Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Angelina Abol 17. aprill 2025, Rakvere 2-24-118126 B2 Impact OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
4 794.18 eurot ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) (RK 11542046); lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja: R. B. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja lahendamise viis kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R. B.-lt B2 Impact OÜ kasuks kostja ja Xxxx vahel 31.01.2022 sõlmitud krediidilepingust tulenev:
3.1.põhivõlgnevus 1256.67 eurot;
3.2.sissenõudmiskulu 35 eurot;
3.3.viivis 92.04 eurot.
3.Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 29% ulatuses R. B. kanda ja 71% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
Välja mõista R. B.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 162.40 eurot (29% 560 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses 1 (7)
ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas 15.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R. B. (kostja) 5030.43 euro saamiseks. Kohus tegi 16.05.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik R. B. esitas 19.06.2024 nõudele vastuväite, sooviga tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule ei esitatud, andis kohtunikuabi nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3 999.68 eurot, intressi 466.57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 292.93 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja lisanduva viivise nõudes. 28.10.2024 hagiavalduse täiendustes hageja taotleb juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt alternatiivse nõudena 1383.71 eurot tasumist, mis koosneb väljastatud krediidisumma jäägist 1256.67 eurot, sissenõudmiskulust 35 eurot ja viivisest põhivõlalt 1256.67 eurot seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 92.04 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Xxxx (lepingu sõlmimise ajal Xxxx) ja kostja vahel 31.01.2022 sõlmitud tähtajatu (korduvkasutatava) krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 4000 eurot, intressiga 41,7925% aastas, krediidi kulukuse määraga 50,8% aastas. Kostja kohustus tagastama krediidi igakuiselt vastavalt krediidiandja esitatud arvele. Arvetel näidatava miinumsumma moodustab: 1) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja kasutas laenulimiiti 6497 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 5240.33 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 2497.32 eurot, kulude katteks 195.91 eurot ja intressi katteks 2547.10 eurot. Kostja rikkus lepingut ja jättis tagastamata 15.11.2023 makse 198.30 eurot, 15.12.2023 makse 215.81 eurot ja 15.01.2023 makse 217.90 eurot. Krediidiandja edastas kostjale 29.01.2024 2 (7)
meeldetuletuse, milles hoiatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ja leping lõpeb 15. päeval. Kuna kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 13.02.2024. Lepingu ülesütlemise avaldus on vastavalt kokkuleppele krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Kostjat teavitati 01.03.2024 kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hagejale on kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud 35 eurot. Hagiavalduses esitatud selgituste põhjal on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisel lähtunud taotluses esitatud ja telefonivestluse teel kontrollitud andmetest. Enne krediidilepingu sõlmimist on krediidiandja teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist Xxxx konto väljavõtte ja maksehäire registrist saadud andmete (maksehäired puuduvad) alusel. Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud kostja igakuiseks sissetulekuks palk OÜ-lt K. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja ta on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja märkis krediiditaotlusel enda sissetulekuks 1300 eurot ja väljaminekuteks 0 eurot. Krediidiandja lähtus maksevõime hindamisel kostja esitatud andmetest. Krediidiandja ei tuvastanud pangakonto väljavõttel midagi eriskummalist, samuti kostjal finantskohustusi.
3.Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus saadeti vastavalt kostja 22.12.2024 e-kirjas aadressilt XXX esitatule (kiri laekus, aga ei avane) kostjale 30.12.2024 pdf-failina. Kuna kostja ei kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist, edastas kohus menetlusdokumendid uuesti pdf-failina 18.02.2025 e-kirjaga koos hoiatusega, et kättesaamiskinnituse esitamata jätmisel kohus loeb TsMS § 3141 lg 2 alusel menetlusdokumendid kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 10.03.2025 ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses, kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.
5.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on Xxxx ja kostja vahel 31.01.2022 sõlmitud tähtajatu korduvkasutatava krediidilimiidi leping, limiidiga kuni 4000 eurot, intressiga 41,7925% aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on 3 (7)
hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
6.Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning võimaldanud kostjale krediiti. Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediiti tagastada vastavalt krediidiandja esitatud arvetele. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
7.Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt on kostjat teavitatud nõude loovutamisest hagejale.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
9.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2022 16,95% aastas (s.o on viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 31.01.2022 lepingu sõlmimise ajal 50,85%. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 50,8% ei ületanud seega seadusega kehtestatud piirmäära.
10.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
11.Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist hagejale 12.08.2024 ja 04.10.2024 määrustes. Kohus selgitas, et hagejal tuleb hagiavalduses mh ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja kostja kohta enne lepingute sõlmimist omandas, sh kas ta küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning 4 (7)
kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus osutas, et VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Kohus selgitas hagejale 04.10.2024 määruses veelkord, et esitatud hagiavaldusest ei nähtu, milliste konkreetsete arvuliste andmete põhjal ja millise arvutuskäigu või analüüsi tulemusena on krediidiandja hinnanud kostja maksevõimelisust ja jõudnud järeldusele, et kostjal olemasolevate sissetulekute ja kohustuste juures on ta võimeline krediidilepingut kokkulepitud viisil täitma. Kohus leiab, et hagis ja täiendavalt esitatud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on üksnes selgitanud, et krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teinud kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja Xxxx konto väljavõtte alusel (tuvastades kostjal igakuise sissetulekuna palga OÜ-lt K), kontrollinud maksehäirete esinemist (maksehäired puuduvad) ning täiendavalt, et lisaks lähtus kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel taotluses esitatud andmetest (sissetulek 1300 eurot, väljaminekud 0 eurot). Samas ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, millise teabe krediidiandja enne kostjaga lepingu sõlmimist omandas, s.o millised konkreetsed andmed kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ta välja selgitas või kuidas kostja esitatud andmeid vähemalt mõistlikult kontrollis ning millise arvestuse järgi krediidiandja jõudis talle teadasaanud andmete põhjal järeldusele, et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel maksevõimeline. Ainuüksi üldsõnalistest selgitustest andmete kogumise kohta, s.h viitest kontoväljavõtte küsimisele ja kontrollimisele ei piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte täidetuks lugemiseks. Kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi kostja maksevõime hindamise kohta, asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud seadusest tulenevaid nõudeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus selgitab ühtlasi, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole 5 (7)
kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).
13.Hageja esitab 28.10.2024 hagiavalduse täiendustes alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid (6497 eurot) ja kostja teostatud tagasimakseid (5240.33 eurot) nõuab hageja kostjalt krediidisumma 1256.67 eurot (6497 – 5240.33), sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivise põhivõlalt 1256.67 eurolt seadusjärgses viivisemääras kuni hagiavalduse esitamiseni summas 92.04 eurot väljamõistmist.
14.Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sai krediiti 6497 eurot ja tegi tagasimakseid kogusummas 5240.33 eurot. Kuna hageja ei taotle kostjalt seadusjärgse intressi väljamõistmist, tuleb kostja poolt tasutud summad arvestada tervikuna põhivõlgnevuse katteks. Kohus, arvestades krediidikontolepingu eripärana konkreetse maksegraafiku puudumist ja kostja kohustust teha igakuiseid tagasimakseid sõltuvalt kasutusele võetud krediidisummast, kuid vähemalt miinimumsummas, nõustub hageja selgitustega krediidilimiidi lepingu ülesütlemise kehtivuse kohta ka pärast tagasimaksete uuesti määramist - s.o lähtudes laenulimiidi jäägi 1256.67 tagasimaksmisest 12 kuu jooksul viimase krediidisumma väljamaksele järgnevast päevast (04.11.2023) alates, igakuine osamakse 104.72 eurot, hageja on tasunud pärast 04.11.2023 100 eurot, s.o novembri 2023 osamakse on tasutud osaliselt. Seega muutus lepingu ülesütlemisega 13.02.2023 põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1256.67 eurot.
15.Hageja taotleb kostjalt viivise põhivõlgnevuselt 1256.67 eurot seadusjärgses (s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates lepingu ülesütlemisest 13.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.09.2024 summas 92.04 eurot väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja viivise 92.04 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega kaasnenud sissenõudekulu 35 eurot kolme tasulise kirja saatmise eest – 01.03.2024 nõudekiri (25 eurot), 11.03.2024 pretensioon (5 eurot) ja 21.03.2024 hagihoiatus (5 eurot). Kohus peab hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot põhjendatuks ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1256.67 eurot, viivise 92.04 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1383.71 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 4 794.18 eurot umbes 29%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 29% kostja kanda ja 71% hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
20.Hagiavalduse järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 560 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja 6 (7)
menetluskulu (riigilõiv) 560 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 162.40 eurot (29% 560-st eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.
21.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.