lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-465/2

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 18.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-18-465/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1618
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-465

Tsiviilasi

Saima Küünarpuu hagi Aive Küünarpuu vastu kinnistu, Staadioni 12 Haapsalus, kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise ja Saima Küünarpuu ainuomandisse andmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Saima Küünarpuu, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, Juss Õigusabi OÜ, Tallinna mnt 78, 90401 Uuemõisa alevik, Haapsalu, Lääne maakond, e-post [email protected] Kostja Aive Küünarpuu, isikukood *, elukoht *, epost *

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Saima Küünarpuu 10.01.2018. a esitatud hagiavaldust Aive Küünarpuu vastu kinnistu, *, kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise ja Saima Küünarpuu ainuomandisse andmise nõudes.
2.Edastada määrus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hageja Saima Küünarpuu kanda.
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hagiavaldus 10.01.2018. a esitas Saima Küünarpuu lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi Aive Küünarpuu vastu kinnistu, *, kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise ja Saima Küünarpuu ainuomandisse andmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagi esemeks pärandvarasse kuuluv 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast asukohaga Lääne maakond, *, kinnistu nr *, katastritunnus *. Pärandvara koosseisu kuulub abikaasade Saima Küünarpuu ja I K ühisvaraks olev 1⁄2 mõttelist osa kinnistusregistri registriossa nr * sisse kantud hoonestatud kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Pärandaja I K (*) suri 25.11.2013. a ja pärandaja oli abielus hagejaga Saima Küünarpuu. Pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele kohaldus ühisvararežiim. 14.04.2014. a Haapsalu notari M. K koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse nr * kohaselt oli surnud I. K pärijateks: Saima Küünarpuu – 1⁄2 mõttelises osas; Aive Küünarpuu – 1⁄4 mõttelises osas; Aivar Küünarpuu – 1/12 mõttelises osas; A K – 1/12 mõttelises osas; T K 1/12 mõttelises osas. 14.04.2014. a Haapsalu notari M K koostatud ja tõestatud I. K pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingu nr * kohaselt kinkisid pärijad A K, A K ja T K enda mõttelised osad pärandvara ühisusest Saima Küünarpuule, mille järgselt on surnud I. K pärandvara omanikeks Saima Küünarpuu 3⁄4 mõttelises osas ja Aive Küünarpuu 1⁄4 mõttelises osas. Kinnistu 1⁄2 osa suhtes kehtib pärandvara ühisus kaaspärijate Saima Küünarpuu ja Aive Küünarpuu vahel. Hagejal kui kaaspärijal on nõue kostja kui teise kaaspärija vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks pärandvaras oleva kinnistu * 1⁄2 osa suhtes. Hageja on esindaja vahendusel esitanud kostjale kirjaliku kaasomandi lõpetamise ettepaneku ja on toimunud kohtuvälised läbirääkimised kostjaga. Kostja on jäänud kindlaks seisukohale, et kui hageja ei ole kostjale põhistanud pärandvaras olevate rahaliste vahendite jagamise õiguspärasust, siis senikaua keeldub kostja kaasomandit lõpetamast. Hageja leiab, et pärandvara jagamine ja kaasomandi lõpetamine on õiguslikult erinevad ning ei ole omavahelises põhjuslikus seoses. Kuna kohtuvälist kokkulepet ei ole saavutatud, on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Hageja palub hagiavaldusega: lõpetada hageja ja kostja pärandvara ühisus pärandvarasse kuuluva 1⁄2 kinnistust *, kinnistu nr *, suhtes selliselt, et jätta 1⁄2 kinnistust hageja ainuomandisse; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr * II jao omanikukande, mille kohaselt hagejale ja kostjale kuulub ühisvarana 1⁄2 kaasomandist, kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu 1⁄2 osa ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hageja palub menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtumääruse põhjendus

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et esitatud hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada.
2.Hageja on esitanud kohtule hagi, mille on pealkirjastanud kui hagiavalduse kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise nõudes. Hagist nähtuvalt soovib hageja pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamist. Kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt (millised on suures osas tõendamata) on hageja ja kostja I. K (surnud 25.11.2013. a) pärandvara kaaspärijad vastavalt 3⁄4 mõttelises osas hageja ja 1⁄4 mõttelises osas kostja. Hageja soovib pärandvarasse kuuluva kinnisasja (*) osas pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamist. Hageja on nõude esitamisel tuginenud

pärimisseaduse (edaspidi PärS) §-le 147 ja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 lõikele 1 ja 77 lõikele 1 ja 2.

3.Seega on hageja faktiväidetest nähtuvalt hagi eseme näol, mille suhtes kaasomandi lõpetamist (pärandvara ühisuse lõpetamist) hageja taotleb, tegemist hageja ja kostja pärandvara ühisusega PärS § 147 tähenduses. Ühisomand on aga kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Pärandvara puhul on seega tegemist ühisomandiga PärS § 147 ja AÕS § 70 lg 4 alusel, millest igale pärijale kuulub mõtteline osa. Seega ei ole hageja ja kostja puhul tegemist kaasomanikega, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2017. a lahend asjas nr 2-17-14459, p 13), mistõttu hageja taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada kaasomandi lõpetamise nõude esitamisega kohtusse. Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (Riigikohtu 24.09.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-168-14, p 15).
4.PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, st kaaspärija õigused on mitmeti samased kaasomaniku õigustega. Samas ei või kaasomandi sätete kohaldamine minna vastuollu kaaspärija õiguste ja kohustuste kohta sätestatuga. PärS § 148 lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest (vt Riigikohtu 20.10.2015. a määrus asjas nr 3-2-1-104-15, p 9).
5.Eeltoodu alusel kujutab kaaspärija positsioon pärimisseaduse tähenduses endast õiguste ja kohustuste kogumit ning muuhulgas kuulub kaaspärijale õigus nõuda pärandvara jagamist, arvestades PärS §-s 155 sätestatut. Seega on hagejal võimalik taotletav eesmärk, s.o pärandvara ühisuse lõpetamine saavutada läbi pärandvara jagamise, mille käigus on võimalik lõpetada ühisomand pärandvarale või selle osale. Pärandvara jagamist reguleerivad PärS §-id 151-161. PärS § 152 lõigete 1-4 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
6.Seega igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel. Kui kaaspärijad pärandvara jagamisel kokkulepet ei saavuta, on hagejal õigus pöörduda kohtusse pärandvara jagamise nõudega. Pärandvara võib jagada täies ulatuses (sellisel juhul pärandvara ühisus lõpeb) või osaliselt (sellisel juhul jääb pärandvara ühisus mingis osas kehtima ja kaaspärijad jätkavad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist) (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2016. a lahend asjas nr 2-16-7782, p 5). PärS § 154 lg 1 sätestab, et kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Sh saab hageja hagi rahuldamiseks taotleda ka pärandvara jagamise hagis, et kohus kohustaks kostjat andma nõusolek pärandvara jagamiseks TsÜS § 68 lg 5 tähenduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16224).
7.Kohus juhib hageja tähelepanu mh asjaolule, et nõue tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostja tahteavalduse andmise kohustus ning lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks on mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot (vt Riigikohtu 20.12.2016. a otsus asjas 3-2-1-74-16, p 24.3) ning milliselt nõudelt tuleb hagi esitamisel tasuda samuti riigilõiv.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Saima Küünarpuu hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja ja kostja puhul ei ole tegemist kaasomanikega, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjast, mistõttu ei ole võimalik pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamine esitatud hagi alusel. Kohus ei saa ise hagi alust, eset ega hageja nõuet muuta. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 2 punktile 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast Saima Küünarpuu 10.01.2018. a esitatud hagiavaldust Aive Küünarpuu vastu kinnistu, *, kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise ja Saima Küünarpuu ainuomandisse andmise nõudes.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.
10.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja Saima Küünarpuu kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja