2-15-9940/112 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Kohtule 30.06.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2009.a novembris OÜ Vitadent poole tervishoiuteenuse osutamiseks (hamba eemaldamiseks). Pärast hamba eemaldamist pakkus OÜ Vitadent, et teeb hagejale lisaks hamba eemaldamisele ülejäänud hammaste ravi ning proteesid ülalõualuule. Hageja nõustus pakkumisega ning hagejale paigaldati OÜ-s Vitadent hambaarst D B poolt metallokeraamilised hambaproteesid: protees kolmest ühikust, protees kahest ühikust, protees kahest ühikust, protees viiest ühikust. 2010 juunis tekkisid hagejal probleemid paigaldatud proteesidega: kukkus välja esihammaste protees kahest ühikust. 2010 augustis lagunes sama protees teistkordselt. 2010 detsembris kukkus välja teine protees kahest ühikust. 2012 jaanuaris kukkus välja külgmine hambaprotees kolmest ühikust. Kokku parandati Vitadent OÜ poolt tervishoiuteenuse osutamise käigus paigaldatud proteese neljal korral kahe aasta jooksul proteeside paigaldamisest arvates. Hageja proovis proteese tulutult parandada teiste tervishoiuteenuse osutajate juures, kuid talle selgitati, et OÜ Vitadent poolt paigaldatud proteeside konstruktsioon ei taga proteeside püsivust ning kogu OÜ-Vitadent poolt tehtu tuleb uuesti teha. 2014 veebruaris pöördus hageja taas Vitadent OÜ poole pretensiooniga, soovides taastada Vitadent OÜ kulul hageja külgmine hambaprotees. Vitadent OÜ oma viga ei tunnistanud ja ei nõustunud omal kulul tööd parandama. Hageja pöördus 2014 märtsis ja aprillis hammaste seisundi ja Vitadent OÜ valmistatud proteesimistööde hindamiseks E OÜ poole, kus selgus, et Vitadent OÜ poolt ei ravitud või raviti ebapiisavalt hagejal põletikulisi hambajuuri ning proteesid paigaldati väljaravimata hammastele, kroonide servad traumeerivad iget, põhjustades põletikku, lekkivad krooniservad võimaldavad hambakaariest ja põletikke tekitavatel bakteritel tungida krooni alla, hävitades seni veel terveid hambaid, paigaldatud sillad on lahti, kroonid liiguvad, hambumus on vale, igemed põletikulised, proteesiserv ei istu astmele, paigast ära on hageja hambumuse tasapind. Leiti, et Vitadent OÜ töö tuleb täielikult ümber teha, ravida enne proteesimist hambad ja korrigeerida hambumust. 2014 novembris pöördus hageja Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kaebuse hinnangu kohaselt ei vasta Vitadent OÜ ja D B tegevus hambaravi teenuse osutamisel heale tavale kuna D B ei ole raviteenuse osutamise käiku dokumenteerinud vastavalt sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ kehtestatud nõuetele. Puuduvad raviplaan, röntgenülesvõtted, mudelid, ravikaardi sissekannetes puudub kirjeldus patsiendi soovide ja seisundi kohta. Hageja on seisukohal, et kostja I ja kostja II ei ole osutanud hagejale tervishoiuteenust kooskõlas VÕS §-s 762 sätestatud kvaliteediga. Kostja I ja kostja II ei ole järginud VÕS §-st 762 tulenevat hoolsuskohustust ning on oma kohustust tervishoiuteenuse osutamisel süüliselt rikkunud. Seetõttu vastutavad kostjad VÕS § 770 lg 1 alusel. Kostjate ravivigade parandamiseks ning meditsiiniliselt ja esteetiliselt korrektse tulemuse saavutamiseks ning ravivigade parandamise teel hammaste tervise seisundi halvenemise ärahoidmiseks kulub hagejal E OÜ raviplaani kohaselt eelduslikult 9860 eurot, mille hageja palub kostjalt I ja II solidaarselt hageja kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja mõista. Hageja leiab, et kostjate süül on ta pidanud taluma tugevat valu ning märkimisväärseid ebamugavusi igapäevaelus. Ebaõnnestunud raviteenuse tagajärjel tekkinud hingelisi üleelamisi süvendas kostjate käitumine ja suhtumine hagejasse- kostjad keeldusid lahenduste pakkumisest ning keeldusid üldse raviteenuse edasisest osutamisest hagejale. Seega taotleb hageja kostjalt I ja II solidaarselt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kostja vastus

4.Kostjate poolt 10.11.2015 kohtule esitatud ravikaardile lisatud kirjalike kommentaaride kohaselt pöördus T K Vitadent OÜ hambarsti D B poole 28.11.2009. Patsiendil puudusid vastavalt hambakaardile hambad nr 14, 15, 16 ja 23 hamba kroon oli lagunenud. Hambad 22 ja 23 olid nakatunud kaariesega. Ülalõualuu ülejäänud hammastel oli näha patoloogilist kulumist, hambad 26-28 olid kaetud vana, metallist sildproteesiga. T K alalõualuul puudusid hambad nr 34,35,36,37,44,45,46,47 s.o patsiendi poolt oli hambad ja igemed käest lastud. D B poolt oli eemaldatud hamba nr 24 juur, seejärel oli ravitud hambad nr 22 ja 23, millel oli eemaldatud katt ja hambaaugud plombeeritud (ravikaardil kirjas). Pärast teostatud ravi oli patsiendile pakutud mitu erinevat liiki proteese (äravõetavad ja mitteäravõetavad). T K valis mitteäravõetavad proteesid. 09.01.2010 alustas dr. B proteesimist, mis lõpetati 01.02.2010. T K paigaldati ülemisse lõualuusse 4 metallkeraamilist proteesi : 2 paariskrooni hammastele nr 11, 12,21-22, sildproteesid hammastele nr 13-17, 23-25. Eelpoolnimetatud töö eest tasus T K 18 000 krooni (1150,40 eurot). 2010 a. augustis tuli lahti 21 ja 22 hamba tsementeering. Patsient pöördus OÜ Vitadent hambaarsti D.P poole. Edaspidi 2010 a detsembris tuli lahti hammaste no 11 ja 12 tsemendikiht. D B ravis hambad, puhastas katust ja plombeeris hambaaugud, vaatamata sellele ,et ta neid hambaid varem ei olnud ravinud ja nende hammaste ravimise eest patsiendilt tasu ei nõudnud. Seejärel fikseeris uuesti hambakroonid. Järgmine kord pöördus T K D B juurde 06.01.2012 , seekord 23-25 hamba sildproteesidega. 25da hambajuur oli D B poolt fikseeritud, hambajuuresisene keere ja valgusega kõveneva plommiga oli parandatud hamba 25 kroon. Protees fikseeriti uuesti. Hambaravi patsient keeldus kinni maksmast. Kaardile on lisatud patsiendi poolt mittetasutud arve summas 37 eurot. Kostjate selgituse järgi metallkeraamiliste hambaproteeside garantiiaeg on kuni 1 aasta, aga nende tegelik tööiga 1,5 aastat. Nagu nähtub OÜ N (kes valmistab D. B tellimusel viimasele hambaproteese) ja Vitadent OÜ vahel 09.06.2008 sõlmitud lepingu on OÜ N poolt valmistatud hambaproteeside garantiiaeg 6 kuud (leping lisatud tõend no 2). Dr. B poolt oli metallkeraamiliste proteeside tööiga suurendatud kuni 2-aastani, millest patsienti oli suuliselt informeeritud. Lepingut täiendavate garantiide kohta poolte poolt ei sõlmitud. Informatsioon garantiiaegade kohta on välja pandud hambakliiniku infostendil. 3(9)

Faktiliselt kahe aasta jooksul alates 02.10.2010-01.2012 T K pöördus 3 korda stomotoloogi poole 3-e erineva proteesi fikseerimise küsimustes. D B märgib, et valmistajafirmad valmistavad proteeside fikseerimise materjale (nn. fikseerimistsementi), et vajadusel saab arst proteesi või tugihambaid vigastamata eemaldada selle proteeside fikseerimise materjali. Kasutatud tsementeerimismaterjali omaduste tõttu võib protees fikseeruda ebakindlalt ja lahti tulla. Pärast ülalpoolnimetatud kuupäevi T K Vitatent OÜ poole ei ole pöördunud. 4 aasta möödudes, 2014 a veebruaris pöördus T K D B poole ja nõudis proteesimise eest tasutud raha tagastamist ja kahju hüvitamist. D B juhib tähelepanu, et 06.01.2012 patsiendi hammaste läbivaatusel , oli tema poolt paigaldatud proteeside ja tugihammaste seisukord, v.a 25 hammas normaalne 25 hammas oli D B poolt taastatud. Hammaste panoraamröntgeniülesvõttel, mille T .K tehti 2014 a, ei ole mingeid nende hammaste patoloogilisi muutusi, mis on D B poolt proteesitud, näha, v.a. hammaste nr32-28 vanad proteesid. D B poolt paigaldatud proteesidega seoses mingeid põletikulisi protsesse märgata ei ole, hambaugud on plombeeritud kvaliteetselt. Vanade, teise hambaarsti poolt varempaigaldatud proteeside juures on sügavad hambamaterjali taskud, hambamaterjal on 2/3 hambapikkuse ulatuses lahtikoorunud, millest tulenevalt on võimalik ka suust tulenev ebameeldiv lõhn ja hambaigemete põletikuline protsess, 17 hammas puudub. Tõenäoliselt on T K eemaldanud 17 hamba teise hambaarsti juures ja selle hamba taastamise võimalust 2014 aasta veebruaris ei ole tehniliselt võimalik. Kostjad selgitasid veel, et iga aastaga hammaste patoloogia risk hammastega seotud nahakoes seoses proteeside kandmisega suureneb. Et seda vältida, tuleb üks kord poole aasta jooksul käia arstlikul läbivaatusel ja kui vaja eemaldada hammastelt hambakivi, hambakatt, teostada igemete puhastamist ja proffesionaalset hambapuhastust. Eelpooltoodud tegevuste vajadusest T K D B poolt teavitati. Kahe aasta jooksul T K eeltoodud kontrolli teostamiseks OÜ –sse Vitadent ei ilmunud. Selle aja jooksul võis hammaste ja proteesidega toimuda parandamatud muutused. D B väitel, kui patsient oleks õigel ajal pöördunud, oleks saanud eelpoolkirjeldatut vältida. Ekspertkomisjoni hinnanguga ravikaardi korrakohase täitmata jätmisest nõustub D B osaliselt selles osas, et kuigi ravikaardil pole kirjeldatud hammaste seisukorda, kajastavad kanded kõiki T K visiite OÜ Vitadent hambakliinikusse. Ravikaardi ülevaatlikumaks täitmiseks puuduvad kostjatel tehnilised võimalused ja piisav aeg. Oma kirjalikus seletuses juhib D B tähelepanu muuhulgas asjaolule, et T K oli juba 2009.a hambaraviteenuse saamiseks võimalik pöörduda mõne teise teenusepakkuja juurde kordades kallimate proteeside saamiseks, kuid T K tegi oma valiku OÜ Vitadent kasuks just teenuse odavusest lähtudes. Seega, kui hagejal on pretensioone proteeside ja nende kinnituste kvaliteedis suhtes, tuleks hagejal pöörduda hambaproteeside valmistaja, mitte proteeside paigaldaja poole. Kohtuistung 16.02.2016 5.Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostjate väitel proteesimisteenust osutati hagejale vastavalt kehtivatele ravijuhistele hoolsuskohustust järgides ja kooskõlas valdkonnale omase hea tavaga. Hageja kinnitas 1 150,45 euro tasumist kostjatele raviteenuse eest. Hageja ei nõustunud kostjate pakutud hüvitisega 1200 eurot, sest leidis, et hammaste seisundi halvenemise põhjustas D B ebakvaliteetne töö hammaste proteesimiseks ettevalmistamisel. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et hageja hammaste seisundi halvenemises on süüdi proteeside valmistaja, kelle valmistatud 2-aastane garantii valmistatud proteesidele ei võimaldanudki pikemaaegset ja kvaliteetset tulemust. Kohtuistung 17.10.2017 6.Hageja jäi oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde, vähendades seda varalise nõude osas 9380 euroni. Kostjad jätkuvalt leidsid, et kahju hüvitamise eeldused ei ole asjas täidetud. Kostja tegevus ei ole olnud õigusvastane. Tõendatud ei ole ebakvaliteetne ravi. Asjas puuduvad tõendid kostjate süü kohta. 4(9)

7.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostjad täitnud oma lepingulisi kohustusi ja on sellega põhjustanud hagejale kahju. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lepingu täitmine toimus kohaselt ning kas ja millises ulatuses kostjad lepingu kohase täitmata jätmise eest vastutavad. 9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja pöördus 2009.a novembris kostja 1 poole tervishoiuteenuse saamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et T K fikseeriti Vitadent OÜ-s ülalõua puuduvatele hammastele kroonid ja sildproteesid- kokku 12 ühikut. Eelpoolnimetatud töö eest tasus T K 18 000 krooni (1150,40 eurot). Hageja ja kostja I leppisid hambaraviteenuse teostamises kokku, järelikult oli hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 9 lg 1 ja VÕS § 759 mõttes alates terviseteenuse osutamise alustamisega. Töö teostas D B. 10.Kostjad leiavad, et hageja hammaste tervist ning hageja rahalisi võimalusi arvestades oli ravi teostatud parimal võimalikul viisil ja seejuures hageja soove arvestades. Hageja soovis saada suust mitte-eemaldatavaid proteese taskukohase tasu eest ning sai soovitud tulemuse. Proteeside lagunemine ja muud komplikatsioonid hammastega pole põhjustatud kostjate tegevusest. 11.Tervishoiuteenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping, mille puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu ja erisätetega reguleerimata osas käsundi kohta sätestatut. Lepingu tingimuste tuvastamisel ja lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahtest või VÕS § 29 lg 4 sätestatu järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma . 12.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Kostjatel on tulenevalt VÕS § 769 kohustus dokumenteerida nõuetekohaselt patsiendile osutatav tervishoiuteenus ja vastavaid dokumente säilitama. Tõendamiskoormuse jaotus on sätestatud VÕS § 770 lg 3 ja 4, mille järgi tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. 13.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu kui käsunduslepingu puhul ei ole üldjuhul oluline mitte niivõrd konkreetse tulemuse saavutamine nagu näiteks töövõtulepingu puhul, vaid tulemusele viiva protsessi reguleerimine, mis on sätestatud ka VÕS § 766 lg 2, mille kohaselt ei tohi tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada patsiendi paranemist, kuid peab teostama teenuse VÕS § 762 järgi arstiteaduse üldisele tasemele vastavalt. Käsundisaajal on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada käsundiandja poolt soovitud tulemus, seega on oluline käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmine. Hoolsuskohustuse määra hindamisel tuleb kohtu arvates lähtuda VÕS § 762 sätestatust, mis määratleb tervishoiuteenuse minimaalse tasemena arstiteaduse üldise taseme tervishoiuteenuse osutamise ajal. VÕS § 621 lg 1 reguleerib käsundiandja juhiste järgimist, selle teine lause sätestab, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. 5(9)

14.Raviteenuse kvaliteedi hindamiseks pöördus hageja 27. novembril 2014 Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50 2 lg 1 alusel on Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (komisjon) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. Sama lõike 2 p 1 kohaselt on komisjoni pädevuses anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Seega annab komisjon hinnangu ravi kvaliteedile ja seejuures ei ole tema otsus kohtule ega osapooltele siduv, vaid otsuse kaalukus tuleneb ainult komisjoni liikmete erialasest autoriteedist. 14.Kohus tuvastas, et komisjoni hinnangul ei ole D B Vitadent OÜ-s tervishoiuteenuse osutamisel hagejale dokumenteerinud raviteenuse osutamist sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 sätestatud korras, ravikäik pole jälgitav, mille tõttu ei ole arstil võimalik väita, et patsient ei jälginud hügieeninõudeid ja selle tõttu tekkisid komplikatsioonid patsiendi proteesidega. Üksikud proteesid ja sildproteesid tsementeeritakse reeglina hammastele vastupideva ja tugevat hermeetilist fiksatsiooni võimaldava materjaliga, et vältida infektsiooni levikut suust hambaköndi ja tehiskrooni vahele. Infektsiooni sattumine hambaköndi ja tehiskrooni vahele viib väga ruttu hambaköndi hävinemisele. Üheaastane garantii kehtib ainult hambatehniku poolt valmistatud proteesile, mitte hammastele ja neid ümbritsevatele kudedele. Komisjon järeldas, et on dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmisega rikkunud head tava tervishoiuteenuse osutamisel. 15.Kohus leiab, et kuigi komisjoni otsusel ei ole formaalselt siduvat jõudu, tõendab see antud juhul terviseteenuse osutajal tavaliselt oodatava hoolsuse puudumist ning teenuse osutaja vastutuse aluste puudumist peab tõendama tervishoiuteenuse osutaja. Kohtul ei ole alust kahelda komisjoni faktilistes järeldustes, milleks on ebakorrektne teenuse dokumenteerimine. 16.Kohus leiab, et komisjoni hinnangu ja E OÜ arstide L O ja M M poolt patsiendi hambakaardi kannetega (I kd tl 21-22, 23) on tõendatud, et kostja II poolt hagejale osutatud raviteenus oli ebakvaliteetne ning selle puudujäägid seisnesid selles, et enne proteesimist ei olnud kostja piisavalt hageja hambaid ravinud – mitmel hambal olid ravimata juured ja kroonid on paigaldatud otse igemele, kroonide servad ei ole tihedalt hammaste vastu, hambakönt on liiga väikeseks lihvitud. Kohus leiab, et kõik viidatud hinnangud on antud erialaarstide poolt igati piisava lähtematerjali alusel ja võivad üksteist vastastikku kinnitada ja täiendada. 17.Arvestatav ei ole vastuväide seoses kolmanda isiku osaga lepingu täitmisel, sest kostja raviarstina pidi vastutama kogu protsessi ja tulemuse eest. Kuna kostja paigaldas proteesid hageja suhu, siis pidi ta ka veenduma proteeside sobilikkuses ja kvaliteedis. Proteeside paigaldamine hõlmas ka hammaste sobivaks lihvimist, mille üle kolmandal isikul puudus igasugune kontroll. Kostja esitatud koostööleping ei tõenda, et kostjal puudus patsiendi eest vastutus proteeside kvaliteedi eest, sest koostööleping puudutab vaid kostja ja kolmanda isiku omavahelisi suhteid. 18.Kohus leiab, et kuna vaidlust ei ole selles, et proteesid kukkusid hageja suust lühikest aega pärast ravi, siis kõikide esitatud tõendite valguses ei ole kostjad suutnud selgitada, millest oli tingitud proteeside halb istuvus, mis omakorda põhjustas hageja proteesialustel hammastel infektsiooni laiaulatuslikku levikut. Kostjate üldised väited, et hageja hambad olid esmasel pöördumisel kohutavas seisundis, hagejal on kalduvus hambahaigustele ja puudulik suuhügieen, jäävad paljasõnaliseks ja ei suuda kummutada konkreetseid süüdistusi raviteenuse puudulikkuses. 19.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu kahju tekkimise eelsesse olukorda. Kahjuna tuleb kostjal hüvitada üksnes selline kahju, mida ta lepingu sõlmimisel võis VÕS § 127 lg 3 järgi ette nähta ja mis on VÕS § 127 lg 4 järgi kahju tekitanud asjaoluga põhjuslikus seoses. 20.Kostja II on pikaajalise kogemusega stomatoloog-protesist. Kohus leiab, et kostja II pidi ette nägema, et kostja II poolt antud puuduliku teabe alusel võib hageja teha raviviisi valikul otsustuse, mis ei taga võimalikult hästi hageja poolt soovitud tulemuse saavutamist. Kostja II on oma 6(9)

26.Kohtu hinnangul esineb VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või ravivigade ja hageja kahju vahel – kui kostja oleks õiged ravivõtted tarvitusele võtnud, poleks hageja pidanud kuue aasta jooksul elama läbi ebameeldivusi ja valu, mida põhjustas ebakvaliteetne tervishoiuteenus (s.o sildade eraldumine ja nö hambutuks jäämine, kannatused täiendavate protseduuride tõttu, kostjate käitumine ja suhtumine hagejasse- kostjad keeldusid lahenduste pakkumisest ning keeldusid üldse raviteenuse edasisest osutamisest hagejale), st ilma kostjate veata ei oleks hagejal füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud. 27.VÕS § 770 lg 4 järgi eeldatakse diagnoosi- või ravivea korral patsiendil terviserikke tekkimisel, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud, kuigi VÕS § 770 lg 3 ning dokumenteerimiskohustuse rikkumise tõttu, pidi kostjad seda tegema. Hageja esitatud tõend võimaldavad teha järelduse, et proteeside ebanormaalse irdumise põhjuseks oli hammaste ravimata jätmine koos ebakvaliteetse proteesimisega, seega on kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. 28.Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi eeldatakse kohustuse rikkumise mittevabandatavust. Sellest sättest tulenevalt eeldatakse ka lepingut rikkunud isiku süüd. Seega kuna hageja tõendas, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja põhjustasid sellega hagejale nii varalise kui ka mittevaralise kahju, pidid kostjad selleks, et vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, tõendama, et nad ei olnud lepingu rikkumises süüdi. Kostjad seda asjaolu tõendanud ei ole. 29.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostjad vastutavad hagejal tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest. 30.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul tuleb kahjulikuks tagajärjeks pidada olukorda, kus hageja hammastel ei ole tavapärast funktsionaalsust ning et hambad on sellises seisundis, et kostja paigaldatud proteesid hammastel ei püsi, hambad on ebapiisavalt ravitud ning hageja hammastele ei ole võimalik paigaldada ka uusi samatüübilisi proteese. 31.Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt kulub tuvastatud ravivigade ümbertegemisele OÜ E ja AS C hinnakirja järgi orienteeruvalt 9860 eurot. Hageja ei soovi odavaimat ja Haigekassa poolt osaliselt hüvitatavat suust eemaldatavat proteesi, mis eeldaks kõigi ülalõualuu hammaste lõplikku eemaldamist, vaid soovib keskmise hinnaklassiga kroone ja hambasildu, s.t, et hageja sooviks on saavutada olukord, mida ta kostjate raviteenusest saada lootis. Hageja enda hinnangul maksab soovitud tulemuse saavutamine hinnanguliselt 9380 eurot. E OÜ hinnakirja järgi nähtub uute kroonide ja sildade paigaldamise maksumuseks hagejale 9860 eurot. Kostjate hinnangul on ravi maksumus ilmselgelt ülepaisutatud. Kostjad hindavad töö ümbertegemise maksumuseks 2500 eurot, kuid samas ei nõustu hagejale ise selle hinnaklassiga tööd teostama. Kohus järeldab, et E OÜ raviplaan on realistlik, hageja nimetatud hind ei ületa valitsevaid turuhindu ning kostjate vastuväited töö maksumuse ülepaisutatusse suhtes on tõendamata. 32.Kohus märgib, et kahju hüvitamiseks ei piisa hageja reaalselt tehtud kulutuste hüvitamisest summas 1150,40 eurot, sest kahjulikuks tagajärjeks ei ole mitte kulutuste tegemine kitsalt võttes, vaid hageja tervise halvenemine kui selline. Kui hüvitamisele kuuluks ainult reaalselt kantud kulutused, siis vähem kindlustatud kahjukannatajatel võib puududa võimalus neid kulutusi teha, mistõttu kahju hüvitamise eesmärk jääks saavutamata. 33.VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. 8(9)

Hageja varaliseks kahjuks on see, et osutatud teenuse ümber tegemiseks peab ta maksma sama töö eest oluliselt rohkem. Kui kostjad poleks lepingut rikkunud, siis hageja seda kulu kandma ei peaks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks 9380 eurot. 34.Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju on VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilised ja hingelised kannatused. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma. Ülaltoodu kohaselt saab üldjuhul patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat hüvitamaks talle raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist on hageja nõudnud ning palunud kohtul määrata mõistliku hüvitise. Kohus loeb usutavaks, et ravivead ja paigaldatud proteeside suust ära tulemine on hagejale aastaid põhjustanud kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes: hambad ja igemed on põletikulised ning ülitundlikud, proteesidega pole võimalik mäluda tahket toitu ning ärakukkunud sillad on põhjustanud hambutuse ülalõualuul. Hüvitise määramisel arvestab kohus sellega, et kostjad ei ole 6 aasta jooksul teinud midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Ravivigade ümbertegemine on pikaajaline ning järjepidev ning nõuab täiendavaid sõidukulusid Narvast Tallinnasse ja tagasi. See omakorda mõjutab hageja tavapärast elukorraldust. Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul rahuldada ka hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus määrab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 1000 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik