AB hagi Mustamäe tee 159 KÜ vastu kahju hüvitise summas 2 154,79 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AB apellatsioonkaebus 2328,25 eurot CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB apellatsioonkaebus CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja I): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Mustamäe tee 159 Korteriühistu (registrikood 80102128, asukoht Mustamäe tee 159/Tammsaare tee 109, 12913 Tallinn), lepinguline esindaja Margus Saulep (XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel (apellatsioonimenetluses apellant): CityHaldus OÜ (registrikood 10952612, asukoht Kotka 14, 11312 Tallinn), lepinguline esindaja Alar Salu (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
26.10.2017
RESOLUTSIOON:
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701
1.Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus tühistada osas, millega hagi jäi rahuldamata 2 052,79 euro ja viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
3.City Haldus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Mõista välja Mustamäe tee 159 KÜ-lt AB kasuks põhivõlg 2 052,79 eurot. 4.3 Mõista välja Mustamäe tee 159 KÜ-lt AB kasuks viivis põhivõlalt (2 052, 79 eurot) alates 16.01.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni või kuni viivise põhivõla summa (2 052, 79 eurot) suuruse täitumiseni.
5.Jätta AB menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90 % ulatuses Mustamäe tee 159 KÜ kanda. Mustamäe tee 159 KÜ ja City Haldus OÜ menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus 10 % ulatuses AB kanda. Ülejäänud poolte ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB (hageja) esitas hagi Mustamäe tee 159 KÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 2154,79 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt seaduses sätestatud määras alates 16.01.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hageja väitel tulid 15.01.2013 hageja elukohta aadressil Mustamäe tee 159-75 Tallinn Cityhaldus OÜ (kolmas isik) tehnikud, sooviga kooskõlastatult ning kostjaga sõlmitud lepingu alusel vahetada korteris keskkütteradiaator. Teostatud tööde käigus tekitasid kolmanda isiku tehnikud aga korteris veeuputuse, mille tulemusena sai hageja korter ning selles olnud hageja vallasvara (antiikmööbel) kahjustada, sealhulgas diivan ja 4 tugitooli.
3.07.02.2013 pöördus hageja pretensioon-kahjunõudega kolmanda isiku poole. Põhjusel, et kolmas isik ei hüvitanud hagejale tekkinud kahjusid, pöördus hageja 03.06.2013 kahjunõudega ja tasaarvestamise avaldusega kostja, kui kolmandalt isikult tööde tellija poole. Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju hüvitanud.
4.Hageja nõue kostja vastu on kokku summas 4188 eurot, millest 3786 eurot moodustab antiikmööbli restaureerimise kulu, 300 eurot mööbli kahjude hindamise, konsultatsiooni ja hindamisakti koostamise kulu ning õigusabikulud summas 102 eurot.
5.Kolmas isik hüvitas hagejale 1971,6 eurot, mis hõlmas korterile tekitatud kahju, kuid vallasasjadele tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Hageja võõrandas osa oma nõudest kostja vastu korteriomanikele. Hageja on korteriomaniku esindajana tasaarvestanud
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 nõude summas 2033,21 eurot kostja kommunaalmaksete nõudega, mille järgselt hageja nõue kostja vastu moodustab 2154,79 eurot. Kostja vastus
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata – hinnapakkumise ja arvete kuluridadel esitatu ei tõenda nende seost kahjujuhtumiga. Samuti on tõendamata nende summade tasumine hageja poolt. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud antiikmööbli olemasolu korteris veeavarii toimumise hetkel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et antiikmööbel sai veeavarii tagajärjel kahjustada.
7.Hageja on põhjendamatult lisanud kahju koosseisu konsultatsiooni, hindamisakti ja õigusabiteenuse maksumuse kuna kahjuhüvitis hõlmab kahjustatud asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Õigusabiteenuste arve ei ole esitatud tasumiseks hagejale, vaid Odden Solutions OÜ-le. Menetlusvälisele juriidilise isikule tasumiseks esitatud arveid ei saa hageja kui füüsiline isik lugeda enda kahjuks.
8.Kostja leiab, et ta ei vastuta, kuna töid teostas kolmas isik ja kahju tekkis kolmanda tehnikute ebakvaliteetse töö tõttu. Kostja möönab, et kostjal on kolmanda isikuga leping 2005.aastast. Neile on antud keldrivõtmed ja nad pääsevad keldrisse.
9.Kostja ei saa vastutada hageja ees, vaid korteriomanike ees. Kostjal puudub kohustus tegutseda viisil, mis hoiaks ära korteriühistu liikmeteks mitteolevate isikute kahjustamise. Asjaolu, et korterisisesed radiaatorid ei kuulu reaalosa koosseisu, ei tähenda automaatselt, et kostja vastutaks. Hageja pole tõendanud kostja poolset kohustuste rikkumist. Sellest tulenevalt puudub põhjuslik seos kahju tekkimisega.
10.Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas kolmandat isikut või selle töötajat pidevalt oma majandustegevuses. Hageja viitab kostja teadete tahvlile, millel on näidatud CityHaldus OÜ kontaktandmed. Teadete tahvli kaudu on kostja oma liikmeid informeerinud sellest, milliste ettevõtete poole võiks korteriomanik abivajadusel pöörduda (nt san.tehnilised tööd, kodutehnika tööd, elektritööd). Kostja arvates on põhjendamatu seostada teadete tahvlilt nähtuvaid ettevõtteid automaatselt ühistu majandustegevusega. Asjaolu, et kostja on liikmetele erinevate ettevõtete kohta infot jaganud, ei tähenda seda, et kostja neid ettevõtteid enda majandustegevuses pidevalt või üleüldse kasutab.
11.Lisaks eeltoodule leiab kostja, et VÕS § 1054 lg 1 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Isegi juhul, kui asjas leiavad kahjud tõendamist ei ole nende hüvitamist põhjendatud kostjalt nõuda. Kostja rõhutab, et tal on puudunud võimalus mistahes kahjusid ära s.h töökorralduslikult nende tekkimist vältida. Ei saa eeldada või mõistlikuks pidada, et kostja juhtkond asub elamusse saabuvaid professionaalseid teenuseosutajaid jälgima või nende üle järelevalvet teostama.
12.Hageja ei ole nõude esitamisel käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. 07.02.2013 esitas hageja kohtuvälise kahjunõude kolmandale isikule. Kahjunõudes taotles hageja 2100 euro hüvitamist. Hageja lisas samas, et kahjude hüvitamisel tal rohkem pretensioone ei ole. Arvestades, et hageja suhtles kahjunõuet puudutavates küsimustes Cityhaldus OÜ-ga ja Cityhaldus OÜ hüvitas kahjud, pidas kostja kahjujuhtumi lahendatuks. Vahetult peale kahjujuhtumit ja ka pika perioodi vältel peale selle toimumist, ei esitanud hageja kostjale mingeid pretensioone või nõudeid. Kostjale ootamatult sai ta aga 10.03.2015 hagejalt nõude 6562 euro hüvitamiseks. Kostja on arvamusel, et selline vastuoluline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
13.Kostja ei ole hageja poolt hagile lisatud 03.06.2013 kahjunõuet varem näinud. Hageja viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei esitanud viivisenõuet algses 10.03.2015 kostjale esitatud kahjunõudes. Juhul kui kohus leiab, et kostja on
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 kohustatud kahju hüvitama, tuleb seda vähendada, kuna kahju ei tekkinud otseselt kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja oleks saanud ka ise teha jõupingutusi kahju ärahoidmiseks. Hageja pole huvi tundnud, milliseid ohutusabinõusid Cityhaldus OÜ tehnikud tarvitusele võtsid. Kolmanda isiku seisukoht
14.Kolmas isik nõustub kostja seisukohtadega ja palub jätta hagi rahuldamata. Täiendavalt märgib kolmas isik, et koheselt peale hageja pöördumist soovis kolmas isik fikseerida tekkinud kahjud, et edastada need kindlustusseltsile, kes oli tema majandus- ja kutsetegevuse riskid kindlustuslepinguga maandanud. Hageja keeldus kolmandale isikule näitamast võimalike kahjude ulatust, kuid lõpuks soostus seda tegema kindlustusseltsi esindajale. Vastutuskindlustaja fikseeris kõik talle esitatud kahjud, millistel alustel oli tehtud ka hilisemad väljamaksed. Hageja ei ole eitanud talle tehtud väljamakset, seega on ta nõustunud kindlustusseltsi pakkumusega. Hagejale hüvitati temale tekitatud kahju ning seda tehti just selles ulatuses, mida ta ise taotles. Hageja nõue on üllatuslik.
15.Hageja ei tõendanud, et avarii tekkimise järgselt ja kahju hindamise ajal ei olnud kahjud nähtavad ja puudus nende hindamise võimalus. Hageja väidetav nõue on VÕS § 475 lg 3 mõttes aegunud, sest peale kahjumenetluse lõppemist ei ole ta asunud oma oletatavat õigust realiseerima hagimenetluse korras aasta vältel ning palub seda kohtul kohaldada.
16.Kolmas isik ei pea õigeks 2015.a-l koostatud pakkumist ega pea õigeks lugeda kahjude hulka õigusabi kulutusi, mida mingi äriühing soetab korteriühistuga suhtlemise eesmärgil. Esimese astme kohtu otsus
17.Hageja nõuab kostjalt tema kasutuses olevas korteris hageja mööblile tekkinud kahju hüvitamist, lisaks sellele kahju kindlakstegemiseks tehtud kulutuste hüvitamist ja õigusabikulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel on sobivateks alusnormideks VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 ning VÕS § 1054 lg 1.
18.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et hageja poolt väidetud mööbliesemed – diivan ja 4 tugitooli asusid veeavarii hetkel hageja poolt kasutatavas korteris asjas esitatud fotodega ja tunnistaja ütlustega. Tõendatud on ka see, et 15.01.2013 toimunud veeavarii tagajärjel hageja mööbli kahjustamine keskküttesüsteemist välja paiskunud vedeliku toimel.
19.Hageja väitel seisneb talle tekkinud kahju 3 789 euro ulatuses antiikmööbli restaureerimise kuludest, 300 euro ulatuses mööbli kahjude hindamise, konsultatsiooni ja hindamisakti koostamise kuludest ning õigusabikuludest summas 102 eurot. Kohus leiab, et tunnistaja RM ütluste ja 09.03.2015 Reinman OÜ hinnapakkumisega on tõendatud kahju tekkimine summas 3 786 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi hageja tõendeid ümberlükkavat tõendit selle kohta, et tegemist ei saaks olla põhjendatud kuludega.
20.Hageja mööblile tekkinud kahjustuste hindamise kulusid tõendavad 09.03.2015 Reinman OÜ arve summas 300 eurot ja 09.03.2015 Reinman OÜ hindamisakt.
21.Kostja väitel ei ole õigusabiteenuse arve esitatud tasumiseks hagejale, vaid Odden Solutions OÜ-le ja seetõttu pole tegemist hageja poolt kantud kuluga. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et Odden Solutions OÜ tasus hageja eest õigusabikulu ja hagejal tekkis kohustus Odden Solutions OÜ-le tema poolt kantud kulu hüvitada. Hageja pole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta oleks õigusabikulu kandnud.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701
22.Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostja kasutab kolmandat isikut oma igapäevases majandustegevuses ja kas kostja vastutab veeavarii tagajärjel hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel. Asja materjalide juurde on lisatud kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud avarii teenindusleping nr CH 2033/5 ja kolmanda isiku poolt kostjale esitatud arved. Kohus ei leia, et kostja kasutab oma majandustegevuses kolmandat isikut pidevalt. Esitatud tõendid tõendavad seda, et kostja on reaalselt kolmandat isikut oma kohustuste täitmise tagamiseks poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel pikema aja jooksul kasutanud, kuid mitte seda, et tegemist oleks kolmanda isiku püsiva kasutamisega VÕS § 1054 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Kuna hagi jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda, kas hageja poolt esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, samuti ei hinda kohus seda, kas kolmas isik hüvitas hagejale kõik hageja tekkinud kahju või mitte. Hageja apellatsioonkaebus
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
25.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab hageja tõendite hindamise, välja arvatud kohtuotsuse punktide 35-38 ja 40 osas. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja ei kasutanud kolmandat isikut enda majandustegevuses pidevalt, sest kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud avariiabi teenindusleping ning see oli sõlmitud tähtajatult. Isegi juhul, kui kostja ei vastuta kolmanda isiku poolt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel, vastutab ta tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 2 alusel.
26.Hagejale on arusaamatu maakohtu arutluskäik vastutuse ja riskide jaotuse kohta. maakohus on viidanud kohtuotsuse punktis 31, et üksnes VÕS § 1054 lg 3 ning mitte VÕS § 1054 lg 1 järgi vabaneb isik, kes vastutab teise isiku käitumise eest, vastutusest juhul, kui ta ei saanud teise isiku käitumist kontrollida. Seega see, et vastustaja ei saa kontrollida kolmanda isiku poolt töö teostamist, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.
27.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et kahju tekkimine õigusabikulude ulatuses summas 102 eurot ei ole tõendatud. Puudub vaidlus, et õigusabi osutati hagejale seoses telefoninõupidamisega ja kirja täiendamisega korteriühistule ehk seoses vaidlusaluse kahjuga. Hagejal on kohustus hüvitada Odden Solutions OÜ-le kantud õigusabikulud. Seetõttu on õigusabikulud summas 102 eurot kahju, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus
28.Kolmas isik palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise tõttu kolmanda isiku osas ning teha asjas uus lahend, millega määrata kindlaks kolmanda isiku menetluskulud maakohtu menetluses koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega.
29.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks täielikult, kuid kolmanda isiku taotluse osaliselt. 3.isik on seisukohal, et maakohtu otsuse p 55 on täielikult vastuolus otsuse punktiga 54 ning ka kolmanda isiku poolt esitatud üldise koond ajakäsitlusega Juhul, kui kohus eelnevalt on pidanud menetlustoiminguid põhjendatuks ja vajalikuks, siis edasises käsitluses ei saa esineda eelnevale vastuolu.
30.Maakohus ei ole oma otsuses põhistanud, mil viisil, kuidas või millist keskmist hinda kolmanda isiku õigusteenus oluliselt ületab, sh on nt kostja pidanud käesolevas asjas mõistlikuks tunnitasu määra 120 eurot. See, et esindaja ei ole advokaat ei ole
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 tunnihinna alandamise põhjuseks. Maakohus on leidnud, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 90 eurot on igati põhistatud, kuid jätnud põhjendamata, miks kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnihind peaks olema sellega võrreldes 10 eurot odavam. Vastused apellatsioonkaebustele
31.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud apellantide kanda. Ringkonnakohtu otsus
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja hagi jäi rahuldamata 2 052,79 euro ja viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kolmanda isiku apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
33.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et: -Hageja kasutuses oli 15.01.2013 korter aadressil Mustamäe tee 159-75, Tallinn ning hageja ei ole nimetatud korteriomandi omanik. -15.01.2013 teostasid menetlusse kaasatud kolmanda isiku tehnikud keskkütteradiaatori vahetust hageja kasutuses olevas korteris. -Keskkütteradiaatori vahetus oli vajalik keskküttesüsteemi korrashoiuks ning selle vahetus kooskõlastati korteri omaniku ning kostja vahel. -Kostja tellimusel läksid kolmanda isiku töötajad radiaatori vahetamiseks ettevalmistusi tegema, sulgedes tehnosõlmes ekslikult vale veetoru. -Radiaatori vahetamise käigus paiskus vale veetoru sulgemise tõttu radiaatori ja seda ühendava veetoru lahtiühendamisel välja keskküttesüsteemi kuum vesi korterisse Mustamäe tee 159-75, Tallinn.
34.Hageja väidab asjas, et keskküttesüsteemist vee väljapaiskumise tagajärjel sai kahjustada tema omand – korteris paiknenud diivan ja tugitoolid. Hageja ei väida, et kahju põhjustas kostja tegevus, kuid hageja väidete järgi vastutab hageja kolmanda isiku poolt tekitatud kahju eest.
35.VÕS § 1054 lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega, lg 2 järgi, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega.
36.Maakohus leidis, et kostja on reaalselt kolmandat isikut oma kohustuste täitmise tagamiseks poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel pikema aja jooksul kasutanud, kuid tegemist ei ole kolmanda isiku püsiva kasutamisega VÕS § 1054 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. VÕS § 1054 lg 1 kuulub kohaldamisele eelkõige juhul, kui töötaja tekitab tööülesandeid täites õigusvastaselt kahju kolmandale isikule. Seetõttu ei saa VÕS § 1054 lg-t 1 käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada. Lisaks leiab ringkonnakohus, et korteriühistu tegevus kui mittetulundustegevus, ei ole majandustegevus VÕS § 1054 lg 1 tähenduses ning ka seetõttu ei saa KÜ vastutada antud juhul VÕS § 1054 lg 1 järgi.
37.Maakohus jättis ekslikult kontrollimata selle, kas kostja vastutus hageja ees võib tuleneda VÕS § 1054 lg-st 2. Hageja on kostja võimaliku vastuse alusena tuginenud nii VÕS § 1054 lg-le 1 kui ka lg-le 2 (I kd, tlk 54). Käesolevas asjas leidis tõendamist,
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 et kostja ja kolmanda isiku vahel on 01.09.2005 sõlmitud tähtajatu avarii teenindusleping nr CH 2033/5. Kolmas isik on pidevalt nimetatud lepingu järgi kostjale teenuseid osutanud. Asja materjalide juures on kolmanda isiku poolt kostjale esitatud sellekohased arved. Vaidlus puudub selles, et 15.01.2013 tellimuse hageja kasutuses olnud korteris radiaatori püstitamiseks esitas kolmandale isikule kostja kui isik, kelle kohustuseks oli hoida korras korteriomanike ühine omand ehk keskküttesüsteem. Radiaatori vahetus oli vajalik, kuna radiaator tilkus (26.10.2017 ringkonnakohtu istungil kostja seadusliku esindaja selgituste järgi).
38.Kuna vaidlus puudub selles, et korteriühistu kohustuseks on hoida korras elamu keskküttesüsteem ning kostja tellis oma lepingupartnerilt keskküttesüsteemi osaks oleva radiaatori vahetuse, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kostja kasutas kolmandat isikut oma kohustuse täitmiseks ning vastutab VÕS § 1054 lg 2 järgi, kui leiab tõendamist kolmanda isiku poolt hagejale õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamine.
39.Nagu eespool esile toodud, puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kolmanda isiku töötajad, tehes ettevalmistusi hageja kasutuses oleva korteri radiaatori väljavahetamiseks, sulgesid elamu tehnoruumis vale veetoru, mistõttu paiskus radiaatori ja seda ühendava veetoru lahti ühendamisel välja keskküttesüsteemi kuum vesi korterisse Mustamäe tee 159-75, Tallinn. Käesolevas asjas tuleb seega esmalt kindlaks teha, kas kolmas isik põhjustas oma teoga hagejale kahju.
40.Maakohus tuvastas hageja väidetud kahju tekkimise osaliselt. Maakohus leidis, et tõendatud on hageja väidetud mööbli (nelja tugitooli ja diivani) paiknemine 15.01.2013 korteris nr 75 ja 15.01.2013 toimunud veeavarii tagajärjel hageja mööbli kahjustumine keskküttesüsteemist välja paiskunud vedeliku toimel (otsuse p 36). Maakohus tuvastas, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 3 786 euro ulatuses, seonduvalt mööblil esinevate kahjustuste kõrvaldamisega (otsuse p 37) ja kahju summas 300 eurot seonduvalt mööblile tekkinud kahjustuste hindamise kuludega (otsuse p 38). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuses igakülgselt asjas esitatud tõendeid hinnanud. Maakohus on esile toonud, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaksid hageja esitatud tõenditest nähtuva ümber. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et seda ei ole teinud ka kolmas isik. Kuigi poolte vahel oli vaidlus kahju ja kahju ning kolmanda isiku teo vahel põhjusliku seose olemasoluüle ei taotlenud kostja ega kolmas isik radiaatori vahetust teostanud isikute tunnistajana ärakuulamist, kuigi veeavarii ajal viibisid nad sündmuskohas. Samuti ei ole taotletud kostja tegevjuhi ärakuulamist, kuigi hageja väidete kohaselt käis nimetatud isik 2 päeva peale kahjujuhtumit hageja kasutuses olnud korteris (I kd, tlk 188 pöördel). Kostja ega kolmas isik ei esitanud tõendeid, näiteks asjatundja arvamust, mis oleksid võinud ümber lükata hageja väidetud kahju suuruse. Ringkonnakohus viitab, et 26.10.2017 toimunud ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et kahjustada saanud mööbliesemed on alles.
41.Käesolevas asjas on oluline ka see, et kostja ei ole vaidlustanud vastuses hageja apellatsioonkaebusele maakohtu poolt tuvastatut, st seda, et tõendatud on hagejale kahju tekitamine summas 3 786 euro ja 300 euro ulatuses ning tõendatud on põhjusliku seose olemasolu hagejale tekkinud kahju ja kolmanda isiku teo vahel. Veelgi enam, kolmas isik on vastuses hageja apellatsioonkaebusele (II kd, tlk 119 pöördel) väljendanud, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, kõiki tõendeid on hinnatud, kohus on piisava põhjalikkusega oma otsust põhistanud ning motiveerinud ja kohaldanud õigesti seadust. Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. VÕS § 128
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju, mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt on õigus nõuda asja parandamise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et hagejale väidetavalt tekkinud 102 euro suurune kahju on tõendamata. Hagiavalduses esitas hageja väite, et ta on kandnud kulutusi kahju sissenõudmisega seoses, viidates samas Advokaadibüroo Pohla&Hallmägi OÜ arvele (I kd, tlk 21-22), milles maksjana on märgitud Odden Solutions OÜ. Hageja 19.04.2016 menetlusdokumendist võib aru saada nii, et 102 euro suurune hüvitise nõue seondub kohtumenetluse eelsete õigusabikuludega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et kuna hageja väidetest ei nähtu, kuidas seondub Odden Solutions OÜ-le arve esitamine hageja õigusabikuludega, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue 102 euro saamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohus lisab, et advokaadibüroo arvel märgitud õigusteenuse nimekirjast (I kd, tlk 22) nähtuvalt osutati õigusabi Odden Solutions OÜ-le.
43.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et eelduslikult on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine õigusvastane. Kuna käesolevas asjas leidis tõendamist, et hageja vara sai hageja väidetud ulatuses 3. isiku teo järel kahjustada ning kahju on tekkinud ka asjatundja arvamuse saamise tõttu, siis tuleb asuda seisukohale, et deliktilise vastutuse objektiivne teokoosseis ja kolmanda isiku õigusvastane tegevus on tõendatud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole menetlusosalised kohtule esitanud.
44.Kuna hageja tõendas, et kolmas isik põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju, siis tuli kostjal ja/või kolmandal isikul tõendada kolmanda isiku süü puudumine. Ringkonnakohus leiab, et ei kostja ega kolmas isik ei ole menetluses esitanud asjaolusid, mis kolmanda isiku süü välistaksid. Veelgi enam, kolmas isik on maakohtu menetluses möönnud, et hagejale tekkis kahju kolmanda isiku süül (I kd, tlk 187 pöördel). VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kolmanda isiku süü puudumine tõendamist leidnud ei ole.
45.Vastuses apellatsioonkaebusele toob kostja esile, et temale ei olnud ettenähtav see, et juhul, kui ta kasutab kolmanda isiku teenuseid ja kolmas isik tekitab kahju, võib kahju hüvitamise eest vastutav olla ka kostja. Ringkonnakohus osutab, et eeldused, mille täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt toimepandud õigusvastase teo eest sätestab VÕS § 1054. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, mistõttu ei ole kostja väited asjakohased. See asjaolu, et kostja ei andnud kolmandale isikule juhiseid vale veetoru sulgemiseks, ei välista VÕS § 1054 järgset vastutust. Kolmanda isiku õigusvastase ja süülise tegevuse eest VÕS § 1054 lg 2 alusel vastutav isik, käesoleval juhul kostja, ei pea ise olema kahju tekkimises süüdi.
46.Nii kostja kui kolmas isik leidsid, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on hea usu põhimõtte vastane, sest hageja teatas, et peale kahjusumma 2 100 euro hüvitamist tal kahjujuhtumiga seonduvalt pretensioone ei ole. Kostja pidas kahjujuhtumi lahendatuks.
47.Ringkonnakohus leiab, et hageja käitumist kahju hüvitamise nõude sissenõudmisel ei saa asjas esitatud tõendite valguses vastuoluliseks, seega hea usu põhimõttega vastuolus olevaks pidada. Asjast nähtub, et peale kahjujuhtumit esitas hageja kolmandale isikule pretensiooni-kahjunõude (tlk 7-8). Hageja loetles seal 15.01.2013 sündmuste tagajärjel tekkinud kahju. Muu hulgas märkis hageja, et kahjustada sai
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701 antiikmööbel. Hageja tegi ettepaneku tasuda ühe nädala jooksul alates kirja kättesaamisest kahjuhüvitise summas 2 100 eurot. Viidatud kirjas märkis hageja, et hüvitis mittemaksmisel või kahjusumma vaidlustamisel tellib ta ekspertiisi ka mööbli ning maali kahjustustele. Asja puudub vaidlus, et hagejale kirjas märgitud tähtajaks nõutud summat ei tasutud. Seega ei ole hageja nõuete esitamisel vastuoluliselt käitunud.
48.Asjas avaldasid kostja ja kolmas isik seisukoha, et hagejale on kahju juba hüvitatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ei kostja ega kolmas isik ole eristanud sama teo tagajärjel erinevatele isikutele tekkinud kahju. Asja materjalidest nähtuvalt hüvitati kindlustusandja poolt kahju, mis eelduslikult pidi kuluma korteris remondi tegemisele (I kd, tlk 42). Asjas on tõendamata, et hagejale kuuluvate vallasasjade kahjustamise tõttu on hagejale hüvitist tasutud. Miks hageja vallasasjadele tekkinud kahju jäi kindlustusandja poolt hüvitamata, seda asjas esile toodud ei ole, kuigi toimiku materjalidest nähtub, et kahju kindlakstegemiseks tegi kindlustusandja hageja kahjustada saanud vallasasjadest fotod (I kd, tlk 85-87).
49.Hagis esitas hageja nõude kostjalt 2 154,79 euro saamiseks, tuues hagi alusena esile, et nõude aluseks on kahju summas 4 188 eurot, millele lisanduvad kahju sissenõudmisega seotud kulud 102 eurot. 19.04.2016 menetlusdokumendis toob hageja esile, et kogu nõude suurusest moodustavad 3786 eurot antiikmööbli restaureerimise kulu ja 300 eurot mööbli parandamise hindamise tellimise kulu (I kd, tlk 56). Hagis märkis hageja, et ta on osaliselt nõude loovutanud enda isale ja emale, kes on korteriomandi Mustamäe tee 159-75, Tallinn omanikud ning,kes on loovutusega saadud nõude tasaarvestanud KÜ nõudega nende vastu. Kuna hageja avaldas apellatsioonkaebuses, et ta vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus leidis, et hageja 102 euro suurune nõue on tõendamata, siis saab ringkonnakohus hagi aluseks olevatest asjaoludest aru nii, et hageja loovutas oma vanematele kahjustada saanud mööbli parandamisest tekkiva kahju hüvitise nõude summas 2 033,21 eurot. Käesolevas asjas esitatud haginõue kujuneb seega järgmiselt: mööbli restaureerimise kulu 3 786 eurot - loovutatud nõue 2 033,21 eurot = 1752,79+300+102= 2 154,79 eurot. Kuna hageja nõue summas 102 eurot tuleb jätta rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 052,79 eurot.
50.Kostja väitis ka seda, et viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna enne hagi esitamist hageja poolt kostjale saadetud 10.03.2015 dokumendis hageja viivist ei nõudnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud, sest hagiavalduses palub hageja viivise välja mõista alates päevast pärast hagiavalduse kohtusse laekumist (hagi laekus kohtusse 15.01.2016). Seega ei saa ligikaudu aasta enne kohtule hagi esitamist kostjale edastatud dokumendis viivisenõude mittemärkimine välistada käesolevas asjas viivise väljamõistmist alates 16.01.2016. Kuna asjas leidis tõendamist, et hageja põhinõue summas 2 052,79 eurot on põhjendatud, siis tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue põhinõudelt.
51.Kostja on asjas esile toonud, et kahju hüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel, alternatiivselt VÕS § 140 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole hüvitise vähendamise taotlust asjakohaselt põhjendanud ja tõendanud. Kostja väidetest nähtuvalt heidab ta hagejale ette, et hageja ei kontrollinud kostja lepingupartneri ehk kolmanda isiku ettevalmistusi õige püstiku sulgemisel piisavalt (II kd, tlk 4 pöördel5). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud, miks oleks pidanud hageja korteri üürnikuna üldse teadma, kus ja missugused veepüstikud asuvad ja milliseid ettevalmistusi ja töid üldse tuleb teha korteriomandis asuva radiaatori vahetamisel.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-701
52.Vastuseks kolmanda isiku väitele hagi aegumise kohta on maakohus õigesti leidnud, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 150 lg 1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahjustav sündmus leidis aset 15.01.2013. Hageja esitas hagi kohtusse 15.01.2016. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagi on aegunud.
53.3. isiku apellatsioonkaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine sõltub eelkõige sellest, kas hageja apellatsioonkaebus mingis osas rahuldatakse. Eelpooltoodust nähtuvalt leidis ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg ja viivised põhivõlalt alates 16.01.2016 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras vastavalt hageja nõudele kuni põhivõla tasumiseni või kuni põhivõla summa suuruse täitumiseni. Sellega seoses tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Ringkonnakohus määrab käesolevas asjas uue menetluskulude jaotuse. Eeltoodust tulenevalt jääb kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
54.Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust, apellatsioonkaebuste sisu ja sellega seonduvalt vaidluse lahendamise keerukust ja vaidluse olemust, leiab ringkonnakohus, et AB menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb 90 % ulatuses jätta Mustamäe tee 159 KÜ kanda. Mustamäe tee 159 KÜ ja City Haldus OÜ menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus 10 % ulatuses AB kanda. Ülejäänud poolte ja 3. isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2.