Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.12.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-178
Tsiviilasi
Naps Solar Estonia OÜ hagi Osaühingu Mapri Ehitus vastu töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Naps Solar Estonia OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 7879,44 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Naps Solar Estonia OÜ (registrikood 11972663, asukoht Piirimäe 8, Tänassilma küla, 76406 Saku vald),seaduslik esindja AP ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
ja
Kostja (vastustaja): Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080, asukoht Joosti talu, Tõutsi küla, 67303 Otepää vald), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kohtuistungi toimumise aeg
14.11.2017
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2017 otsus ja teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Mapri Ehitus Naps Solar Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevus 1951,22 eurot ja viivis 11.12.2017 seisuga 2614,01 eurot ning alates 12.12.2017 0,15% päevas tasumata põhinõudelt (1951,22 eurot) kuni kohustuse täitmiseni.
4.Maakohtu ja rinkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Mapri Ehitus (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 4240,82 eurot, viivise 1316,77 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 54,75% aastas põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2016 alltöövõtulepingu, mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla, Tõlliste vald, Valgamaa 44,2 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-2. Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 170 260 W võimsusega Amerisolar importpaneeli. Lepingu p-i 4.1 kohaselt kohustus kostja töö eest tasuma 35 340,50 eurot + käibemaks, kokku 42 408,60 eurot. Vastavalt lepingu p-le 4.2 kohustus kostja tasuma 50% ettemaksu enne tööde alustamist, 40% pärast ehitustööde lõppemist objektil ja 10% enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist.
3.21.03.2016 tasus kostja ettemaksu 21 204,30 eurot. Hageja paigaldas vastavalt lepingule päikesepaneelide süsteemi, 27.05.2016 allkirjastasid hageja esindaja UK ja kostja esindaja TD üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitas kostjale arve 21 204,30 euro tasumiseks tähtajaga 10.06.2016 (arve nr 16105). 30.05.2016 tasus kostja arve hagejale osaliselt, summas 16963,48 eurot. Tasumata jäi 4240,82 eurot.
4.25.08.2016 teavitas kostja hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 44,2 kW. Hageja selgitas kostjale, et paigaldatud päikesepaneelide süsteemi nimivõimsus 44,2 kW osundab päikesepaneelide võimsusele standardsetes mõõtetingimustes, mida looduses paraku ei esine. Lepingus ei ole kokku lepitud päikesepaneelide süsteemi tootlikkuses. Seega ei tähenda päikesepaneelide loodetust väiksem tootlus, et töö ei vasta lepingutingimustele.
5.31.08.2016 esitas kostja hagejale allkirjastamiseks uue üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldas lepingus kokku leppimata kohustusi hagejale. Hageja uut akti ei allkirjastanud. 31.08.2016 esitas hageja kostjale kordusarve võlgnevuse tasumiseks.
6.07.12.2016 vastuses hageja 07.12.2016 nõudekirjale väidab kostja, et UK ja TD poolt 27.05.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktil puudub väärtus, sest sellel
puudub tellija esindaja allkiri. Hageja sellega ei nõustu. Tööde teostamise käigus suhtles hageja kostja elektritööde projektijuhi TD-ga korduvalt nii pakkumise tegemisel kui ka päikesepaneelide süsteemi Elektrilevi võrguga liitumise teemadel. 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel TD poolt tasus kostja 30.05.2016 suurema osa esitatud arvest. Tulenevalt suhtlusest TD-ga töö teostamise käigus uskus hageja mõistlikult, et tal oli ka õigus töö üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada, ning seega loetakse, et kostja oli vastava volituse andnud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2). Isegi, kui üleandmise-vastuvõtmise akti ei oleks allkirjastatud, siis saaks töö lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 lause 2 alusel vastuvõetuks põhjusel, et kostja ei ole alusetult üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.
7.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostja välja mõista põhinõude 4240,82 eurot (VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1) ja viivise 1316,77 (VÕS § 113 lg 1). Hageja selgitas, et arve nr 16105 muutus sissenõutavaks 10.06.2016. Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas. Viivis seisuga 02.01.2017 on 1316,77 eurot ning sissenõutavaks muutumata viivise määr on 54,75% aastas.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja mõistis lepingutingimuste p-e 1.1 ja 5.3 selliselt, et hageja kohustub vastavalt pakkumusele paigaldama 170 260 W võimsusega Amerisolar importpaneeli, mis annavad kokku 44,2 kW võimsusega taastuvenergialahenduse. Lepingutingimusi ei saa tõlgendada selliselt, et taastuvenergialahendus peab rajamise kohas saavutama suurima võimaliku võimsuse. Paneelide omadusi mõõdetakse standardsetes tingimustes: kiirgus 1000 W/m2, temperatuur 25°C, õhumass 1,5. Jääb arusaamatuks, kuidas hageja viide standardtingimustele on kostja jaoks eksitav. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ning tootlikkust. Samuti ei nähtu ML 21.06.2016 e-kirjas sisalduvast selgitusest Piko solar portaalist tootluse vaatamiseks, et energiapargi tootlus peab olema 44,2 kWh.
9.Hageja on kostjale esitanud kogu nõutava dokumentatsiooni, mida kostja on 25.08.2016 e-kirjas ja kostja saadetud üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1.8.2 kinnitanud.
10.Asjaolu, et taastuvenergiapark toimib, on kostja 31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks edastatud üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1.8.1 ka kinnitanud. Töövõtulepingu p-i 4.2. kohaselt kuulus 10% tasumisele „enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist“. Seda ei muuda asjaolu, et hageja lubas kostjal tasuda 10% siis, kui park töötab. Park töötas alates 05.06.2016 ja vastavalt lubadusele oleks kostja pidanud viimased 10% siis tasuma.
11.Asjaolu, et 27.05.2016 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ei olnud ekslikult tellijana märgitud kostja, vaid paneelide paigaldamise koht ehk Linnu Talu, ei mõjuta asjaolu, et hagejal oli mõistlik alus eeldada TD volituste olemasolu akti allkirjastamiseks (TsÜS § 118 lg 2). Vastasel juhul ei ole kostja tööd vastu võtnud alusetult - kostja 31.08.2016 e-kirjas saadetud üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on hageja viimased puudused kõrvaldanud hiljemalt 25.08.2016.
12.Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega töövõtulepingu p-i 8.2. osas. Hageja leiab, et nimetatud punktis on kokku lepitud leppetrahvi nõudes, mitte viivise nõudes. Pooled on nimetatud punktis ekslikult kasutanud viivise mõistet. Erinevalt töövõtulepingu p-st 8.1. puuduvad p-s 8.2. sõnad „iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest“ ning sätestamata on ka viivise arvestamise kord. See tõlgendus ei ole vastuolus töövõtulepingu p-ga 2.3, mis sätestab leppetrahvi suuruse juhuks, kui tööde lõpetamisega hilinetakse rohkem kui kaks kuud. Seega rakendub lepingu p-s 8.2. nimetatud leppetrahv juhul, kui tööde lõpetamisega hilinetakse vähem kui kaks kuud. Ka ei vasta poolte ühisele tahtele tõlgendus, mille kohaselt oleks kostjal õigus nõuda viivist leppetrahvi ületavas suuruses või nii viivist kui ka leppetrahvi. Töö pidi valmima 20.04.2016 ning üleandmise3
vastuvõtu akt allkirjastati 27.05.2016 ehk hageja ei hilinenud töö üleandmisega üle kahe kuu. Seetõttu saaks kostja reaalne leppetrahvi nõue olla 63,6 eurot, mis on 19461,6 eurot nõutust vähem. Isegi juhul, kui pidada hagejat tööde lõpetamisega hilinenuks rohkem kui kaks kuud, siis peaks hageja maksimaalselt maksma leppetrahvi 10% lepingu maksumusest ehk 4240,86 eurot, mis on 15284,34 eurot nõutust vähem. Seega ei saa kostja oma väidetavat viivisenõuet 19525,2 eurot tasaarvestada hageja rahalise nõudega. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Hageja paigaldatud taastuvenergia pargi võimsus on 31,88 kW, seega kokkulepitust väiksem. Lepingu sõnastusest ilmneb selgelt poolte tahe rajada 44,2 kW väljundvõimsusega taastuvenergia park. Hageja ei teavitanud kostjat asjaolust, et 44,2 kW saab esineda ainult standardsetes tingimustes, mida looduses ei esine.
15.Hageja ei ole töid valmis teinud ega neid kostjale üle andnud. Hagejal ei olnud alust arvata, et Linnu talu kui kolmanda isiku võimalikul esindajal TD-l oleks olnud volitusi tellija nimel töid vastu võtta. Igal juhul aga võiks 27.05.2016 akt puudutada üksnes lepingu p-s 4.2 märgitud ehitustöid ning hageja oli lepingu täitmisega viivituses.
16.Hageja lepingulised kohustused ei lõppenud ehitustööde teostamisega, kuna töö sisaldas ka kogu dokumentatsiooni vormistamist. Paneelide dokumentatsiooni ei ole hageja kostjale üle andnud. Seega ei ole kõik kokkulepitud tööd üle antud.
17.Kostja keeldub oma kohustuse täitmisest, kuni hageja täidab oma lepingulised kohustused (VÕS § 101 lg 1 p 2). Lepingu p-i 4.2 kohaselt kuulus 10% lepingu hinnast tasumisele pärast kõikide tööde teostamist. Kostja keeldub 10% lepingu hinna tasumisest, kuni hageja rajab Linnu talus, Tagula külas, Tõlliste vallas Valgamaal kokkulepitud 44,2 kW võimsusega taastuvenergia pargi ja annab nõuetekohaselt üle kogu tehnilise dokumentatsiooni.
18.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Lepingu p-i 8.2 järgi on töövõtjal kohustus maksta viivist 0,15 % lepingu maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna lepingu maksumuseks on 42 408,60 eurot (p 4.1), siis on viivisenõude suuruseks 63,6 eurot päevas (42 408,60 x 0,15%). Kuna töövõtja on olnud viivituses 307 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 63,6 x 307 = 19 525,2 eurot. Kostja tasaarvestab hageja nõuded enda viivisenõudega. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 17.05.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1957,50 eurot. Maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 135 euro osas.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille p-i 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla, Tõlliste vald 68315 Valgamaa 44,2 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-2; 2) pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 170 260 W võimsusega Amerisolar importpaneel; 3) lepingu p-i 5.3 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 44,2 kW võimsusega taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa;
4) lepingu p-i 4.2 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 50% ettemaksu enne tööde alustamist, 40% peale ehitustööde lõppemist objekti ja 10% enne paigaldise vastavuskinnituse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist; 5) kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 50% lepingu maksumusest; 6) 27.05.2016 edastas hageja kostjale arve nr 16105 ülejäänud 50% tasumiseks. Kostja märkis oma 27.05.2016 e-kirjas, et arve peab olema 40% lepingu maksumusest ja 10% tasub kostja siis, kui park töötab. Hageja, tulles vastu kostja nõudmisele, lubas kostjal tasuda 10% siis, kui park töötab.
21.Lepingu p-i 2.1 teise lause kohaselt tuli teostatud tööde kohta vormistada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja ei ole tõendanud, et töö, mille eest kostja pidi tasuma viimase 10% lepingu maksumusest, on vastu võetud. Hageja ei ole töö vastuvõtmise põhjendamiseks tuginenud asjaolule, et 27.05.2016 üleandmisevastuvõtmise aktile tellija esindajana alla kirjutanud TD tegutses töö vastuvõtmisel kostja ülesandel (TsÜS § 121 lg 1), vaid seisukohale, mille kohaselt hageja võis mõistlikult uskuda, et TD-l oli kostja volitus töö vastuvõtmiseks (TsÜS § 118 lg 2). Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust selliseks seisukohaks. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (RKTKo nr 3-2-1-72-13, p 18). Tegevuse talumine selle sätte mõttes tähendab, et esindatav ei püüa katkestada ega lõpetada esindaja tegevust (RKTKo nr 3-2-1-112-12, p 12).
22.Üksnes asjaolud, mille kohaselt TD oli kostja elektritööde projektijuht ja hageja suhtles tööde teostamise käigus TD-ga korduvalt nii pakkumise tegemisel kui ka päikesepaneelide süsteemi Elektrilevi võrguga liitumise teemadel, ei andnud mõistlikult alust uskuda, et TD-le oli antud kostja volitus kostja nimel töö vastuvõtmiseks. Kohus arvestas hageja esile toodud TD positsiooni ja ülesannete laadi, aga samuti asjaolu, et hageja ei ole esile toonud, et TD oleks enne 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist võtnud kostja nimel vastu töid või teinud muid sarnaseid toiminguid. Esile toodud asjaoludel ei olnud TD tegevus tööde üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamisel või sarnane tegevus kestev või korduv, vaid ühekordne. Tegevuse talumine eeldab tegevust, mida oleks olnud võimalik katkestada või lõpetada, s.o üldjuhul ka varasemat tegu.
23.27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal, s.o väidetava talumisvolituse rakendumise ajal ei olnud kostja arvet nr 16105 osaliselt tasunud. Arve hilisem osaline tasumine ei saanud tekitada 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajaks hageja uskumust volituse olemasolusse. Lisaks, kostjal ei oleks olnud põhjust lepingu maksumusest 40% tasumisel TD käitumise küsimust tõstatada, sest lepingu p-i 4.2 järgi kuulus ehitustööde lõppemisel lepingu maksumusest 40% tasumisele ja vastava tööosa alusetult vastu võtmata jätmisel loeti vastav tööosa vastu võetuks. Tulenevalt asjaolust, et ehitustööd olid lõppenud, ei olnud töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamise küsimus 40% tasumisel asjakohane.
24.Lepingu maksumusest 40% tasumist pärast 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist TD poolt ei saa pidada kostja heakskiiduks töö vastuvõtmise kohta tasutule vastavast suuremas ulatuses. Puudub alus asuda seisukohale, nagu oleks võimalik heakskiit laienenud ka selle tööosa vastuvõtmisele, mille eest pidi kostja maksma viimase 10% lepingu maksumusest. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt hageja teadis või pidi teadma kostja tahet lepingu maksumusest 40% tasumisel (TsÜS § 75 lg 1). Hagejaga sarnane mõistlik isik pidi käesoleva asja asjaoludel, eriti
arvestades lepingu p-i 4.2, mõistma kostja käitumist nii, et lepingu maksumusest 40% tasumisega on kostja nõustunud, et üksnes ehitustööd on lõppenud (TsÜS § 75 lg 3).
25.Kostja poolt hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 38) edastamist 31.08.2016 ei saa lugeda tööde vastuvõtmiseks, arvestades, et akti viimasest lõigust nähtuvalt eeldas aktis märgitu rakendamine kostja tahte kohaselt akti allkirjastamist ja poolte vahel tekkinud eriarvamuse kontekstis oli selle akti edastamine ettepanek eriarvamuse lahendamiseks kokkuleppel. Hageja ei ole esile toonud, et kostja poolt 31.08.2016 edastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga on kostja tööd vastu võtnud, vaid hageja arvates kinnitab kostja edastatud akt asjaolu, et tööd said valmis.
26.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja alusetult ei võtnud valmis tööd vastu talle selleks hageja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu tingimustest ei tulene, millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tasuda lepingu maksumusest viimane 10%. Kostja 27.05.2016 e-kirjaga, mille kohaselt kostja tasub 10% siis, kui park töötab, ning hageja 30.05.2016 vastuskirjaga, mille kohaselt hageja palus jätta 10% sel hetkel maksmata, (tl 33), on tõendatud, et pooled sõlmisid täiendava kokkuleppe, millega täpsustasid töö, mille vastuvõtmisest muutub viimane 10% sissenõutavaks. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte käitumist, lepingu eesmärki ja eelkõige lepingu pi 5.3, mille kohaselt kostja soovis toimivat 44,2 kW võimsusega taastuvenergia parki, nii et kostja saab energiat ise tarbida ja ka müüa, on kohus seisukohal, et lepingupoolte ühine tahe 27.05.2016 ja 30.05.2016 kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimisel oli see, et viimane 10% kuulub tasumisele siis, kui energiapark töötab, see tähendab, et energiapark toodab kokkulepitud hulgal elektrienergiat. Energiapargi toodetava energia hulk ajaühikus on energiapargi võimsus.
27.Päikesepaneelid ei ole saavutanud rajatud kujul ja konkreetsetes oludes võimsust 44,2 kW (tl 72). Võib nõustuda hagejaga, et hageja tahe ei olnud saavutada tulemus, mille puhul kostja energiapark toodab nendes oludes, milles hageja energiapargi ehitas, elektrienergiat võimsusega 44,2 kW. Kuid ei saa nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt hageja tahtega sarnane tahe oli kostjal (VÕS § 29 lg 1). Analüüsides lepingu pe 5.3 ja 1.1, hinnapakkumist (tl 5-6), 27.05.2016 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 10), 31.08.2016 edastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projekti (tl 13), hageja 30.11.2016 nõudekirja, kostja 25.08.2017 e-kirja (tl 36), hageja veebilehe väljavõtet (tl 39-41), on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja mõistis lepingu p-i 5.3 selliselt, et hageja peab tegema töö, mille tulemusel kostjal on taastuvenergia park, mis toodab hageja ehitataval viisil konkreetses asukohas hagejale teada olnud oludes kõige soodsamatel looduslikel tingimustel elektrienergiat võimsusega 44,2 kW, ning hageja lepingu sõlmimise ajal pidi seda tähendust teadma (VÕS § 29 lg 3). Põhjendamatu on hageja alternatiivne seisukoht, mille kohaselt kostja pidi hageja teistsugust tahet teadma.
28.Kohus arvestas lepingu p-i 5.3 sõnastust ja asjaolu, et hinnapakkumisest ei nähtu selgelt, et ühe päikesepaneeli võimsus 260 W ei ole tegelikes tingimustes saavutatav võimsus. Hageja veebilehe väljavõte kinnitab, et hageja pidi mõistma, et ehitatava energiapargi toodetava elektrienergia hulga tingimusi võib kliendil olla keeruline mõista. Pooled ei ole esile toonud muid lepingu sõlmimise asjaolusid ega tõlgendust, mida pooled oleksid samale tingimusele varem andnud, muid poolte käitumise asjaolusid enne lepingu sõlmimist, vastaval tegevus- või kutsealal „taastuvenergia pargi võimsuse“ mõistele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ega võimalikku pooltevahelist praktikat energiapargi võimsuse kokkuleppe tõlgendamise kohta. Toodust tulenevalt ei piisa hageja tõlgenduse põhjendamiseks hageja üldsõnalisest väitest, mille kohaselt kostja on väga tunnustatud ehitusettevõte ja kostjal pidi olema piisavalt kogemust. Asjakohane on kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt hageja ei teinud kostjale enne lepingu sõlmimist
kättesaadavaks käsitust, et võimsus 44,2 kW saab esineda ainult standardsetes tingimustes, mida looduses ei esine.
29.Kohus arvestas ka poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Hageja oli esialgu arve esitamisel seisukohal, et lepingu maksumusest muu hulgas ka viimane 10% kuulus tasumisele energiapargi selle hetke omaduste juures (tl 12). Kostja keeldus 27.05.2016 e-kirjaga viimast 10% tasumast. Kostja ei käitunud vastuoluliselt. Kostja käitumine pärast lepingu sõlmimist ei anna alust asuda seisukohale, nagu kostja oleks mõistnud lepingutingimust menetluses esile toodust erinevalt. Kostja poolt 31.08.2016 edastatud üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 38) ei tõenda, et poolte kokkuleppe kohaselt oli töö valmis; akti sisust nähtuvalt on tegemist tekkinud eriarvamuse lahendamisele suunatud kokkuleppe ettepanekuga, mis jäi allkirjastamata. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millega oleks võinud soovida kostja käsitlust 31.08.2016 edastatud aktist ümber lükata. Kostja 20.07.2016 e-kiri (tl 34), hageja 25.08.2016 e-kiri (tl 35) ja kostja poolt väidetava hilisema lepingurikkumise kohta esitatud tõendid (tl 65-69) ei oma asjas tähtsust. Kostja 20.02.2017 esitatud tõenditest (tl 46-49) ei nähtu, kas energiapark pidi tootma elektrienergiat võimsusega 44,2 kW. Kostja eesmärk lepingu sõlmimisel oli energiapark, mis võimaldaks toota elektrienergiat 44,2 kW võimsusele võimalikult lähedase võimsusega, arvestades looduslike tingimuste ajutisi muutusi. Et lepingu maksumusest viimase 10% tasu maksmise aluseks olevat tööd ei saa lugeda vastuvõetuks, ei ole vastav tasu nõue muutunud sissenõutavaks.
30.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 1957,50 euro osas ning jättis rahuldamata 135 euro osas. Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
32.Hagejal oli mõistlikult alust uskuda, et TD-le oli antud kostja volitus (TsÜS § 118 lg 2). TsÜS § 118 lg-st 2 ei tulene, et volituse antuks lugemiseks peaks TD olema ka varasemalt kostja nimel üleandmise- ja vastuvõtmise akte allkirjastanud. Arve nr 16105 osaline tasumine, 10% tasumise lubamine siis, kui park töötab ning alles 07.12.2016 esitatud vastuväited 27.05.2016 üleandmise-vastuvõtmise aktile tõendavad kostja poolt TD tegevusest teadmist ning selle talumist. Alternatiivselt on kostja 27.05.2016 üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamise ja töö vastuvõtmise TD poolt heaks kiitnud, kuna paar tundi pärast seda saatis kostja esindaja PJ hagejale e-kirja, milles lubas, et 10% tasutakse siis, kui park töötab, millele hageja omalt poolt vastu tuli. Alternatiivselt eeltoodule tuleb töö lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest kostja on alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest, kuigi taastuvenergialahendus on alates 05.06.2016 Elektrilevi võrku ühendatud ning elektrit tootnud ning hiljemalt 25.08.2016 sai dokumentatsioon esitatud ja seega kõik võimalikud puudused kõrvaldatud.
33.Hageja ei nõustu, et energiaparki saab lugeda töötavaks vaid siis, kui see toodab kokkulepitud hulgal elektrienergiat, sest töövõtulepingus ja hinnapakkumises puudus kokkulepe taastuvenergialahenduse tootlikkuse osas. Hageja kohustus paigaldama päikesepaneeli, mis annab taastuvenergiapargi nimivõimsuseks 44,2 kW. Päikesepaneelide omadused, sh nimivõimsus määratakse standardtingimustes. Päikesepaneelide tootlikkust mõjutab lisaks päikesekiirgusele, päikesevalguse spektrile ja mooduli temperatuurile ka paneelide paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja tolm paneelidel. Täiendavalt tuleb arvestada, et umbes 10% kadusid võib olla tingitud mõõtemääramatusest paneelide nimivõimsuse määramisel (~3%), kadudest alalisvoolu kaabeldustes paneelide ja inverteri vahel (~2%) ja mõõtmisveast inverteris (~5%).
Seetõttu lepitaksegi praktikas alati kokku üksnes nimivõimuses, mis on konkreetne näitaja ja allub poolte kontrollile, mitte tootlikkuses. Kohtu tõlgendus viiks absurdse tulemini, mille kohaselt hageja ei saa mitte kunagi tehtud töö eest kogu kokkulepitud tasu ning peaks töövõtulepingute sõlmimisel igakordselt prognoosima ja määrama päikesepaneelide tootlikkuse muutuvates ilma- ja keskkonnaoludes.
34.Kohus ei ole hageja veebilehe väljavõtet õigesti hinnanud. Kohus on jätnud arvestamata, et veebilehe väljavõttest nähtuvalt eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ja tootlikkust, toob välja tootlikkust mõjutavaid asjaolusid ning veebilehel olevad selgitused olid kostjale vabalt kättesaadavad. Kostja näol on tegemist professionaalse ehitusettevõttega ning seega ei saa rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest mitteteavitamine olla määravaks lepingutingimuste tõlgendamisel. Sarnane majandustegevuses tegutsev ning ehitusalaste teadmistega isik, arvestades muuhulgas vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, peaks aru saama, et lepingus on kokku lepitud taastuvenergialahenduse nimivõimsuses, mitte tootlikkuses.
Vastustaja seisukoht
35.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
37.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõue. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3) ja töö peab vastama lepingu tingimustele (VÕS § 641 lg 1).
38.Vaidlust ei ole järgmiste tuvastatud faktiliste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Tagula küla, Tõlliste vald taastuvenergialahenduse, milleks tuli paigaldada 170 Amerisolar importpaneeli igaüks võimsusega 260 W; - hageja kohustuseks oli korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 44,2 kW võimsusega taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa; - tööde teostamise tähtaeg oli 30 päeva peale ettemaksu laekumist, ettemaksu tasus kostja 21.03.2016; - lepingu kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 50% ettemaksu enne tööde alustamist, 40% peale ehitustööde lõppemist objektil ja 10% enne paigaldise vastavuskinnituse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist, kuid pooled leppisid hilisemas kirjavahetuses kokku, et 10 % tasutakse siis, kui energiapark töötab; - 27.05.2016 allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti kostja elektritööde projektijuht TD; - 30.05.2016 tasus kostja 40 % lepingu maksumusest; - taastuvenergialahendus on 05.06.2016 ühendatud Elektrilevi võrku ning on sellest ajast alates tootnud elektrit; - täitedokumentatsioon esitati kostjale 25.08.2016;
tellija on keeldunud 10 % lepingu maksumuse tasumisest põhjusel, et päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 44,2 kW.
39.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: -kas TD saab lugeda volitatuks tellija esindajana üleandmise-vastuvõtmise akti alllkirjastama; -kas hageja lepingujärgseks kohustuseks oli energiapargi teatud kindla tootlikkuse tagamine; -kas viimane 10 % lepingu maksumusest on muutunud sissenõutavaks.
40.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja selle alusel tehtud järeldusega, et töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendamata.
41.TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
42.Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli mõistlikult alust uskuda, et TD-le oli antud kostja volitus. TD oli kostja ehitustööde projektijuht, kes tellijapoolse isikuna oli pidevalt suhelnud hagejaga nii lepinguliste läbirääkimiste kui tööde teostamise käigus. TD positsiooni ja ülesannete laadi arvestades saab teda pidada isikuks, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus-ja kutsetegevuses. Seega võis hageja mõistlikult eeldada, et talle on antud volitus ka üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. TsÜs § 118 lg-st 2 ei tulene, et volituse antuks lugemiseks peaks TD olema ka varasemalt kostja nimel just üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastanud.
43.Tõendatud on ka TsÜS § 118 lg 2 teise eelduse esinemine, see on TD tegevusest teadmine ning selle talumine kostja poolt. Pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti 27.05.2016 ning selle alusel esitas hageja samal kuupäeval kostjale arve kogu ülejäänud lepingujärgse tasu maksmiseks. Vastuseks saatis kostja seaduslik esindaja PJ samal päeval hagejale e-kirja, milles märkis, et arve peab olema 40 % lepingu maksumusest, mitte 50 % ja 10% tasutakse siis, kui park töötab, millega hageja omakorda nõustus (tl 33). 30.05.2016 tasus kostja 40 % lepingu maksumusest. Seega aktsepteeris kostja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist TD poolt ja ehitustööde lõppemist objektil. Alles rohkem kui 7 kuud hiljem, kui poolte vahel oli tekkinud vaidlus päikesepaneelide tootlikkuse osas, esitas kostja vastuväited üleandmise-vastuvõtmise akti osas.
44.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et töö ei vasta lepingutingimustele.
45.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et pooled ei ole kokku leppinud selles, millisel hulgal park peab elektrienergiat tootma. Hageja väidete kohaselt ei saa tema tagada taastuvenergiapargi tootlikkust, kuna tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest, sh päikesekiirgusest, päikesevalguse spektrist ja mooduli temperatuurist. Samuti mõjutab tootlikkust päikesepaneelide paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja tolm paneelidel.
46.Kas poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli rajada taastuvenergiapark tootlikkusega 44,2 kW või oli lepingu eesmärgiks rajada taastuvenergiapark nimivõimsusega 44,2 kW sõltub sellest, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja ei suuda tagada kindlat tootlikkust, kuna see ei sõltu hagejast.
47.Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostja, kes on ka professionaalne ehitaja, aru saama, et hageja ei saa tagada taastuvenergiapargi tootlikkust vastavalt paneelide nimivõimsusele, kuna tootlikkus sõltub erinevatest teguritest, mille olemasolu hageja tagada ei saa. Paneelide omadusi mõõdetakse standardsete tingimustes vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud tingimustele. Lisaks on kostja ise asja materjalidele lisanud hageja interneti -
kodulehe väljavõtte (tl 39-41). Kostja viitest sellele dokumendile võib aru saada, et enne lepingu sõlmimist tutvus ta nimetatud teabega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on põhjendamatult keskendunud vaid nimetatud teabes toodud väitele, et Eesti päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omaga sarnane. Viide Saksamaale ei tõenda kuidagi kostja väidet, et tema hinnangul lepiti kokku tootlikkuses. Ka Saksamaal ei ole standardtingimused. Hageja interneti kodulehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis eristab hageja selgelt päikesepaneelide võimsust ning tootlikkust. Vastustest küsimustele -millise süsteemi ma peaksin ostma; kust ma näen, kui palju energiat ma toodan; kas paneelid toodavad ka talvel; kui palju muutub tootlikkus, kui pole ideaalseid tingimusi; kas vari mõjutab tootlikkust; kas toodab ka öösel, kui paistab kuu või kui on tehisvalgus; nähtub selgelt, et tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest. Seega pidi kostja päikesepargi tellimisel aru saama, et hageja tootlikkust garanteerida ei saa.
48.Asjas on hageja esile toonud, et ta saatis kostjale ka lingi, kust eeldatavat tootlikkust vaadata. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Ka ei nähtu hageja töötaja ML 21.06.2016 e-kirjas (tl 46-47) sisalduvast selgitusest Piko solar portaalist tootluse vaatamiseks poolte kokkulepet, et energiapargi tootlus peab olema 44,2 kW, nagu kostja seda leiab.
49.Maakohus tuvastas õigesti poolte kokkuleppe, et 10 % lepingu maksumusest muutub sissenõutavaks siis, kui park töötab, mille üle pole vaidlust. Samuti pole vaidlust selle üle, et energiapark töötab alates 05.06.2016, see tähendab toodab elektrienergiat ja on ühendatud Elektrilevi võrku. Kolleegium on eelnevalt põhjendanud, miks ta ei nõustu maakohtu järeldusega, et töötamine tähendab seda, et energiapark toodab kokkulepitud hulgal elektrienergiat. Seega muutus hageja nõue viimase 10 % saamiseks lepingu maksumusest sissenõutavaks alates 06.06.2012.
50.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna vastavalt 10.03.2016 hinnapakkumisele ja 18.03.2016 töövõtulepingule oli hageja kohustuseks projekteerida ja rajada 44,2 kW võimsusega taastuvenergiapark ning see on hageja poolt tehtud, siis on kostja väide, et taastuvenergiapark ei vasta lepingutingimustele, põhjendamatu. Hageja nõue on sissenõutav ja põhinõude suuruse, 4240,82 euro, üle puudub vaidlus.
51.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja hilines tööde üleandmisega, millest tulenevalt tekkis kostjal leppetrahvi nõue. Töövõtulepingu p 8 käsitleb vastutust lepingu rikkumise eest. Lepingu p 8.1 kohaselt, kui tellija ei tasu teostatud töö eest ettenähtud tähtajaks, võib töövõtja nõuda viivist 0,15% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ja lepingu p 8.2 sätestab, et kui töövõtja ei teosta töid tähtaegselt, siis kohustub ta maksma viivist 0,15 % lepingu maksumusest. Pooled on üksmeelel selles, et töövõtja vastutuse puhul on olemuslikult tegemist leppetrahviga. Edasi on poolte tõlgendused erinevad. Hageja leiab, et 0,15% lepingu maksumusest on ühekordne summa, kuna p-s 8.2 ei ole märgitud, et viivist tuleb maksta iga kalendripäeva eest. Kostja leiab, et pooled pidasid silmas sarnast vastutust mõlemale poolele, see tähendab, et ka hageja maksab tööde üleandmisega hilinemisel iga kalendripäeva eest.
52.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga. Hinnates lepingu p 8 tervikuna, milles on kokku lepitud mõlema poole vastutuses oma lepinguliste kohustuste täitmisega hilinemise puhuks, on ilmne, et 0,15% on päevamäär. Erinev on vaid see, millest päevamäär arvutatakse, tellija puhul on see tasumata summalt, töövõtja puhul aga lepingu maksumusest, mis on ka mõistlik, kuna töövõtja puhul on täitmata kohustuseks kogu objekti üleandmine. Sellist tõlgendust toetab ka lepingu p 2.3, milles on kokku lepitud, et kui 2 kuu jooksul ei ole lepingulised tööd lõpetatud, on tellijal õigus leping lõpetada ja töövõtja on kohustatud tasuma leppetrahvi 10 % lepingu maksumusest. Ringkonnakohtu hinnangul leppisid pooled sellega kokku leppetrahvi maksimumsummas. Antud juhul hilines hageja tööde üleandmisega vähem kui 2 kuud ja
leppetrahvi summa jääb ka väiksemaks kui 10% lepingu maksumusest.
53.11.02.2017 vastuses hagile ja 20.02.2017 vastuse täpsustuses, mille hageja on kätte saanud 21.03.2017, on kostja tasaarvestanud oma leppetrahvi nõude hageja nõudega. Kostja leppetrahvi nõue on arvutatud järgmiselt: lepingu maksumus 42 408,60 eurot, sellelt on viivisenõude suuruseks 63,6 eurot päevas (42 408,60 x 0,15%). Tasaarvstuse koostamise päeva seisuga viivitatud päevade arv 307 ja leppetrahvi summa 19 52,20 eurot (307x63,6).
54.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et töövõtja andis objekti tellijale üle 27.05.2016 (otsuse p-d 42 ja 43). Töö pidi valmima 20.04.2016. Seega hilines hageja töö üleandmisega 36 päeva. Arvestades kokkulepitud leppetrahvi määra 0,15% lepingu maksumusest päevas, oli kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue 2289,60 eurot ja selles osas on kostja tasaarvestus kehtiv. Hageja sai kostja tasaarvestuse avalduse kätte 21.03.2017, millest alates lõppes osaliselt hageja nõue kostja vastu tasaarvestatud ulatuses. Hageja põhinõudeks jäi 1951,22 eurot (4240,82-2289,60).
55.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude, mille hageja on välja arvutanud hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palub hageja välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
56.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral või võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul kuulub kohaldamisele poolte poolt kokkulepitud viivise määr 0,15% päevas. TsMS § 367 lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
57.Ringkonnakohus tuvastas, et viimane 10% lepingu maksumusest vastavalt poolte kokkuleppele tuli tasuda siis, kui taastuvenergialahendus töötab ja energiapark töötab alates 05.06.2016. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 06.06.2016.
58.Ajavahemikul 06.06.2016 kuni 21.03.2017 (289 päeva) oli võlgnetav summa 4240,82 eurot. Arvestades kokkulepitud viivise määra 0,15 % võlgnetavalt summalt päevas, on viivise summa selle ajavahemiku eest 1838,40 eurot (0,0015x4240,82x289).
59.Ajavahemikul 22.03.2017 kuni 11.12.2017 (265 päeva) on võlgnetavaks summaks 1951,22 eurot. Viivise summaks selle ajavahemiku eest on 775,61 eurot (0,0015x1951,22x265). Kokku on viiviste summa ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga 2614,01 eurot (1838,40+775,61), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Välja tuleb mõista ka edasiulatuv viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt 1951,22 eurot kuni kohustuse täitmiseni.
60.Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.