Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.10.2016 tähtajalise (tähtajaga 31.08.2017) üürilepingu eluruumile, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavalt üürilepingu p. 2.2 kohustus üürnik tasuma üüri 10-ndaks kuupäevaks summas 150 eurot/kuus ja vastavalt p 2.4. kohustus üürnik tasuma kommunaalteenuste eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele. Üürilepingu tagatisraha maksmise kohustus summas 150 eurot loeti täidetuks varasema üürniku poolt tehtud tagatisraha loovutusega kostja kasuks. Lisaks eelnevale kohustus üürnik tagama ruumide ja vastavate kommunikatsioonide säilimise, sihipärase kasutamise ja koristuse, täitma heakorraja tuleohutuse nõudeid nii ruumides, kui ka hoones, kus ruumid asuvad (üürilepingu p 2.5). Kostja on alates detsembrist 2016 jätnud tasumata kommunaalteenuste eest ja alates jaanuar 2017 ei ole kostja maksnud ka üüri. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevuses: detsember 2016 kommunaalkulude ja elektri eest summas 187,62 eurot; jaanuar 2017 üüri eest summas 150 eurot; jaanuar 2017 kommunaalkulude eest 161,34 eurot; jaanuar 2017 elektri eest 46,01 eurot; veebruar 2017 9 päeva üüri eest 48,21 eurot ja veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulude eest 41,18 eurot. Põhjusel, et kõrvalkulud jäid üürniku poolt tasumata, oli hageja sunnitud oma vahenditest tasuma kommunaalkulud korteriomandi omanikule, kes need kulud teenuse osutajale tasus. Hageja omab seetõttu kulutuste hüvitamise nõuet üürniku vastu. Üürileandja avastas 08. veebruaril 2017, et üürile antud korteri ukselukk oli lõhutud ja uks lukust lahti. Korterist nähtus, et korterist olid üürniku asjad eemaldatud. Üürileandja teavitas nendest asjaoludest üürnikku e-kirja teel ja täiendavalt ka sms sõnumiga ning ütles üürilepingu erakorraliselt üles 09.02.2017 VÕS § 313 lg 1 alusel. Kostja ülesütlemist ei vaidlustanud. Üürnik ei ilmunud korteri valdust üle andma ja valduse üleandmise akt jäi poolte poolt koostamata. Põhjusel, et korteri uks, sh lukk oli lõhutud, pidi üürileandja kandma ukse parandamise ja luku vahetamise kulu summas 78 eurot. Võttes arvesse, et kostja kohustuseks oli üürilepingust tulenevalt tagada ka üüritava eseme säilimine, on kostja vastutav ukse kahjustumise eest. Hageja andis kostjale sms sõnumi teel täiendava tähtaja 10.03.2017 kohustuse täitmiseks ja hoiatas, et esitab kohtusse hagi, kui kohustust tähtajaks ei täideta. Põhjusel, et kostja jättis kohustuse täitmata, esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes võlgnevuste ja viiviste tasumist, millele kostja esitas vastuväited. Kostja kinnitab vastuväites, et üürilepingu lõppemise kuupäeva 09.02.2017 seisuga oli korteri uks avatud. Kostja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et korteri uks ja lukk olid lõhutud. Kostja vastutas lepingu p 2.5 alusel ka korteriomandi ruumide säilimise eest. Vaidlusaluse korteri uks on ilmselgelt jõuga purustatud, sest ukse puitraamis olid pikisuunalised praod ja luku korpus oli kõverdunud. Selline kahjustus ei saa tekkida üürilepingu eseme heaperemehelikust

kasutamisest, vaid üksnes pahatahtliku tegevuse tagajärjel. Üürilepingu esemele sissepääsu võimaldav uks oli kahjustatud ajal, kui üürilepingu ese oli kostja kasutuses. Ukse kahjustus ei ole tekkinud üürilepingu eseme tavapärase kasutamise käigus ja tegemist ei ole tavalise kulumisega. Seega vastutab kahjustuse tekkimise eest üürnik (kostja). Üürileandja on kostjat teavitanud VÕS § 336 kohaselt üürilepingu esemega seotud olulisest puudusest (ukse ja luku kahjustus) ning omab seetõttu nõudeõigust kostja vastu kulutuste kui otsese kahju hüvitamiseks. Tähtajaks täitmata kohustuselt on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 sätestatud suuruses, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on jaanuar 2017 üüri eest (150 eurot) võlgnevuses alates 10. jaanuar 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 166 päeva, viivis summas 5,45 eurot. Veebruar 2017 üüri eest on kostja võlgnevuses alates 09.02.2017 (ülesütlemine) kuni hagiavalduse esitamine 48,21 eurot, 136 päeva eest, viivis summas 1,43 eurot. Kostja on võlgnevuses detsember 2016 kommunaalkulude ja elektri eest summas 187,62 eurot, mis muutus sissenõutavaks 10. jaanuaril 2017. Hageja omab õigust nõuda detsember 2016 kõrvalkuludelt viivist hagiavalduse esitamise seisuga summas 6,83 eurot. Jaanuar 2017 kommunaalkulud summas 161,34 eurot, jaanuar 2017 elekter summas 46,01 eurot ja veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulud 41,18 eurot, kokku summas 248,53 eurot muutusid sissenõutavaks lepingu lõppemisel, seega 09.veebruar 2017. Hagejal on õigus nõuda hagiavalduse esitamise seisuga kokku viiviseid summas 21,11 eurot. Hagejale korteri ukse ja luku lõhkumisega põhjustatud kahju 78 eurot muutus sissenõutavaks lepingu lõppemise seisuga 09.02.2017, kui hageja teavitas kostjat sellest olulisest puudusest e-kirja ja sms sõnumiga. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 sätestatud viiviseid kahjunõudelt hagi esitamise seisuga 136 päeva eest summas 2,35 eurot. Võttes arvesse, et eelmise üürniku poolt on kostja kasuks loovutatud tagatisraha nõue, on hageja tagatisraha summas 150 eurot tasaarvestanud üürilepingust tuleneva nõudega. Neil asjaoludel palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks üürilepingust tulenev üür ja kõrvalkulud summas 562,36 eurot; üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tulenev viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 23,43 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras, arvestusega 8 % aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuväidete kohaselt on kostja maksnud kõik üürikorteriga seotud kulud sularahas üürileandja kätte. Üürikorteri uks oli katki juba eelmise üürniku ajal. Ukse remont pidi minema üürist maha, sest tegu oli varasemalt katkise asjaga. Kostja teatas üürilepingu lõpetamise soovist telefonitsi 16.12.2016 ja selle kohta pidi saama kirjaliku kinnituse, aga seda ei tulnud. Kostja arvas heas usus, et leping on lõpetatud. Kostja nõustub hagist maksma vaid jaanuar 2017 üüri eest summas 150 eurot; jaanuar 2017 kommunaalkulude eest 161,34 eurot, jaanuar 2017 elektri eest 46,01 eurot; veebruar 2017 9 päeva üüri eest 48,21 eurot; veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulude eest 41,18 eurot, kokku 446,74 € ja lahutades sellest ettemaksu 150€, teeb võlgnevus summaks 296,74 €, mille maksmine toimuks kolmes jaos: esimene makse 100€ (tasumine augustis 2017), teine makse 100€ (tasumine septembris 2017), kolmas makse 96,74€ (tasumine oktoobris 2017). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 70). Tartu Maakohtu 15.septembri 2017.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 70). Hageja on esitanud oma seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl 72-73, 87-88), kostja vastuväited koos e-kirjavahetuse ja SMS-dega (tl 74-84). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping eluruumide Võrus Kreutzwaldi tn 26 korter nr 44 üürimise kohta, mida kinnitab ka pooltevaheline üürileping (tl 23-24). Vastavalt pooltevahelise üürilepingu p 2.2 ja 2.4 on kokku lepitud, et üürnik kohustub maksma üüri igakuuliselt 10. kuupäevaks ja lisaks üürile tasuma ka kommunaalteenuste eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastavalt üürileandja esitatud arvetele. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuses detsember 2016 kommunaalkulude ja elektri eest summas 187,62 eurot; jaanuar 2017 üüri eest summas 150 eurot; jaanuar 2017 kommunaalkulude eest 161,34 eurot; jaanuar 2017 elektri eest 46,01 eurot; veebruar 2017 9 päeva üüri eest 48,21 eurot ja veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulude eest 41,18 eurot. Kostja nõustub maksma vaid jaanuar 2017 üüri eest summas 150 eurot; jaanuar 2017 kommunaalkulude eest 161,34 eurot, jaanuar 2017 elektri eest 46,01 eurot; veebruar 2017 9 päeva üüri eest 48,21 eurot; veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulude eest 41,18 eurot. Kostja on oma kirjalikus vastuses (tl 61) võtnud omaks (TsMS § 231 lg 2 tähenduses) võlgnevuse jaanuar 2017 üüri eest 150 eurot; jaanuar 2017 kommunaalkulude eest 161,34 eurot, jaanuar 2017 elektri eest 46,01 eurot; veebruar 2017 9 päeva üüri eest 48,21 eurot; veebruar 2017 9 päeva kommunaalkulude eest 41,18 eurot. Selles osas loeb kohus kostja õigeksvõtuga ja hageja poolt esitatud arvetega (tl 35, 36, 40-41, 42, 43-44) hageja nõude 446,74 euro suuruses tõendatuks. Kostja on vaidlustanud detsember 2016 kommunaalkulude ja elektri eest nõutava summa 187,62 eurot. Vastuses maksekäsu kiirmenetluse avaldusele väidab kostja, et ta olevat need summad tasunud ja olevat saanud ka täitmist tõendava kviitungi (tl 9). Kostja ei ole kohtule esitanud makset tõendavat kviitungit. Ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetusest (tl 79) nähtub, et tavapärane oli hageja esindaja poolt üüri ja kommunaalteenuste rahale järgitulek, kuid kui hageja on 9.jaanuaril kostjale teatanud, et kui sobib siis tuleksin neljap või reede õhtul üüri ja kommunaalide raha järele, eelmise kuu summa on järgmine elekter 43,74, kommunaalid 120,01, üür 150, summa 313,75, mispeale kostja on teatanud, et ta viib ise järgmine nädal ära. Korter xxxxxxxxxxxxxx-xx detsembrikuu 2016 kommunaalkulude ja elektritarbimise kulude tõendamiseks on hageja esitanud arve nr 450 (tl 35), millest nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxx-xx dets 2016 kommunaalkulud on 112,61 eurot ja elektritarbimine 43,74 eurot, millele lisandub käibemaks 20%; kommunaalkulude arvestuse (tl 37), millest nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxx-xx kommunaalkulud dets 2016 on 120,01 eurot koos remondifondiga 7,40 eurot; Eesti Energia arve (tl 40), millest nähtuvalt on hageja esindaja tasunud detsembrikuu 2016 elektriteenuse eest

43,74 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja poolt kostja poolt tasutava elektrienergiateenuse topeltmaksustamine (võtta makstud käibemaksustatud summalt uuesti käibemaksu). Seega moodustab kostja võlgnevus detsembrikuu 2016 kommunaalteenuste eest 112,61+ 20%= 135,13 eurot ja elektrienergia eest 43,74 eurot, seega kokku 178,87 eurot. Tõendatud ei ole kostja väide, et ta olevat teatanud üürilepingu lõpetamise soovist 16.12.2017. Ka kostja poolt esitatud e-kirjavahetusest hagejaga ei nähtu kostja soovi üürilepingu lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole jõudnud hagejani ühtegi avaldust üürilepingu lõpetamise kohta kostja poolt. Kohus nõustub hagejaga, et ka elektrienergia kasutamine korteris viitab korteriomandi reaalsele kasutamisele ning olenemata sellest, kas kostja ise tegelikult üüritud eluruume kasutas või andis võimaluse muudel isikutel üüritud ruume kasutada, vastutab tekitatud kulutuste eest kuni korteri valduse ülevõtmiseni üürileandja (hageja) poolt kostja. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-37-09, kus Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest. Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri kuni ajani, mil üürnik ei saanud enam ruume kasutada uute üürilepingute tõttu või muul põhjusel (nt ümberehitustööde tegemise tõttu). Samuti on Riigikohus selgitanud, et tasu üürniku kasutatud elektri eest tuleb lugeda VÕS § 292 lõike 1 tähenduses asja kasutamisega seotud kuluks, toimugu kasutamine siis kas seadusliku või ebaseadusliku ahela kaudu. Üürnik, kes kasutab elektrienergiat mõõtmata elektriahela kaudu, peab üürileandjale üürilepingujärgse kõrvalkuluna hüvitama eelduslikult kulud, mis seostuvad asja kasutamisega ja mille eest üürileandja on tasunud kolmandale isikule. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 teise lause järgi ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab kostja (üürnik) üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 08. veebruaril 2017, et kostjale üürile antud korteri ukselukk oli lõhutud ja uks lukust lahti ning ta nõuab luku ja ukse lõhkumisega tekitatud kahju 78 eurot kostja poolt hüvitamist. Hageja on kohtule esitanud ukse kahjustuste kohta fototabeli (tl 25); kostja telefoninumbrile 55548663 saadetud SMS sõnumite väljatrükkide ja e-kirja koopiad (tl 25-31), millest nähtuvalt hageja saatis kostjale ukse kahjustumise teated ning andis kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohustuste täitmiseks; remonditööde arve (tl 46). Kostja vastuväidete kohaselt oli üürikorteri uks katki juba eelmise üürniku ajal; ukse remont pidi minema üürist maha, sest tegu oli varasemalt katkise asjaga. Kostja vastutas pooltevahelise üürilepingu p 2.5 alusel ka korteriomandi ruumide säilimise eest. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kahju hüvitamist, mis on seotud uue tapitava ukseluku väärtusega ja luku vahetamisega, uks oli asja materjalidest nähtuvalt jäetud avatuks. Seda on kostja kinnitanud ka vastuses maksekäsu kiirmenetluse avaldusele (tl 9), et korteri uks

oli korteri ülevõtmisel avatud ja seda ei pidanud sunniviisiliselt avama. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja esitanud kahjunõude esmajoones ukseluku vahetamisega seotud kahju hüvitamiseks, mis on põhjendatud olukorras, kui ukselukk oli lõhutud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud väiteid, et korteri uks oli katki juba siis, kui ta üürilepingu sõlmis; seda ei nähtu ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest. Kohus nõustub hagejaga, et eluliselt väheusutav on, et üürnik võttis vastu kahjustatud uksega eluruumi valduse; et kostja kasutas korterit, olukorras, kus ukselukk oli katki. Hageja on esitanud kohtule arve, millest nähtuvalt on uus lukk ja luku vahetus maksnud kokku 65 eurot. Seega on hagejale tekkinud kahju 65 eurot põhjusel, et korteri uks, sh lukk oli lõhutud, mistõttu pidi üürileandja kandma ukse parandamise ja luku vahetamise kulu; VÕS § 334 lg 1 kohaselt on üürnikul kohustus tagastada üüritud asi koos päraldistega pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. Kostja ei ole tõendanud, et ukse kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Tõendamata on aga hageja kahju 65 eurost suuremas ulatuses. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Hageja on esitanud võla ja kahju hüvitamisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viiviste kogusummas 23,43 eurot ja viiviste alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras, arvestusega 8 % aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõude täitmiseni, nõude. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagis esitanud sissenõutavaks muutunud viiviste arvestuse. Kuna kohus tuvastas detsembrikuu 2016 kommunaalteenuste ja elektri kasutamise eest kostja võlgnevuseks 178,87 eurot, on kostjalt sissenõutavaks muutunud üüri, kommunaalteenuste ja elektri eest võlgnevuselt viivis hagiavalduse esitamiseni kokku 20,82 eurot. Peale selle nõuab hageja kahjuhüviselt viivist alates 09.02.2017, kui hageja teavitas kostjat sellest olulisest puudusest ekirja ja SMS-ga, hagi esitamiseni 2,35 eurot. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tuvastas tõendatud kahjuhüvise suuruseks 65 eurot, mistõttu sissenõutavaks muutunud viivis kahjunõudelt on 1,94 eurot. Hageja nõuab viivist ka TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et kuigi hageja on oma nõude esitanud ebatäpselt, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks üürilepingust tulenev üür ja kõrvalkulud summas 562,36 eurot; üüri ja

kõrvalkulude tasumisega viivitamisest tulenev viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 23,43 eurot, on hageja poolt kohtule esitatud hagi asjaoludest arusaadav, et hageja on taotlenud kostjalt tasumata üüri, kommunaalteenuste ja elektri kasutamise eest ning ukse parandamise kulu hüvitamist pärast tasaarvestamist tagatisrahaga kogusummas 562,36 eurot ning üüri, kommunaalteenuste ja elektri kasutamise eest ning ukse parandamise kulu hüvitise tasumisega viivitamisest tulenevat viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 23,43 eurot. Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes leiab kohus, et kostja koguvõlgnevus üüri, kommunaalteenuste ja elektri kasutamise eest 625,61 eurot, ukse lõhkumisega tekkinud kahju hüvitis 65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kokku 22,76 eurot on tõendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja esitatud nõudega tuleb üürilepingu p 2.3 alusel tasaarvestada üürilepingu tagatisrahana eelmise üürniku poolt tasutud 150 eurot, mistõttu kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 625,61+ 65+ 22,76- 150= 563,37 eurot ning TsMS § 367 alusel tuleb välja mõista alates hagi esitamisest 25.juunist 2017 kuni 540,61 euro täieliku tasumiseni, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega 22,76 eurot mitte rohkem kui 540,61 euro suuruses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse käesolevas asjas 93 % ulatuses, on mõistlik jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 93 % hageja menetluskulust jätta kostja kanda ja 7 % kostja menetluskulust jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 560 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 80 eurot (tl 2, 52). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 125 eurot, mistõttu tuleb tema poolt tasutud riigilõiv lugeda hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.

Hageja taotleb esindaja õigusabikulu hüvitamist 560 euro ulatuses (5,6 töötundi tunnihinnaga 100 eurot, ei sisalda käibemaksu). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu hind 100 eurot on kohtupraktika kohaselt mõistlik tasu. Kohus leiab, et hageja esindaja hagi materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kulutatud aeg kokku 4,7 tundi ei ole arvestades asja keerukust ja menetlusdokumentide mahtu täies ulatuses põhjendatud ning kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakuluks selles osas 3 tundi. Seega loeb kohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks 3,9 tundi 390 euro väärtuses. Kuna kohus jättis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele 93 % hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulust 93 %X (125+ 390) = 478,95 eurot. Asja materjalidest ei nähtu kostja poolt menetluskulude kandmist, samuti ei ole kostja taotlenud menetluskulude hüvitamist tähtaja jooksul, mil tal oli võimalik esitada avaldusi ja dokumente seoses asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu puudub alus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 478,95 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.