Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-110410 intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 23.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 503,26 euro saamiseks. 29.05.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 18.08.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 05.09.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Sxxxx Txxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 370,46 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 21,19 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 06.09.2017.a määrusega menetlusse. 26.09.2017 esitas kostja avalduse, milles teatas, et võtab hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja kinnitas, et hageja esitatud väited, taotlused ja tõendid on korrektsed ja vastavad tõele. Kohus edastas kostjale 16.10.2017.a hageja kompromissi ettepaneku, millele kostja aga ei reageerinud. 08.11.2017.a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja 23.11.2017 täiendavate taotluste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekiri) esitamiseks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 370,46 eurot põhivõlg, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 21,19 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Perioodi 06.09.2017 kuni 12.12.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7,96 eurot (8,00%/365p/100x370,46€x98p). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 429,61 eurot ning jooksev viivis alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-17-110410 Hageja on hagiavaldusega koos esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtu poolt lõpptähtajaks pooled oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, siis kostja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra. Hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtub kohus hagiavaldusega koos esitatud menetluskulude nimekirjast. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 425 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Sxxxx Txxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja 16.10.2017 seisukoha koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 350 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja poolt teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. 16.10.2017 seisukohas on hageja üksnes teatanud, et kostja hageja poolt saadetud kompromissi ei sõlminud. Nimetatud seisukoht on 1 lk pikk. Kohus leiab, et käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 350 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 450 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 350 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.