Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, sest kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 järgi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. TsMS § 70 lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes selles ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012. Eesti ja Soome vahelistele suhetele tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 (Brüssel I uuesti sõnastatud määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse art 4 lg-st 1 tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht. Käesoleval juhul on kostja puhul tegemist tarbijaga. Laenuandja on juriidiline isik, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijaleping, millest tulenev nõue on hagejale loovutatud. Seega kuulub kohaldamisele Brüsseli I määrus art 17 lg 1 p b, mille kohaselt asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga. Brüsseli I määrus art 18 lg 2 alusel teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega kehtib antud asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu võib hagi esitada ainult selle riigi kohtusse, kus on tarbija elukoht. Kuna asjas ei esine Brüsseli I määruse art-s 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 17 ja 18 regulatsioonist ning võlgniku tegelik elukoht on XXX, siis jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, kostjale ei ole kohtudokumente üldse kätte toimetatud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Hagejal on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.