2-17-114726
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Määruse tegemise aeg ja koht
05. detsember 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-114726
Tsiviilasi
B2 Kapital SIA hagi DXX GXXi vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamata jätmine ja hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131), lepinguline esindaja Reimo Tomingas Kostja: DXX GXX (isikukood xxx)
Kapital
SIA
kanda.
Hüvitamisele
kuuluvad
Kohtumäärus saata hagejale.
Kohtumäärusele menetlusse võtmisest keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.
1/3
2-17-114726
Pärnu Maakohus 25.10.2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu 632,09 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Viru Maakohus 26.10.2017 määrusega andis hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõiv tasumiseks vastavalt hageja nimetatavale hagihinnale. Kohtumäärus toimetati hagejale kätte 15.11.2017. Hageja esitas 22.11.2017 kohtule kostja õega sõlmitud maksegraafiku ja palus selle kinnitada. Volikirja kostja esindamiseks ei ole kohtule esitatud. Kohus 24.11.2017 saatis hagejale kohtunõude. Kohus selgitas, et esitatud maksegraafik on käsitav kompromissina, sest see on esitatud peale maksekäsu kiirmenetluse lõppemist. Kuna maksegraafikule allkirjastas mitte kostja ise vaid tema õde S A siis peab õel olema volikiri kostja esindamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kostja esindaja esindusõiguse tõendamiseks) kuni 29.11.2017. Kohus samuti selgitas hagejale, et hagiavalduse esitamise ja täiendava riigilõivu tasumise tähtaeg lõpeb 29.11.2017. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja kohtule hagiavaldust esitanud ega tasunud täiendavat riigilõivu. Ei ole ka esitatud S A esindusõigust tõendavaid dokumente.
Kohus leiab, et tuleb jätta kinnitamata hageja poolt 22.11.2017 esitatud kompromissi ning keelduda hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromissile kostja nimel allkirjastas tema õde S A . Esindust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. S A kinnitas kohtujuristile telefonitsi, et tal ei ole ega olnud volikirja DXX GXXi esindamiseks. TsMS § 226 kohaselt kohtu kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Et ei ole tõendatud kompromissi allkirjastanud isiku S A esindusõigust DXX GXXi suhtes, ei vasta kompromiss seaduse
2/3
2-17-114726 nõuetele ning kinnitamisele ei kuulu. TsMS § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Vastavalt TsMS § 147 lg 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus 18.10.2017 määrusega kohustas avaldajat esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis (juhindudes hagiavalduse sisu ja vormile sätestatud nõuetest) 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates ning tasuma riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. Hageja on jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Nõuetekohast hagiavaldust koos tõenditega ei ole kohtule esitatud ning ei ole tasutud täiendavalt riigilõivu. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente, puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid ning riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtust vähem. Riigilõivu on tasutud summas 45 eurot, hagimenetluses on riigilõivu miinimummäär 75 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisale 1. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja; hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.