 (kd I lk 40) ning auto on tagastatud 02.07.2013 (kd II lk 69). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu detsembri 2012 14 päeva eest ning jaanuari 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summad oleksid tasutud. Seega on arve nr 102013 põhjendatud kokku summas 174,26 eurot (käibemaksuga). 2) Hageja on kostjale esitanud arve nr 132013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil veebruar 2013. Maksetähtaeg oli 08.03.2013 (kd I lk 42). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.03.2013. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.2013. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu veebruari 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 132013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 3) Hageja on kostjale esitanud arve nr 162013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil märts 2013. Maksetähtaeg oli 08.04.2013 (kd I lk 43). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.04.2013. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.2013. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu märts 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 162013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 4) Hageja on kostjale esitanud arve nr 172013 summas 120 eurot, s.h käibemaks 20 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil aprill 2013. Maksetähtaeg oli 08.05.2013 (kd I lk 44). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.05.2013. Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.2013. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu aprill 2013 eest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on arve nr 172013 põhjendatud kokku summas 120 eurot (käibemaksuga). 5) Hageja on kostjale esitanud arve nr 192013 summas 1 587,98 eurot, s.h käibemaks 264,66 eurot. Maksetähtaeg oli 08.02.2013 (kd I lk 45). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.02.2013. Hageja nõuab nimetatud arvest 703,43 euro tasumist (käibemaksuga), s.o autorent perioodi eest mai 2013 summas 100 eurot, autoremont 373,79 eurot, kindlustus 70,47 eurot, varuosa summas 41,93 eurot (summadele lisandub käibemaks). Autorent mai 2013: Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.2013. Seega on hageja 7 (14)

õigustatud nõudma kostjalt renditasu mai 2013 eest, s.o summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Autoremont: Tsiviilasja materjalide kohaselt koosneb autoremondi kulu summas 373,79 eurot (käibemaksuta) rehvivahetuse kulust summas 54,17 eurot (käibemaksuta) ning rattalaagrivahetuse kulust summas 319,62 eurot (käibemaksuta). Vastavalt rendilepingu punktile 3.3 kohustus rentnik ehk kostja tegema omal kulul korralist hooldust, remonti, auto tehnilist ülevaatust, sõlmima kaskokindlustuse jne, juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu hinnangul on nimetatud teenuste, s.o rattalaagrivahetuse ja rehvivahetuse puhul tegemist rendilepingu p-s 3.3 märgitud kostja kohustusega, mida kostja oli kohustatud tegema rendi perioodi ajal omal kulul. Rehvid vahetati autol 17.04.2013 (töökorraldus nr 224419, kd II lk 20) ning rattalaagrid 22.04.2013 (töökorraldus nr 219308, kd II lk 19). Seega osutati nimetatud teenused ajal, mil auto oli kostja valduses (s.o ajal, mil kostja autot rentis). Kostja ei ole tõendanud, et auto oleks olnud nimetatud ajal hageja valduses. Nimetatu ei ole usutav ka hageja poolt esitatud töökorralduste pinnalt, millest on näha, et kostja on ise auto toimetanud teenuste saamiseks Info-Auto AS-i. Nimelt nähtub töökorraldustelt kostja eesnimi, telefoninumber ning allkiri (kd II lk 19,20). Arve esitamine hageja nimele ei tõenda, et auto oleks olnud hageja valduses. Info - Auto AS on edastanud rattalaagri ostu ja vahetamisega kaasnenud kuluga seotud arve ning rehvide vahetamisega kaasnenud kuluga seotud arve tasumiseks hagejale (kd I lk 53, 54). Hageja on tasunud Info – Auto AS-i poolt esitatud arve nr 14081527 summas 319,62 eurot (käibemaksuta) ning arve nr 14080998 summas 54,17 eurot (käibemaksuta) 08.05.2013 (maksekorraldus kd I lk 55). Kuna rendilepingu p 3.3 kohaselt pidi nimetatud kulu kandma kostja, siis on kostja lepingut remondikulu mitte kandmisega rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud (teinud remonti omal kulul), siis ei oleks hagejal arvete tasumisega kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega on hageja nõue summas 373,79 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud, s.o kokku 448,55 eurot. Varuosa Tulenevalt kohtule esitatud materjalidest on varuosa all mõeldud suunatule ostmist. Suunatule ostmise Info – Auto AS-st on korraldanud kostja. Arvest nr 14083086 nähtub auto Info-Auto AS-i esindusse saabumise kuupäev 16.05.2013 ehk aeg, mil auto oli kostja valduses (arve kd I lk 51). Info - Auto AS on edastanud suunatule ostuga kaasnenud arve tasumiseks hagejale. Hageja on 30.05.2013 tasunud Info – Auto AS-i poolt esitatud arve nr 14083086 summas 41,93 eurot + käibemaks, kokku 50,32 eurot (kd I lk 52). Lepingu p 3.4 kohaselt pidi kostja tagama auto töökorras oleku ning katma kõik autoga seotud jooksvad kulud: varustama auto kütuse, määrdeõlide, varuosade ja muude auto ekspluateerimiseks vajalike vahenditega. Kohtu hinnangul kuulub suunatule ostmine rendi perioodil tulenevalt nimetatud punktist kostja kohustuste hulka. Seega on kostja varuosa kulu mitte kandmisega lepingut rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud (ostnud varuosa omal kulul), siis ei oleks hagejal arve tasumisega kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega on 8 (14)

hageja nõue summas 41,93 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud, s.o kokku 50,32 eurot. Kindlustus: Rendilepingu p 3.3 kohaselt oli kostjal kohustus sõlmida autole m.h ka kaskokindlustus omal kulul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostja autole kaskokindlustust ei sõlminud. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega rikkus kostja lepingu pst 3.3 tulenevat kohustust. Hageja on sõlminud auto kaskokindlustuse lepingu kindlustusseltsiga If P&C Insurance AS, poliisi nr 3X20120019406, perioodiks 27.05.2013– 26.05.2014, maksumusega 714,44 eurot (poliis kd I lk 47-49). Kindlustusandja on esitanud selle eest arve, mille hageja on tasunud (kd I lk 46, 50). Kindlustuspoliisi perioodist kehtis perioodil 27.05.2013 – 01.07.2013 rendileping, seega tuli kostjal tasuda kaskokindlustust 36 päeva eest ehk summas 70,47 eurot (s.o (714,44/365) x 36 päeva). Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma kindlustuse eest 70,47 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole põhjendanud, miks ta nõuab nimetatud summa tasumist koos käibemaksuga. Kuna rendilepingu p 3.3 kohaselt pidi kostja autole kaskokindlustuse sõlmima, siis on kostja lepingut kindlustuse mitte sõlmimise ja selle eest mitte tasumisega rikkunud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis ei oleks hagejal kaskokindlustuse sõlmimisega seotud kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega on hageja nõue summas 70,47 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Seega on arvest nr 192013 tulenev nõue kokku põhjendatud 689,34 euro ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. 6) Hageja on kostjale esitanud arve nr 222013 summas 630,72 eurot, s.h käibemaks 105,12 eurot. Arve on esitatud autorendi eest perioodil juuni 2013, juuli 2013 eest ning korralise hoolduse eest (418,94 eurot). Maksetähtaeg oli 08.03.2013 (kd I lk 56). Seega muutus arve sissenõutavaks 09.03.2013. Autorent: Rendilepingu p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda renti 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Rendileping sõlmiti 18.12.2012 ning lõppes 01.07.2013. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt renditasu juuni ja juulis 2013 1 päeva eest, s.o kokku summas 106,66 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 127,99 eurot. Korraline hooldus summas 418,94 eurot: Kostja on korraldanud autole Info – Auto AS-is 100 000 km korralise hoolduse, mida kinnitab 13.06.2013 töökorraldus nr 227923 (kd II lk 21), millel on märgitud kostja telefoni number (53422937) ja kostja allkiri. Seega on hooldustööd tehtud siis, kui auto oli kostja valduses ja rendiperioodi ajal. Info - Auto AS edastas auto 100 000 km korralise hooldusega kaasnenud arve tasumiseks hagejale (kd I lk 57). Hageja tasus Info – Auto AS poolt esitatud arve nr 14084968 summas 418,94 eurot (käibemaksuta) 02.07.2013 (kd I lk 58). Pooled on kokku leppinud, et rentnik teeb omal kulul auto korralist hooldust ja remonti, auto tehnilist ülevaatust, sõlmib kaskokindlustuse jne, v.a juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (lepingu punkt 3.3). Kuna kostja ei teinud omal kulul autole korralist hooldust, siis rikkus kostja sellega lepingu p 3.3 ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma korralise hoolduse tasu summas 418,94 eurot, millele lisandub käibemaks, 9 (14)

kokku 502,73 eurot. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et rikkumine oleks olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Juhul kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, siis ei oleks hagejal korralise hoolduse kulu kandmisega seotud kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega on arve nr 222013 põhjendatud kokku 630,72 euro ulatuses. 7) Hageja on kostjale esitanud arve nr 242013 summas 539,39 eurot, s.h käibemaks 89,90 eurot. Maksetähtaeg oli 20.07.2013 (kd I lk 59). Seega muutus arve sissenõutavaks 21.07.2013. Hageja nõuab nimetatud arvest kostjalt üksnes 289,20 euro (käibemaksuga) tasumist, mis koosneb puhastusteenusest 115,04 eurot, liikluskindlustusest perioodi 18.12.201202.07.2013 summas 80,76 eurot ja diislikütuse kulust summas 45,20 eurot, milledele lisandub käibemaks. Puhastusteenus: Puhastusteenus hõlmab tsiviilasja materjalide kohaselt auto nahksisu hooldamist ehk puhastamist, mootoripesu ja välispesu (arve nr 2189260, kd II lk 22). Arve kohaselt on puhastusteenust osutatud 05.07.2013 ning maksma läinud 138,05 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tagastas auto hagejale 02.07.2013 (kd I lk 69). Vastavalt 02.07.2013 hageja ja kostja poolt allkirjastatud auto üleandmise – vastuvõtmise aktile esinesid autol olulised puudused ja autole oli kostja poolt teostamata sise- ja välispesu (aktis märgitud, et vajalik sisu keemiline puhatus, pigieemaldus jms), millede olemasolu kostja kinnitas aktis ja võttis endale kohustuse kanda/hüvitada defektide ja puudustega hagejale kaasnevad kulud. Kohtu hinnangul oli vastava kulu ehk kahju tekkimine kostjast endast tingitud asjaolu, st nimetatu kulu ehk kahju tekkimist hagejale oli kostjal võimalik ära hoida/vältida selliselt, et kostja oleks autole enne hagejale üleandmist teostanud vajaliku sise- ja välispesu. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on auto üleandmisel kinnitanud, et auto vajab puhastust, seega tuleb kostjal hagejale ka vastav kulu/kahju hüvitada. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma puhastusteenuse eest 138,05 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 165,66 eurot. Liikluskindlustus Lepingu punkti 3.3 kohustus kostja sõlmima kaskokindlustuse jne. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud lepingu punktist, et kostja kohutuseks oli m.h ka tavapärase kohustusliku liikluskindlustuse sõlmimine. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal oli autole sõlmitud perioodiks 18.09.2012 – 17.09.2013 (sisaldab perioodi, mil auto oli lepingu alusel kostja valduses ja kasutuses) liikluskindlustus kindlustusseltsis ERGO Kindlususe AS (kd I lk 62, 63). Seega puudus kostjal vajadus sõlmida täiendavalt liikluskindlustust. Kohtu hinnangul ei tulene hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust kohustust hagejale hüvitada tasutud liikluskindlustuse eest perioodil, mil kostja autot kasutas. Seega ei ole kostja lepingut selles osas rikkunud. Seega ei ole hageja nõue summas 80,76 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Diiselkütuse kulu 10 (14)

Lepingu p 3.4 kohaselt kohustus kostja autot varustama mh ka kütusega. 18.12.2012 üleandmise-vastuvõtmise aktis on pooled kokku leppinud, et auto tagastatakse samasuguses komplektsuses ning seisus (kd I lk 39). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui palju oli auto kütusepaagis kütust 18.12.2012 kostjale üle andes. Üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab üksnes seda, et auto oli väga heas tehnilises seisukorras ning sellel puudusid värvikahjustused, mõlgid, defektidega ja/või purunenud klaasid jms (nagu uus). Samuti on aktis märgitud auto läbisõit. Aktis ei ole fikseeritud, kui palju oli paagis kütust kostjale üleandmisel. Lepingu punktist 3.4 ei tulene kostja kohustust tagastada hagejale auto täispaagi kütusega. Samuti ei nähtu 02.07.2013 üleandmis-vastuvõtmise aktist, kas kostja on tagastanud hagejale auto täis või tühja paagiga (tlk 69). Hageja poolt esitatud Neste Eesti AS 15.07.2013 kviitung/arve nr 03/3980 kokku summas 68,88 eurot ei tõenda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud (arve kd I lk 61). Seega on hageja nõue diiselkütuse eest summas 68,88 eurot põhjendamata. Seega on arve 242013 põhjendatud üksnes 138,05 euro ulatuses. 8) Hageja on kostjale esitanud arve nr 342013 summas 1074,28 eurot, s.h käibemaks 179,05 eurot. Maksetähtaeg oli 05.10.2013 (kd I lk 64). Seega muutus arve sissenõutavaks 06.10.2013. Hageja nõuab nimetatud arvest kostjalt üksnes 253,96 euro (käibemaksuta) tasumist, mis koosneb auto remondist – oma vastutuse osa 117,23 eurot ja defektide ja puuduste kõrvaldamisest summas 136,73 eurot. Kostja on kinnitanud 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise aktis (kd I lk 69), et auto tagastamise hetkel hagejale oli auto paremal küljel mõlemad uksed mõlkis ja tugevate värvikahjustustega, lisaks ei töötanud auto parema peegli suunatuli. Nimetatud aktiga on tõendatud, et autole olid nimetatud vigastused tekkinud ajal, mil auto oli kostja valduses ja kasutuses. 18.12.2012 üleandmis-vastuvõtmis aktis on pooled kinnitanud, et auto on väga heas tehnilises seisukorras ning sellel puuduvad värvikahjustused, mõlgid, defektidega ja/või purunenud klaasid jms (kd I lk 39). Seega on eluliselt usutav, et märgitud vigastused (s.o uksed mõlkis, värvikahjustused) on kostja poolt tekitatud. Kostja autol olnud vigastusi ei kõrvaldanud/parandanud, vaid tagastas auto hagejale 02.07.2013 aktis märgitud seisukorras. Hageja on korraldanud autol olevate vigastuste kõrvaldamise kaskokindlustuse vahendusel, st hageja kohustus tasuma vastavalt kaskokindlustuse lepingule/poliisile omavastutuse (kindlustuspoliisi kohaselt on omavastus 159,17 eurot + käibemaks) summas 159,17 eurot ja ülejäänud vigastuste kõrvaldamisega kaasnenud kulude eest tasus If P&C Insurance AS. Info – Auto AS esitas hagejale 06.09.2013 arve nr 14090095 summas 117,23 eurot (käibemaksuta) omavastutuse tasumiseks (summa vastavalt kindlustuspoliisile 159,17 EUR, so ilma käibemaksuta summa), millest vastavalt hageja ja Info – Auto AS kokkuleppele arvestas Info – Auto AS arvest ehk omavastutuse summast maha “suunatuli peeglil” maksumuse 41,93 eurot (kd I lk 67). Hageja on arve tasunud 23.09.2013 (kd I lk 68). Samuti on 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise aktis märgitud puuduste kõrvaldamiseks tasunud hageja Info-Auto AS-le arve nr 14087770 alusel 164,07 eurot (käibemaksuga) (kd I lk 65, 66).

11 (14)

Kohtu hinnangul on eelnimetatud kulu ehk kahju tekkimine kostjast tingitud asjaolu, st nimetatu kulu ehk kahju tekkimist hagejale oli kostjal võimalik ära hoida/vältida selliselt, et kostja oleks saanud korraldada auto vigastuste kõrvaldamise, mida kostja ei teinud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. Kostja on olnud üksnes seisukohal, et remonti on hageja teostanud sõiduautol omaalgatuslikult ning see ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei soovinud sõiduautot remontida, kuna teostatud remonttööd polnud tegelikkuses hädavajalikud. Nimetatud kostja väited on jäänud aga paljasõnalisteks ning tõendamata. Kohtu hinnangul tõendab 02.07.2013 auto üleandmise- ja vastuvõtmise akt vastupidist. Seega on arve nr 342013 põhjendatud summas 253,96 eurot (käibemaksuta). Hagist ei nähtu, et hageja nõuaks nimetatud arvelt käibemaksu.

5) Arve nr 192013 summas 689,34 eurot (s.o summa mille kohus pidas põhjendatuks), viivitatud päevi 652, põhjendatud viivis summas 100,90 eurot. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga et viivise arvestusest nähtuvalt on hageja nimetatud arve puhul lähtunud seadusjärgsest viivise määrast, kuid kohtu hinnangul palunud välja mõista vähem, kui viivise arvestuste kohaselt hagejal õigus oleks. Seega lähtub kohus hageja poolt märgitud viivise summast. 6) Arve nr 222013 summas 630,72 eurot, viivitatud päevi 626, põhjendatud viivis summas 191,46 eurot. Kohus arvestab siin asjaoluga, et lähtuvalt lepingu sõnastusest kohaldatakse viivise määra 0,15% päevas üksnes rendi tasumisega viivitamisel. Ülejäänud tasude maksmisega viivitamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda seega seadusjärgsest viivise määrast (rendi eest tasumisega viivitamise eest on põhjendatud viivis seega 120,18 eurot ning arvel märgitud muude tasude eest 71,28 eurot). 7) Arve nr 242013 summas 138,05 eurot (s.o summa, mille kohus pidas põhjendatuks), viivitatud päevi 610, põhjendatud viivis summas 19,06 eurot; 8) Arve nr 342013 summas 253,96 eurot, viivitatud päevi 533, põhjendatud viivis summas 29,78 eurot; Kohus leiab seega, et hageja viivisenõue on põhjendatud summas 875,46 euro ulatuses ning nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Viivise täiendavaks vähendamiseks kohtu hinnangul käesoleval juhul alust ei ole.

119). Arvestades eelnimetatud asjaoluga ning sellega, et kohus rahuldab hagi osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.