Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Ixxx Kxxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes või alternatiivselt alusetult saadud rahasumma ja viivise nõudes
Hagihind
1450,41 eurot Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: IxxxxKxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses kirjalikku eelmenetlust ja kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Ixxx Kxxxxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks 590,44 eurot, millest 505,22 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,86 eurot intress ja 84,36 eurot 29.11.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista IxxxxKxxxxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks alates 30.11.2017. a viivis tagastamata laenu põhiosalt (505,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1
4.Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Ixxx Kxxxxxxxxxxx intressi ja viivise nõudes suuremas ulatuses ning võla sissenõudmiskulude nõudes. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 40 % ulatuses Ixxx Kxxxxxxxxx kanda ja 60 % ulatuses Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.
2.Välja mõista Ixxx Kxxxxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi
1 (6)
kasuks menetluskulud summas 120 eurot. Edasikaebamise kord Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 29.03.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxx Kxxxxxxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla summas 929,92 eurot, intressivõla summas 260,86 eurot ja 15.06.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 666,76 eurot, s.o kokku 1857,54 euro nõudes. Kohus tegi 07.04.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 16.05.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.15.06.2017. a esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Tartu Maakohtule oma nõude Ixxx Kxxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla summas 505,22 eurot, intressivõla summas 830,88 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 6,95 eurot, viivise põhivõlalt 15.06.2017. a seisuga summas 66,95 eurot ja alates 15.06.2017.a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostjaga sõlmitud laenuleping on heade kommete vastasuse tõttu tühine, taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja alusetult saadud 573,03 eurot ja alates 15.06.2017. a viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
3.Kohus võttis hagi 20.06.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 09.10.2017. a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivselt erinevatel alustel. Kohus leiab, et kuna erinevatel alustel esitatud nõuded vähemalt osaliselt üksteist välistavad, siis ei saa teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsust. TsMS § 407 lg 6 alusel teeb kohus otsuse, millega rahuldab hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses.
4.1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 17.10.2014. a laenulepingu, mille alusel andis Creditstar Estonia AS kostjale laenu 1200 eurot 360-ks päevaks intressimääraga 110,35% aastas, lõpptähtajaga 20.10.2015. a. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostjal on tähtajaks tagastamata laenu põhiosa summas 505,22 eurot ja intress laenu kasutamise aja eest 830,88 eurot. Laenuandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 (6)
4.2.Laenuandja andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. Puutuvalt hageja poolt esitatud nõude alternatiivsetesse alustesse märgib kohus, et kostja on saadud laenu osaliselt tagastanud, s.t. tunnistanud laenusuhet ja asunud seda täitma. Seetõttu puudub vajadus tugineda hageja esitatud alternatiivsele nõude alusele. Kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
4.3.Kohus leiab, et arvestades laenuandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt tuli tarbijakrediidilepingute puhul eeldada, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja poolt sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt anti kostjale laenu 1200 eurot 360-ks päevaks intressimääraga 110,35% aastas. Laenu krediidikulukuse määr on 187,40 %. Eesti Panga poolt oktoobris 2014. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,95 %. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg.2 p.2, lg. 3 alusel lugeda, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 (p 22) asunud seisukohale, et kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra üle kuue korra, siis saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Antud juhul ületab kostja poolt sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra ca 5,68 korda, mis on ligilähedane Riigikohtu lahendis viidatud määrale. Kohus leiab, et arvestades krediidi kulukuse määra
3 (6)
suurust, saab lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas ning tulenevalt Riigikohtu lahendis antud suunistest ei pea kohus sellises olukorras lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa (505,22 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. juulit 2014. a 0,15% ning enne 1. jaanuari ja 1. juulit 2015. a 0,05 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) perioodi eest 17.10.2014. a kuni 20.10.2015.a, s.o perioodi eest kuni lepingu lõppemiseni. Intress 1200 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras selle perioodi eest on kokku 0,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 505,22 eurot ja intress summas 0,86 eurot.
4.4.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 21.10.2015. a kuni täitmiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tühise lepingu järgi alusetult saadud laenusumma, s.o 505,22 eurot tagastamisega hagejale viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 505,22 euro tagastamisega olnud viivituses 771 päeva (21.10.2015. a kuni 29.11.2017. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) on ajas muutunud. Viimane EKP intressimäär enne 01.07.2015. a ja enne 01.01.2016. a oli 0,05% ning enne 01.07.2016. a, enne 01.01.2017. a ja enne 01.07.2017. a 0,00 %. 4 (6)
Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 21.10.2015. a kuni 30.06.2016. a eest 29,51 eurot (505,22 eurot x 0,023 % x 254 päeva) ja perioodi 01.07.2016. a – 29.11.2017. a eest 54,85 eurot (505,22 eurot x 0,021 % x 517 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 84,36 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 30.11.2017. a välja viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
4.5.Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 590,44 eurot, millest 505,22 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 0,86 eurot intress ja 84,36 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud kuni nõude täitmiseni. Ülejäänud osas, s.o intressi ja viivise nõudes suuremas ulatuses ning võla sissenõudmiskulude nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja mõistetud 1426,97 eurot (sh 505,22 eurot tagastamata laenu põhiosa, 830,88 eurot intress, 6,95 eurot võla sissenõudmiskulu ja 83,92 eurot sissenõutavaks muutunus viivis), siis antud juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja 590,44 eurot (sh 505,22 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,86 eurot intress ja 84,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Seega rahuldab kohus hagi ca 40 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 40 % menetluskuludest kostja kanda ja 60 % hageja kanda.
6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 300 eurot, sh 200 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepinguline esindaja taotleb hagiavalduse koostamise eest tasu summas 100 eurot. Kohus hindab, et arvestades vajalikele toimingutele eeldatavalt kulunud aega ning sarnastes asjades keskmist esindaja tasumäära, on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud.
5 (6)
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 40 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 120 eurot (300 eurot x 40 %). Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.