Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-11817 Tsiviilasi Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi Elena Koltsova vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1305,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (reg nr 11055205, Tallinn, Gonsiori 7), hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kostja Elena Koltsova (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx/xx, xxxx, xxxxxxx, xxxxxxx kodanik) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Elena Koltsova taotlus tsiviilasja menetluse edasilükkamiseks ja ekspertiisi teostamiseks rahuldamata. Välja mõista Elena Koltsovalt 1305,36 eurot Advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Elena Koltsova kanda. Välja mõista Elena Koltsovalt menetluskulud 1066,80 eurot Advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja V.Kivistik palub VÕS §-de 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 1271,98 eurot, viivise 23,68 eurot. Hageja täpsustab 22.08.2017 hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1271,98 eurot ja viivise 33,28 eurot. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja sõlmis 29.03.2017 kostjaga kliendilepingu (lisa 1). Kostja esindas kliendilepingu sõlmimisel oma abikaasat, O K (sünniaeg xx.xx.xxxx). Kliendilepinguga leppisid pooled kokku õigusteenuse osutamises, mis seisnes kostja abikaasa O K esindamises seoses kriminaalasjaga nr xxxxxxxxxxx. Kliendilepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, mis kliendilepingu sõlmimise ajal on 120 eurot. Hinnale lisandub käibemaks 20%. Kliendilepingu punkti 9 kohaselt esitab hageja kostjale arve tööülesande täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks teenuse osutamisele järgneval kuul, millest on maha arvestatud tasutud ettemaks. Hagejal on õigus esitada arveid ka jooksval kuul, kui tehtud töö maht on vähemalt 5 tundi. Koos arvega esitatakse tööaruanne, kus kajastub tehtud töö kirjeldus, aeg ja kestvus. Arve või ettemaksuteatise väljastamisel kuulub see tasumisele selles näidatud tähtaja jooksul (kliendilepingu p 10.2). Kostja poolt kliendilepingu punktis 9.1. nimetatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest ja pidada kinni kostja ülesandel koostatud dokumendid või kostja poolt antud dokumendid kuni kostja poolt arve täies ulatuses tasumiseni. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama kõik lisakulud, mis hagejal tekivad seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega (kliendilepingu pd 10.2 ja 10.3). Hageja rahaliste nõuete aegumistähtaeg on viis aastat. 28.06.2017 edastas hageja kostjale arve nr 593 kokku summas 1 271.98 (üks tuhat kakssada seitsekümmend üks) eurot (lisa 2) ja teostatud tööde aruande. Arve tasumise tähtajaks oli kolm tööpäeva. Kostja punktis 1.6 nimetatud arvet ei tasunud, mistõttu 05.07.2017 ja 10.07.2017 teavitas hageja kostjat mobiiltelefoni vahendusel arve tasumise tähtaja möödumisest. 12.07.2017 edastas hageja kostjale e-kirja (lisa 3), milles palus täpsustada hagejale prokuratuuri vahendusel teatavaks saanud informatsiooni, et hageja ei ole enam kostja esindaja. Ühtlasi palus hageja, et kostjal tasuda arve nr 593, mille maksetähtaeg on möödas. 24.07.2017 edastas hageja e-kirja (lisa 4) teel veelkord kostjale meeldetuletuse arve nr 593 tasumiseks ja ühtlasi palve edastada hagejale kirjalik kinnitus, et hageja vandeadvokaat Vahur Kivistik ei ole enam kostja abikaasa esindaja kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Eelmises lauses nimetatud e-kirjas sisaldus ka hoiatus kliendilepingu lõpetamise kohta hageja poolt, kui kostja ei tasu arvet. 24.07.2017 edastas hageja kostjale avalduse kliendilepingu lõpetamise kohta (lisa 5). Kuna kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, siis leppisid pooled kliendilepingu punktis 14.3 kokku kohtualluvuses. Erimeelsuste
korral, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, pöördutakse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja. Kostja võtab õigeks, et ta sõlmis 29.03.2017 oma abikaasa O K nimel lepingu advokaat Vahur Kivistikuga, et ta esindaks O K huve Eestis. Lepingupoolte vahel toimus kaugsuhtlus e-posti ja telefoni teel ning ainult kostja abikaasa suhtles advokaadiga otse, tegi kõik otsused jne. Kogu perioodi vältel oli kostja side abikaasaga ebaregulaarne (esimesed 2 kuud oli suhtlemiskeeld ning pärast seda saadi rääkida üks kord nädalas), mis oli põhjuseks sellele, et kostja ei saanud temalt infot kohe. Abikaasa teatas korduvalt tegelike külastuste mittevastavusest aruannetele, mis advokaat kostjale esitas, kuid mehe äraoleku ajal ei olnud seda võimalik kontrollida. Mitmeid kordi avaldas abikaasa advokaadile soovi loobuda tema teenustest, kuna ei olnud rahul tema töökvaliteediga. Alles pärast vestlust, milles kostja abikaasa teatas advokaadile, et sooviks võtta teise advokaadi (kuupäevad noteeris minu abikaasa ning seda on võimalik kontrollida sissekannete järgi, mil advokaat abikaasat kinnipidamiskohas külastas), esitas advokaat lisaks eelneva perioodi arvele ka uue ettemaksuarve, teavitamata kostjat tema abikaasa soovist loobuda hageja teenustest ja vahetada advokaat Sven Sillari vastu. Kostja tasus mõlemad järjekordsed arved ning alles pärast seda sai oma abikaasaga rääkida. Kuna avansilist makset tagastada ei olnud võimalik, tuli jätkata koostööd Hansalaw bürooga ja loobuda advokaadi vahetusest. Kostja abikaasa palus advokaati korduvalt anda talle infot eelneval perioodil tehtud töö aruannete kohta, kuid abikaasa sõnul advokaat keeldus, põhjendades seda sellega, et on saatnud aruanded kostjale. Kostja aga, viibides faktiliselt teises riigis, ning omamata otsest infot advokaadi tegevuse kohta (mitte ka tema sõnul), ei saanud antud informatsiooni usaldusväärsust kontrollida. Seepärast soovib kostja abikaasa pärast vabanemist kontrollida advokaadi töökvaliteeti ja info usaldusväärsust Eesti Advokaatide Ühenduse sõltumatu ekspertiisi abil. Kuna selleks hetkeks oli prokuröriga suuline kokkulepe poolte võimaliku kokkuleppe kohta ning abikaasa lootis vabaneda maksimaalselt lühikese tähtaja jooksul. Sõltumatu ekspertiisi tulemuste põhjal on kostja abikaasa valmis tasuma esitatud arve ja viivise mitteõigeaegse tasumise eest või esitama advokaadi vastu vastuhagi. Üks paljudest näidetest, mis paneb kostjat kahtlema advokaadilt saadud info usaldusväärsuses – 9. augustil sai kostja advokaadilt kirja keeldumisega kostja ettepanekust tasuda, vaatamata kostja abikaasa vastuseisule viimane arve antud küsimuse rahumeelseks lahendamiseks, ning nõudega tasuda täiendavalt 824,69 eurot – hagi esitamise kulud, kus 300 eurot on välja toodud kui riigilõiv. Hageja kirja jaos 4 punktis 4.3 nimetatud riigilõivu summa on 200 eurot. Kuna kostjal ei ole juriidilist haridust, ta ei ole Eesti elanik, ega ole seega tuttav Eesti seadusandliku süsteemiga, soovib antud olukorras selgusele jõuda kompetentse asutuse, näiteks Eesti Advokaatide Ühenduse eksperdi sõltumatu ekspertiisi abiga. Enne seda olid kõik arved (kokku summas 4891,72 eurot (koopiad kirjale lisatud)) kostja poolt õigeaegselt tasutud, kuni sinnamaani, mil abikaasal tekkisid kahtlused faktilise info ja selle info vahel, mida advokaat kostjale andis. Kuna kostja ei saa opereerida teise isiku, s.o kostja abikaasa, info ja andmetega, peab kostja õigeks tema kavatsust tegeleda antud küsimusega isiklikult. Ta on valmis allkirjastama kohtudokumendi, mille kohaselt kohustub vastavalt kohtu- või ekspertiisiotsusele kandma finantsvastutust. Kuna antud hetkel viibib kostja lapsehoolduspuhkusel (lapsed sündinud 2014. ja 2016. a) ega oma rahalisi võimalusi iseseisvalt enda huvide kaitseks sõltumatu eksperdi palkamiseks, palub kostja küsimuse lahendamine edasi lükata kuni kostja abikaasa vabanemiseni ja sõltumatu ekspertiisi saamiseni Eesti Advokaatide ühenduselt, kuna kostja hinnangul ei ole praegu piisavalt infot aruannete info usaldusväärsuse ning seega esitatud arvete õigsuse kohta. Pärast kõigi arvete (tasutud summas 4891,72 eurot ning viimati esitatud arve) täielikku kontrollimist saab ekspert esitada aruande, mille tulemuste kohaselt tasub kostja abikaasa arve ja viivise või esitab advokaadi töö suhtes hagi kahju hüvitamise nõudes.
Hageja väidab, et tema poolt koostatud ja kostjale esitatud arve nr 593 teostatud tööde aruanne vastab tegelikkusele ja ei sisalda ebaõigeid andmeid. Hageja pöördus Politsei- ja Piirivalveameti poole palvega (lisa 1) edastada Arestimaja logiraamatust õiend. PPA poolt edastatud Arestimaja logiraamatu väljavõtetest (lisa 2) nähtub, et hageja on külastanud O K järgmistel kuupäevadel: mai – 02.05; 03.05; 05.05; 15.05; 17.05; 22.05; 26.05; 31.05.2017; juuni – 05.06; 06.06; 12.06; 21.06.2017. PPA poolt esitatud logiraamatu väljavõttes on küll erinevus tehtud tööde aruandega ühe kuupäeva osas. PPA logiraamat kajastab kuupäeva 05.06.2017, aga hageja tehtud tööde aruanne 26.06.2017. Kohus nõustub hagejaga, et tegu on inimliku eksimusega. See ei muuda tööde mahtu, töö on sisse kantud kuupäeva eksimusega. Hageja külastas mõlemal eelmises lauses nimetatud kuupäeval kostja abikaasat prokuröriga. Kohus nõustub hagejaga, et tehtud tööde aruandes kajastatud kõik külastused ja visiidid Arestimajja on põhjendatud, olnud vajalikud ja seotud kostja abikaasa O K esindamisega vastavalt kliendilepingule. Kostja väide, nagu tema abikaasa O K pole saanud tutvuda tehtud tööde aruannetega, on ümber lükatud kostja enda kinnitusega 09.08.2017 e-kirjas (lisa 3), et:“ vaatamata minu abikaasa mittenõustumisele mõnede arvetega...“, kostja abikaasa on arved kätte saanud, vastasel juhul ei saaks ta mitte nõustuda. Eeltoodu kinnitab, et hageja on edastanud kostjale kõik tehtud tööde aruanded, mistõttu kostja sellesisuline etteheide on alusetu. Kostja heidab hagejale ette alusetut arvete esitamist, st 09.08.2017 hageja poolt esitatud täiendav nõue kokku summas 824,69 eurot, sealhulgas riigilõiv 300 eurot. 09.08.2017 pöördus kostja hageja poole palvega (lisa 3) edastada veelkord tehtud tööde aruanded ja tasumata arve, et kostja saaks need tasuda tingimusel, et hageja võtab kostja vastu esitatud rahalistele vahenditele aresti taotluse tagasi. 09.08.2017 edastas hageja kostjale veelkord arve nr 593 ja täiendavalt arve nr 728 kokku summas 824.69 eurot (lisa 4). Lisaks arvele nr 728 edastas hageja ka tehtud tööde aruande, mis muuhulgas sisaldab ka hagi esitamisega seotud kulusid. 07.08.2017 esitatud hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 200.00 eurot ja täiendavalt riigilõivu 2 x 50,00 eurot hagi tagamise avalduste esitamise eest. Tehtud tööde aruandest nähtuvad veel ka hageja tehtud tööd seoses O K esindamisega. Kohus nõustub hagejaga, et tehtud tööd on täielikult õigustatud, kuna hageja edastas kliendilepingu lõpetamise avalduse kostjale 24.07.2017. Lisaks sisaldab arve nr 728 tõlketeenust, kuna kostja ei valda eesti keelt. Arvestades, et kostja avaldas soovi, et hageja võtaks tagasi esitatud avalduse arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arestimiseks, on põhjendatud hageja poolt kostjale täiendavate kulutuste eest tehtud arve, st kulutused, mis tekkisid seoses hagi esitamisega kohtusse, edastamine. Hageja väitel on seoses kostjapoolse kliendilepingu rikkumisega hageja kulutused ja saadud kahju palju suuremad, kui hageja on kostjale esitatud arvetes kajastanud. Hageja töötajad on lisaks kordades rohkem teinud külastusi arestimajja, mille eest arvet ei ole kostjale esitatud, hageja töötajad pidid O K arestimajja edastatud pakkide kätte toimetamiseks seisma tunde arestimaja ootesaalis peale tööaega, kordades viima peale tööaega postiteenust osutavasse asutusse saadetisi edastamiseks O K, poest toidu ostma jne. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja rikkus kliendilepingut ja tekitas sellega hagejale kahju, mitte vastupidi. Kostjapoolse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse, millest tuleneval ka tekkisid hagejale täiendatud kulud. Kostja palub antud küsimuse lahendamise edasi lükata kuni tema abikaasa O K vabanemiseni ja sõltumatu ekspertiisi saamiseni Eesti Advokaatide ühenduselt seoses hageja tehtud töödega. Hageja kostja taotlusega ei nõustu ja palub kohtul jätta see tähelepanuta. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi lahendamise edasilükkamiseks kuni kostja abikaasa O.K vabanemiseni ja sõltumatu ekspertiisi määramiseni seoses hageja tehtud töödega, ei ole põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on kliendilepingut täitnud korrektselt. Kostjale esitatud arved ja tehtud tööde aruanded vastavad tegelikkusele ja kostja poolt nende kahtluse alla
seadmine on alusetu. O.K süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 5 järgi, s.o kelmuse toimepanemises suures ulatuses isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo. 18.10.2017 toimunud kohtuistungil taotles prokurör O.K karistamist vangistusega 2 aastat 6 kuud. O.K, keda ei ole käesoleva ajani vabastatud vahi alt, leiab, et seetõttu on kaitsja töö praak. Kohus nii ei arva. Kostja taotlus on esitatud tsiviilasja menetluse venitamise eesmärgil.
Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud 29.03.2017 sõlmitud kliendilepingut, kuna kostja ei ole tasunud 28.06.2017 arve nr 593 alusel tasumisele kuuluvat summat. Võlaõigusseaduse § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1271,98 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatudintressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 29.03.2017 lepingu p-s 9.1 leppinud kokku viivise määras 0,05% päevas. Eeltoodust tulenevalt on ühe päeva viivise summa 0.64 eurot. Kohustuse tasumise tähtaeg oli 01.07.2017, seega on kostja viivitanud kohustuse täitmisega 52 päeva. Viivise summa on 52*0,64=33,28 eurot seisuga 22.08.2017, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna otsus tehti tema kahjuks. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 300 eurot hagiavalduselt ja kulu tõlketeenuse eest 76,80 eurot hagi tagamise avalduselt ning lepingulise esindaja ülesannete täitmise kulud summas 690 eurot. Riigilõiv 300 eurot on tasutud järgmiselt: 200 eurot hagi esitamise eest ja 2x50 eurot hagi tagamise taotluse eest. Lepingulise esindaja ülesannete täitmise kulude aluseks on töökirjed 5,75 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusteenuse osutamise tunnitasu 120 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et hageja esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on sisukad. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 300 eurot, kulu tõlketeenuse eest 76,80 eurot, hageja esindaja kulud lepingulise
esindaja ülesannete täitmiseks summas 690 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.