Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
7.detsember 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-17-116065; KÜ Ilmarise 18 versus Andra Kilp; hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 331,73 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja seaduslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja lepinguline (riigi õigusabi korras) esindaja Määruse tegemine
KÜ Ilmarise 18 (registrikood 80394763; aadress Ilmarise tn 18, Viljandi 71007) Liisa Stern (isikukood 48602046047; e-mail [email protected]) vandeadvokaadi abi Lily Sandel ([email protected]) Andra Kilp (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx-x, xxxxxxxxx xxxxx) vandeadvokaat Vahur Krinal ([email protected]) kohtuistungil 7.detsembril 2017
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused
Täiendavad otsustused
Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.
Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja tasutud riigilõivust 75 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 37,50 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning vastavalt menetlusosaliste taotlusele on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.