Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 13.09.2017 kandemäärusele nr 1080922017 kinnistamisasjas nr 79734201750
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 13.09.2017 kandemäärus nr 1080922017 kinnistamisasjas nr 79734201750
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
(Maksu-
ja
Tolliameti
kaudu)
Menetlusosaline ja tema esindaja Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), esindaja Pirjo Toomsoo Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 13.09.2017 kandemäärus nr 1080922017 kinnistamisasjas nr 79734201750 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus loa saamiseks seada kinnisasjale (registriosa number 1893301) käsutamise keelumärge, millega on HTÅ-l keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluse käik
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (avaldaja) esitas 31.08.2017 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda
kinnistusregistriosa nr 1893301 kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks.
2.Esitatud avalduse kohaselt on maksuhaldur koostanud 18.04.2017 korralduse nr 1311/26093, mille kohaselt pidi HTÅ (sünd XX.XX.XXXX) tasuma maksuvõla 66 eurot 10 kalendripäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.
3.Seisuga 31.08.2017 on korraldus täitmata. Riigikohus on lahendis 3-3-1-82-12 leidnud, et maksuhaldur saab taotleda ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise keelamist. Tuginedes eeltoodule ja juhindudes maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-st 1 taotles avaldaja kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist avaldaja kasuks, millega keelatakse HTÅ-l käsutada ühisomandisse kuuluvat kinnistut. Esimese astme kohtu määrus
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 13.09.2017 kandemäärusega jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata.
5.Kohtunikuabi selgitas määruses, et kinnistusraamatusse registriossa nr 1893301 on kantud ühisomanikud SÅ (isikukood XXXXXXXXXXX), EKR (sünniaeg XX.XX.XXXX), HTÅ (sünniaeg X.XX.XXXX), MKÅ (sünniaeg XX.XX.XXXX). Kanne on tehtud 13.03.2014 kinnistamisavalduse (notari ametitoimingute raamatu registri number 649) ja 26.10.2010 pärimistunnistuse (notari ametitoimingute raamatu registri number 3204) alusel.
6.Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 sätestab, et kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (RKTKm nr 3-2-1-68-14, p 15). Igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (PärS § 152 lg 1). Seetõttu ei tulene kaaspärijale pärandvara ühisuse mõttelise osa kuulumisest, et kaaspärijale kuulub ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mille käsutamist saab täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel piirata (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 9). Käesoleval juhul ei ole kohaldatav TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi. Eelviidatud sätted on erinormid spetsiifilistele ühisvara liikidele sissenõude pööramiseks (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). Avaldaja kinnistamisavalduses viidatud lahendis 3-3-1-82-12 on käsitletud sissenõude pööramist abikaasade ühisomandisse kuuluva asja suhtes. Eeltoodust tuleneb, et seadusest tulenevalt on välistatud käsutamise keelumärke kandmine HTÅ osale pärandvara ühisusest. Määruskaebus
7.Avaldaja palub määruskaebuses kandemääruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega anda avaldajale luba seada kinnisasjale (registriosa nr 1893301) käsutamise keelumärge, millega on HTÅ-l keelatud ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine.
8.MKS § 130 lg 1 p-i 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta. Seega lähtub maksuhaldur täitetoimingute teostamisel MKS-is ja mitte TMS-is sätestatust, mistõttu on ebaõige kinnistusosakonna seisukoht selles osas, nagu saaks TMS-is sätestatut ja sellega seonduvat Riigikohtu seisukohta rakendada ka maksuhalduri poolt tehtavate täitetoimingute suhtes.
9.Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-3-1-15-12 välja toonud järgneva: „MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 3) on üldkogu hinnangul võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (p 46).“ Sama seisukohta on korratud ka Riigikohtu üldkogu 09.04.2013 kohtuotsuse nr 3-3-1-82-12 p-s 49. Kuigi mõlemas viidatud lahendis on Riigikohtu arvamuse aluseks abikaasade ühisvara puudutavad kaasused, ei saa üldkogu seisukohast välja lugeda, justkui oleks maksuhalduril õigus üksnes abikaasade ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale seada käsutamise keelumärge. Abikaasade ja kaaspärijate ühisomandi regulatsioonid on kehtivas seadusandluses sarnased (perekonnaseadus (PKS) § 26 lg 1, PärS § 148 lg 1; PKS § 37 lg-d 1 ja 3, PärS § 152). Seega on nimetatud seisukohta võimalik rakendada ka kaaspärijate suhtes ehk maksuhalduril on võimalik ka kaaspärijate ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale seada käsutamise keelumärge, kuid sellisel juhul peab keelumärkest sõnaselgelt nähtuma, milliste ühisomanike suhtes soovitakse keelumärget taotleda. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille järgi lähtub maksuhaldur täitetoimingute teostamisel vaid MKS-s sätestatud eriregulatsioonist, mitte TMS-s sätestatust. Kolleegium toob välja, et MKS § 128 lg 1 järgi toimub maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sundtäitmine mh täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Seega peab maksuhaldur oma tegevuses lähtuma ka TMS-s sätestatust ning maakohus on asja lahendamisel õigesti arvestanud TMS-s sätestatuga ning viidatud seejuures asjakohasele Riigikohtu praktikale.
13.Kolleegium ei nõustu, et käesolevas asjas saaks analoogia korras kohaldada Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-15-12 ja nr 3-3-1-82-12 märgitut. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa. Käesoleval juhul on esimese astme kohus õigesti välja toonud, et pärandvara puhul on tegemist ühisomandiga (PärS § 147, AÕS § 70 lg 4), millest igale kaaspärijale kuulub mõtteline osa. Seega ei ole võlgniku puhul tegemist kaasomanikuga, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjadest ning seetõttu ei võimalda TMS käesoleval juhul käsutuskeeldu kinnistusraamatusse kanda.
14.Lisaks on esimese astme kohus asja lahendades õigesti viidatud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-104-15 ning selgitanud, et kaaspärijate puhul ei ole kohaldatav TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatu, mis käsitleb abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi, kuna eelviidatud sätted on erinormid spetsiifilistele ühisvara liikidele sissenõude pööramiseks ning puudub alus arvata, et keelumärge on võimalik kinnistusraamatusse kanda ka juhul, kui seadus seda otseselt ei välista (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). AÕS § 53 lg 1 järgi kantakse kinnistusraamatusse
ainult seaduses ettenähtud andmed. Lubamatu sisuga kannete kinnistusraamatusse kandmist tuleb takistada muuhulgas kandest tuleneva eksliku mulje ja hilisemate realiseerimisraskuste vältimiseks (RKTKm nr 3-2-1-84-12, p 12). Eelnevast tulenevalt on täitemenetluse raames kinnistusraamatusse märgete tegemise võimalused TMS-s sõnaselgelt sätestatud ning kinnistusraamatusse ei ole võimalik kanda keelumärkeid, mille sissekandmist ei ole seaduses ette nähtud (RKTKm nr 3-2-1-104-15, p 10). Seega nähtuvad ka Riigikohtu praktikast põhjendused, miks avaldaja kinnistamisavalduse rahuldamine võimalik ei ole.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse muutmata.
16.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.