5.Määrata hagejate L. L., R. V., A.-L. L., M. J. ja M. L.e põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1030 eurot (millest 550 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 480 eurot hagejate esindaja õigusabikulud koos 20% käibemaksuga summas 80 eurot).
6.Välja mõista R. K.lt solidaarselt L. L., R. V., A.-L. L., M. J. ja M. L.e kasuks
Tsiviilasi nr 2-17-12559 põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks kokku 1030 eurot.
7.Hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb R. K.l tasuda hageja A.-L. L. kontole EExxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
Hagejad esitasid kohtusse hagi R. K. vastu 9795,15 euro väljamõistmiseks, mille hagejad paluvad kostjal kanda A.-L. L. pangakontole. Hagi õigusliku alusena nimetavad hagejad asjaõigusseaduse § 349 lg 3, võlaõigusseaduse § 173 lg 3 p 2 ja § 152 lg 1. Hagiavalduse kohaselt on hagejad aadressil Xxxxxxxxxx xx x-x, xxxxx xxxxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) omanikud alates 21.10.2016. Kostja R. K. oli korteri omanik 08.09.2006-20.10.2016. Kostja sõlmis 28.06.2007 laenulepingu Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaaliga. Laenulepingust tulenevate kostja kui laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile aadressil Xxxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxx. 02.05.2017 teatas pank hagejatele kui kaasomanikele, et kostja laenusaajana ei ole täitnud temale laenulepingust tulenevaid kohustusi, ning andis kaasomanikele võimaluse tasuda võlgnevus kostja kui laenusaaja eest laenulepingu ülesütlemise ja sundtäitmise vältimiseks. Pank ja kostja sõlmisid 02.06.2017 laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja laenulepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma pangale hiljemalt 07.06.2017 9790,89 eurot. Kokkuleppe kohaselt laenuleping loeti lõpetatuks 07.06.2017, sõltumata nõudesumma tasumisest kostja poolt. 08.06.2017 teatas pank hagejatele, et kostja ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 08.06.2017 tasus hageja A.-L. L. kostja võlgnevuse summas 9795,15 eurot. Hagejad on seisukohal, et panga nõue kostja vastu on läinud üle hagejatele seaduse alusel vastavalt VÕS § 173 lg 3 punkt 2-le. Hagejad kui kinnisasja (korteriomandi) omanikud on tasunud kostja kui võlgniku eest laenulepingust tuleneva võlgnevuse pangale kogu ulatuses korteri kui hagejate kaasomandi kaitsmise eesmärgil, vastavalt AÕS § 349 lg 3 kirjeldatud olukorrale.
KOSTJA VASTUS
Kostja esitas 31.10.2017 vastuväite hagiavaldusele, milles ei ole nõus tasuma hagejate poolt tasutud hüpoteeki Nordea pangale summas 9795,15 eurot. Kostja märgib, et hagejatele öeldi, et korteriomandil on peal hüpoteek summas 330 000 EEK Nordea panga kasuks ja ostu korral on nad kohustatud selle tasuma. Korteriomand müüdi 4 korda odavamalt ja selle tulemusena jäi kostja ikka võlglaseks, kuna korteriomandi müügist saadud tulu ei katnud kogu elatise võlgnevust. Samuti ei saanud tasuda hüpoteeki, mis heade tavade kohaselt tasutakse kinnisvara müügist saadud tuludest. Paele korteriomandi sundmüüki sai kostja kohtutäitur Rannar Liitmaalt selgituse, et hüpoteegi peavad tasuma ostjad, kuid neil on võimalik seda kostjalt tagasi nõuda kohtu kaudu. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-12559
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kohus teeb lahendi kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata. Nii hagejad hagiavalduses kui kostja kirjalikus vastuses on kinnitanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetlusekulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja.
2.Kohus tuvastas esitatud tõendite ja poolte kirjalike seisukohtade alusel järgmised asjaolud, mille üle asjas vaidlust ei ole: - Hagejad on alates 21.10.2016 kohtutäituri 14.10.2016 avalduse ja 11.10.2016 enampakkumise akti alusel kantud kinnistusraamatusse xxxxx xxxxxx aadressil Xxxxxxxxxx xx x-x, asuva korteriomandi, registriosa number xxxxxxx, kaasomanikena (kinnistusraamatu registriosa väljavõte toimikus lk 7). Hagejate omandiosa suurused on järgmised: L. L.le kuulub kaasomandist 7/100, R. V.le 14/100, A.-L. L.le 19/100, M. J.le 37/100 ja M. L.ele 22/100. Kostja vastusest nähtuvalt võõrandati korteriomand sundenampakkumisel elatise võlgnevuse katteks. - Enne hagejaid, 08.09.2006 - 20.10.2016, oli korteri omanik kostja R. K.. 28.06.2007 sõlmis kostja Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaaliga (praegune Norda Bank AB) laenulepingu nr 01320152171 (toimikus lk 8 - 9, mille alusel pank andis R. K.le laenu 150 000 Eesti krooni tähtajaga 30.06.2017. - Laenulepingust kostjale kui laenusaajale tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati 28.06.2007 notariaalselt tõestatud lepinguga (ühes lepingudokumendis kokkulepe isikliku kasutusõiguse järjekoha muutmiseks, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping, toimikus lk 10 – 12) korteriomandile hüpoteek summas 331 000 Eesti krooni (21 154,76 eurot) Nordea Bank Finland Plc kasuks. - 23.05.2014 notariaalselt tõestatud hüpoteekide ja isiklike kasutusõiguse pantide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingutega (toimikus lk 13 – 50) sai hüpoteegipidajaks senise Nordea Bank Finland Plc asemel Nordea Bank AB, kes oli 31.03.2014 ettevõtte üleandmise lepingu alusel omandanud Nordea Bank Finland Plc-lt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali äritegevuse. 06.08.2014 tehti kinnistusraamatus hüpoteegikandes muudatus, uue hüpoteegipidajana kanti sisse Nordea Bank AB. - 02.05.2017 pank teavitas (lk 51) hagejaid kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikke, et kostja laenusaajana ei ole lepingut kohaselt täitnud ning on jätnud pangale osaliselt või täielikult tasumata 4 järjestikust makset, võlgnedes pangale 02.05.2017 seisuga 153,40 eurot tähtajaks tasumata intressi näol. Hagejad 15.05.2017 e-kirjaga (lk 52) teatasid pangale, et ei ole nõus üle võtma R. K. laenulepingu täitmist, kuid on valmis oma vara võõrandamise vältimiseks tasuma panga nõude pärast seda, kui pank on põhjendatult ühepoolselt üles öelnud R. K.ga sõlmitud laenulepingu ja enne täitemenetluse alustamist. - 02.06.2017 sõlmis R. K. Nordea Bank AB-ga laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja laenulepingu lõpetamise kokkuleppe (lk 54). Kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustus R. K. hiljemalt 07.07.2017 tasuma pangale laenu tagastamata põhiosa 9586,75 eurot, maksepäeva seisuga tasumisele kuuluva intressi 8,95 eurot, laenu intressi graafikujärgse võlgnevuse 193,03 eurot ja tagatisvaraga seotud kindlustusmaksete võlgenvuse 2,16 eurot, kõik kokku 9790,89 eurot. Kokkuleppe 4. punkti kohaselt loetakse laenuleping lõppenuks 07.juunil 2017 sõltumata laenusumma tasumisest. Nõudesumma tasumata jätmisel alustatakse sissenõudmismenetlus, sh tagatisvara realiseerimine sundkorras. - 08.06.2017 ja 14.06.2017 maksetega tasus hageja A.-L. L. panga poolt teatatud kostja võlgnevuse kokku 9795,15 eurot. Hagejate ühisest hagiavaldusest järelduvalt tegutses A.-L. L. kostja kohustust täites kõigi hagejate nimel. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-12559
3.Poolte vahel on vaidlus hagejate tagasinõude õiguse üle. Hagejad on seisukohal, et hüpoteegiga tagatud kostja kohustuse pangale tasumise järel on panga nõudeõigus kostja vastu läinud üle hagejatele. Kostja leiab, et hagejad pididki hüpoteegiga tagatud võlgnevuse tasuma ning kostjal hagejatele tagasimaksmise kohustus puudub, kuna hagejad olid enne korteri ostmist teadlikud, et korteris elab V. K. isikliku kasutusõiguse alusel ja korteril on hüpoteek Nordea panga kasuks 330 000 krooni, mille hagejad on ostu korral kohustatud tasuma.
4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Praegusel juhul tasusid võla hüpoteegiga koormatud korteriomandi omanikud, kes ei ole võlgnikud. Selle tulemusel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 1 teise lause järgi võlgnik (kostja) oma kohustuse täitmisest vabanenud. VÕS § 78 lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
5.Kuna hagejad korteriomandi omanikena ei ole hüpoteegiga tagatud laenukohustuse võlgnikud ning nad tasusid võla eesmärgiga vältida panga poolt hüpoteegi realiseerimist ja kinnisasja müümist kostja laenuvõla katteks, siis läks AÕS § 349 lg 3 alusel tasutud nõue korteriomanikele üle. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel VÕS § 173 lg 1 mõttes: kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Sama paragrahvi lõike 3 punktide 2 ja 3 kohaselt nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine või et vältida sundtäitmist käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud juhul.
6.Hagejate ja panga vahelisest kirjavahetsuest nähtub, et kostja jättis laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppest tuleneva omapoolse kohustuse panga ees täitmata, mööndes sellega võimalust, et tema kohustuse täitmiseks realiseeritakse hüpoteek ja nõue pööratakse hagejatele kuuluvale korteriomandile. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, et hagejatel oleks olnud kohustus kostja võlgnevust tasuda. Kostja väited hagejatel vastava kohustuse olemasolu kohta ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hüpoteegiga koormatud korteriomandi omandamisega sundenampakkumisel ei lähe hüpoteegiga tagatud kohustus automaatselt uuele omanikule üle. Kostja ei ole väitnud, et korteriomandi hagejatele võõrandamisel täitemenetluses lepiti kokku ka hüpoteegiga tagatud kohustuse hagejatele üleminekus. Kostja enda vastuväidetest järeldub, et korteriomandi sundvõõrandamisel täitemenetluses elatisevõla katteks hüpoteegiga tagatud kohustus kostjale üle ei läinud. Nimelt nähtub kostja vastusest, et kohtutäituri selgituste põhjal oli kostjale teada, et kui hagejad tasuvad hüpoteegi, on neil võimalik tasutud summa kostjalt kohtu kaudu tagasi nõuda. Sellise nõude hagejad käesolevas hagis esitanud ongi.
7.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagejate nõude täies ulatuses ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja 9795,15 eurot. Hagejate omandiosade mõtteliste osade suurus omab tähtsust üksnes hagejate omavahelises sisesuhtes, see ei mõjuta kostja kohustust tasutud summa hagejatele 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-12559 hüvitada ega hagi rahuldamist esitatud kujul. Hagejad on taotlenud kogu kostjalt väljamõistetava summa kandmist hageja A.-L. L. samale arvelduskontole, millelt A.-L. L. kostja kohustuse täitmiseks pangale ülekande tegi. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja kohustuste tagamiseks korteriomandile seatud hüpoteek koormas kogu korteriomandit ning hüpoteegi realiseerimist ja korteriomandi võõrandamist ei olnud võimalik vältida sel teel, et üks või mõni hageja tasub kostja kohustusest enda omandiosa suurusele vastava osa, pangale tuli tasuda kogu kostja võlgnevus. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja kohustuse tasumise ja tasutud summa kostjalt tagasinõudmiseks kohtusse pöördumise otsustanud hagejad ühiselt (kõik hagejad ühiselt volitasid lepingulist esindajat asja ajama, volikiri lk 62). Seetõttu kohus leiab, et hagejad on VÕS § 73 lg 1 tähenduses solidaarvõlausaldajad ehk igal hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist täies ulatuses. VÕS § 75 lg 1 kohaselt peab võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad, seejuures tuleb arvestada kaasomanike vahelisi kokkuleppeid kostja kohustuse täitmisel ja iga kaasomaniku tegelikku panust sellesse. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 kohaselt kohtuvälised kulud on: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, seetõttu tuleb hagejatele hüvitada ka käibemaks.
11.Hagejad esitasid 14.11.2017 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 20.11.2017. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud vastavalt esitatud arvetele järgmised: - 23.08.2017 arve nr 610 summas 375 eurot (millele lisandub käibemaks 75 eurot) õigusabi osutamisel tehtud toiminguteks kulunud 5 tunni eest: materjalidega tutvumine - ajakulu 1 tund, hagiavalduse koostamine - 3,5 tundi, lisade komplekteerimine, hagiavalduse vormistamine, hagi tagamise võimaluse selgitamine kliendile, avalduse ja dokumentide edastamine kohtusse - 0,5 tundi. - 14.11.2017 arve nr 632 summas 25 eurot (millele lisandub käibemaks 5 eurot) kostja vastuväitega tutvumisele, meilivahetusele ja kohtule vastuse koostamisele 10.11.2017 kulunud 20 minuti eest. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hagejate lepingulise esindaja Andrei Antosijevi tehtud toimingud vajalikud ning selleks kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud.
12.Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 550 eurot. Tegu on kohtusse pöördumiseks vajaliku ja vältimatu kulutusega, mis tuleb kostjal hagejatele hüvitada.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-17-12559
13.Eeltoodu alusel määrab kohus hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks summas 1030 eurot ning mõistab menetluskulud kostjalt hagejate kasuks välja. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb menetluskulud tasuda hageja A.-L. L. arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.