Aktiva Finance Group OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 1395,41 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479 Hageja esindaja: S. R. (e-post [email protected]) Kostja: R. B. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.
2.Mõista R. B.lt välja võlgnevus 970,05 eurot, intress 3,52 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 77,50 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
3.Mõista R. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (970,05) eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta resolutsiooni punktis 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud 86,18% ulatuses R. B. kanda ja 13,82% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista R. B.lt välja menetluskulu 473,99 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb R. B.l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 1
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1256,15 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 20.10.2023 määrusega anti vastavalt TsMS § 486 lg-le 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 20.10.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 08.11.2023.
2.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS-i Inbank Finance ja R. B. vahel 30.06.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr L89009053668 alusel võlgnevust summas 1054,67 eurot, intressi 74,32 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivist 89,81 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 30.06.2022 järelmaksulepingu nr L89009053668, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingus lepiti kokku intressimäär 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks oli 24,76%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule.
4.Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1149,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.07.2022 – 15.06.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks 94,33 eurot.
5.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 02.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.19.01.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise ja väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Kostja vastuväited 2
7.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte KÄPO kaudu (07.03.2025) ja väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (09.04.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
9.Hagi hind on 1395,36 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 30.06.2022 järelmaksulepingu nr L89009053668, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kauba maksumuseks oli 1149 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 12% aastas ning kostja kohustus kauba eest tasuma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 15.07.2022-15.06.2025. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
11.Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
12.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
13.Hagiavaldusele lisatud nõudearvestuste (dtl 36-37) kohaselt toimus kostja poolt viimane makse laenulepingu katteks 28.10.2022. Seega oli kostja lepingute ülesütlemise ajaks 15.11.202215.01.2023 osamaksete tasumisega (dtl 34), s.o vähemalt kolme osamakse tasumisega. 02.02.2023 saatis hageja kostjale postiaadressil XXX (dtl 45) teate lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, s.o 16.02.2023 jooksul võlgnetavaid summasid. 22.02.2023 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise teate (dtl 46). Puudub vaidlus, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on käesoleval juhul täidetud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldused.
14.Lepingu sõlmimisel 30.06.2022 oli krediidikulukuse määr 24,76% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,95%. 3
Krediidikulukuse määr 24,76% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 50,85% (3x16,95%).
15.Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 178,95 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 94,33 eurot, lepingutasu katteks 10 eurot, intressi katteks 70,47 eurot, võlateavituse tasu katteks 4 eurot ja viivise katteks 0,15 eurot (dtl 3637).
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS § 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
19.Hagiavalduse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja poolt esitatud teabest ja kontrollis avalikke andmebaase. Kohus on seisukohal, et nimetatut ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.
21.Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust (KAVS § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja tegelikud sissetulekud ja 4
väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
22.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale järelmaksulepingu järgi järelmaksu andis ja kui suures summas järelmaksulepingu alusel kauba eest järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingu järgi tagasi maksnud.
25.Kostja on saanud järelmaksu summas 1149 eurot ja teinud tagasimakseid summas 178,95 eurot (dtl 36-37). Lepingu kehtivuse ajal, s.o 30.06.2022 kuni 22.02.2023 oli VÕS § 94 järgne intressimäär perioodil 30.06.2022-31.12.2022 0% ja perioodil 01.01.2023-22.02.2023 2,5%. Seega kostja perioodi 30.06.2022-31.12.2022 eest intressi maksma ei pea ning nimetatud perioodil kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks. Kostja on perioodil 30.06.2022-31.12.2022 teinud laenuandjale tagasimakseid summas 178,95 eurot, mis tuleb arvestada terves ulatuses arvestada põhinõude katteks. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlga 970,05 eurot (1149-178,95). Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu intressinõue summas 3,52 eurot.
5
26.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 23.02.2023-30.06.2023 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023-08.11.2023 12% aastas. Hageja on palunud mõista välja viivise alates 23.02.2023-08.11.2023. Viivise summaks on seega 77,50 eurot.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu hüvitis summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale 6
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
28.Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt e-kirja teel 08.03.2023 võlateatise (dtl 50-52), 23.03.2023 korduva meeldetuletuse (dtl 53-55) ja 13.04.2023 meeldetuletuskirja (dtl 56-57). Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 08.03.2023 kirja eest (25 eurot), 23.03.2023 kirja eest (5 eurot) ja 13.04.2023 kirja eest (5 eurot). Kohus käsitleb neid tasuliste meeldetuletuskirjadena VÕS 1132 lg 2 p 3 mõistes. Seega on hageja sissenõudekulu hüvitise nõue põhjendatud summas 35 eurot (25+5+5). Hageja nõuab kostjalt ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja ei ole esitanud kohtule mistahes tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks nimetatud toiminguid teinud ja sellega seoses kulusid kandnud. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulu hüvitise nõude 15 euro ulatuses rahuldamata.
29.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 970,05 eurot, intress 3,52 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 77,50 eurot ning viivis põhinõudelt (970,05) eurolt alates 09.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Käesoleva hagi hind on 1395,41 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 1202,52 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 86,18%, jätab kohus menetluskulud 86,18% ulatuses kostja kanda ja 13,82% ulatuses hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot, õigusabikulu 929,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot.
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 h, hageja 19.01.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 h, hageja 18.03.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja 7
maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ajakulu 19.01.2024 seisukoha koostamisele on 1 tund. Ajakulu 19.03.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele on põhjendatud. Seega põhjendatud ajakuluks kokku on 2,5 tundi (1+1+0,5).
36.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Seega hageja põhjendatud õigusabikuluks on 250 eurot (2,5x100) ja menetluskuluks kokku 550 eurot (280+20+250).
37.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 86,18% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 473,99 eurot (550x86,18%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.