4.Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.12.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt vähemsaadud kindlustushüvitise 10 988.32 eurot ja seadusjärgses määras viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.29.03.2013 toimus tulekahju elamus Kudjape alevikus XXX. Tulekahjus sai kannatada elumaja ja hävis kodune vara. Kinnistu omanikuks oli hageja abikaasa RK, kes hukkus tulekahjus. RK pärijateks on hageja ja nende tütar KK. Elamu ja selles asuv kodune vara oli kindlustatud, kindlustuslepingu poolteks olid hageja ja kostja.
3.18.04.2013 tegi kostja otsuse kahjuhüvitise summas 65 560.32 eurot kohta, sh hoone taastamisremondi maksumus 62 851.72 eurot ja koduse vara hüvitamiseks 2708.60 eurot. Vaatamata otsusele ja kindlustuslepingu tingimuste TEK 20101 punktile 278 asus kostja organiseerima ja korraldama hoone taastamist. Kostja suunas elamut taastama OÜ Geo MK, kellega hageja töövõtulepingut ei sõlminud, kuna töövõtja soovis vahetult pärast põlengut asuda töid tegema lammutus- ja ehitusloata ning renoveerimisprojektita. Siiski tegi töövõtja lammutustöid. 06.06.2013 esitas hageja kostjale ja OÜ-le Geo MK avalduse tegevuse peatamiseks ja kindlustusandjalt selgituse saamiseks. Hageja soovis, et kui hoonet hakatakse taastama, teeks omanikujärelevalvet OÜ Vilcon, kellelt sai hageja aga 12.06.2013 eitava vastuse. OÜ Vilcon keeldus, kuna puudus teave, kas töid tehakse ehitus- või rekonstrueerimisprojekti alusel, ning ehitaja oli tegevust alustatud lammutusvõi ehitusloata.
4.Kindlustusandja maksis 12.02.2014 hagejale välja hüvitise 54 572 eurot, kuid jättis maksmata 10 988.32 (65 560.32-54 572) eurot. Hageja nõuab kostjalt ka seadusjärgses määras viivist. Kostja tegi otsuse kindlustushüvitise kohta 18.04.2013. Seega oleks ta pidanud hüvitise maksma välja heast tavast lähtuvalt hiljemalt 01.05.2013. Pärimisseaduse (PärS) §-de 3 ja 4 alusel saab hageja nõuda viivist alates pärandaja surmapäevast, mis oli 29.03.2013. Lepingus ei olnud lepitud kokku kahju hüvitamist teisiti kui rahas. Hageja on notariaalse volikirja alusel KK volitatud esindajaks. 2013.a kehtinud ehitusseaduse (EhS) kohaselt tuli ehitada vastavalt ehitusprojektile. OÜ-l Geo MK puudus elamu taastamiseks lammutus- ja ehitusprojekt. OÜ Geo MK ei koostanud ühtki ehitamise käiku kajastavat dokumenti. OÜ Geo MK saatis alles 29.05.2013 hagejale töövõtulepingu projekti. Hageja ei ole kinnitanud tööde teostamise akti. Kostja maksis OÜ-le Geo MK kas teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööde eest. Tunnistajate ütlustega ja hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kahjutules ei saanud kannatada elamu I korruse põrandad, elamu lõunapoolne sein, WC ja dušširuum,
trepikoda, II korrusele viiv trepp, I korrusel asunud suur tuba ning köök ja elamu silikaatvooder ega elamu II korrusel asuvad ruumid. Seega ei olnud elamu konstruktsioonide lammutamine taastamiseks vajalik. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hoone taastamiseks koostas hinnapakkumise OÜ Geo MK summas 78 848.40 eurot. 18.04.2013 tegi kostja kahju hüvitamise otsuse, millega oli nõus hüvitama hoone taastamise kulutused kuni 62 851.72 eurot. Kostja on kindlustusvõtjale suuliselt selgitanud otsuse sisu, kahju hüvitamise ning hoone taastamise finantseerimise küsimusi. Hageja väljendas kostjale soovi, et taastamistöid teostaks OÜ Geo MK. OÜ Geo MK teostas lammutustöid ja osalt taastamistöid. Kostja maksis OÜ-le Geo MK teostatud tööde eest 16.05.2013 tasu 12 780 eurot. Kostja tellis teostatud tööde mahu ja hinna kontrollimiseks asjatundja arvamuse, kes fikseeris teostatud lammutus- ja ehitustöid 10 046.40 euro väärtuses. Samuti, et OÜ Geo MK ei ole tööde teostamise käigus hoonet kahjustanud ning et tehtud tööd olid vajalikud. Hoone taastamistööde maksumuseks hindas asjatundja 80 545.20 eurot. Kuivõrd ekspert hindas kahju suuremaks, kui oli välja toodud OÜ Geo MK kalkulatsioonis, lähtus kostja kindlustusvõtjale soodsamast arvamusest. Maksimaalseks hüvitise suuruseks kujunes 64 254.56 eurot (kahju 80 545.20 eurot - omavastutus 227 eurot - kindlustushüvitise vähendamine 20%). Kostja on hagejale hüvitanud 64 618.40 eurot: a) hoonet on taastatud 10 046.40 euro eest ja b) 12.02.2014 maksti välja 54 572 eurot.
6.Vastavalt pärimistunnistusele on RK pärijaks 1⁄2 ulatuses hageja ja 1⁄2 ulatuses KK. Hageja ei ole selgitanud, mis alusel ja kuidas saab ta kogu hüvitist nõuda endale. Isegi kui kostja ei ole täies ulatuses kindlustushüvitist välja maksnud, ei saa hageja teise isiku eest esitada nõuet kohtusse.
7.Kostja on täitnud kindlustuslepingust tulenevad kohustused ja täiendava hüvitise tasumiseks puudub alus. Olukorras, kus kahju hüvitamine sõltus pärimismenetluse tulemusest, oli mõistlik alustada võimalikult kiiresti taastamistöödega ning vältida kustutusveest ja ilmastikuoludest tekkivaid täiendavaid kahjustusi. Hageja väljendas ise soovi, et hoone taastamistöid teostaks OÜ Geo MK. Eluliselt ei ole usutav, et hoonet hakati lammutama tema nõusolekuta. Hageja on ise lammutamistööde juures viibinud ja teinud OÜ-ga Geo MK koostööd. Juhul, kui hageja väide vastaks tõele, jääb selgusetuks, miks ta ei esitanud viivitamatult tööde teostamise kohta vastuväiteid kostjale ega teinud kuriteoavaldust politseisse. Kostja sai esmakordselt probleemidest teada 06.06.2013 nõudeavaldusest.
8.Lepingu üldtingimuste ÜU 20021 punkti 75 kohaselt võib varalise kahju hüvitamine toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Punkti 76 kohaselt on kindlustusandjal õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub ning kahjustunud või hävinud vara asendamise või taastamise korral on kindlustusandjal õigus määrata vara taastamise või asendamise viis ning isik, kes selle teostab. Kostja finantseeris elamu taastamistöid vähemalt 10 046.40 euro ulatuses. Juhul, kui kostja peaks hagejale lisaks maksma rahalise hüvitise samas suuruses, rikastuks hageja alusetult. Hageja ei käitu heauskselt, nõudes kindlustusandjalt mitmekordset täitmist. Kindlustushüvitist ei ole valele isikule makstud. Isegi kui hoone taastamistööd finantseeritud summat ei saa lugeda kindlustushüvitise hulka, saaks hageja maksimaalselt nõuda 9682.56 eurot. Juhul, kui
kõiki töid ei olnud vaja teha, jääb selgusetuks, miks hageja soovib siiski nende eest hüvitist saada. Kostja arvestab hüvitise suurust selliselt, et oleks taastatud kindlustusjuhtumi eelne olukord.
9.Kostjal tekib kohustus maksta hüvitist ehituse taastamisel. Kindlustuslepinguga leppisid pooled kokku, et ehitis kindlustatakse kokkuleppelises kindlustusväärtuses ehitise taastamise maksumuses ning kindlustushüvitisest ei arvestata maha kulumit. TEK 20101 esimesel leheküljel alapealkirjaga „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“ on tingimused, mis käsitlevad kindlustushüvitise maksmist. TEK 20101 punkti 3 kohaselt (tähistatud märkega NB!), makstakse hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Punkti 4 kohaselt, kui objekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise (vt punktid 279-283), kuid ei ole kohustust maksta hüvitist seda ületavas osas. Punkti 278 kohaselt maksab kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja rahalist hüvitist vastavalt kindlustustingimustele. Punkti 279 kohaselt makstakse kindlustustingimuste alusel hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Punkti 280 kohaselt, kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid kindlustusandjal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas. Punkti 281 kohaselt on avansilise hüvitise suuruseks kinnisasja, mille osaks kindlustusobjekt on, turuväärtuse vähenemine kindlustusjuhtumi tagajärjel, kuid mitte rohkem kui kindlustustingimuste alusel arvutatud kindlustushüvitis. Punkti 283 kohaselt makstakse kindlustushüvitis avansilist hüvitist ületavas osas välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest.
10.AS Pindi Kinnisvara arvamuse kohaselt oli kinnistu turuväärtus enne tulekahju 45 000 eurot ja peale tulekahju 12 000 eurot. Seega vähenes turuväärtus kindlustusjuhtumi tagajärjel 33 000 euro võrra. Lähtudes punktist 280 oli kostja kohustuseks hüvitada avansilise maksena 33 000 eurot. Ülejäänud osa hüvitisest saab hageja nõuda taastamisööde kuludokumentide alusel ja tingimusel, et avansiline osa hüvitisest on kasutatud hoone taastamiseks. Hageja ei ole esitanud taastamistööde kohta kuludokumente, seega ei kuuluks ka sel alusel kindlustushüvitis välja maksmisele. VÕS § 500 lõike 1 järgi võivad pooled kindlustuslepinguga kokku leppida, et kindlustushüvitist tuleb kasutada ehitise taastamiseks.
11.Tingimuste ÜU 20021 punkti 66 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja leidis, et ei ole olnud viivituses. Hagejal tekkis õigus nõuda kindlustushüvitist alates pärimistunnistuse saamisest (03.09.2013) ja selle edastamisest kindlustusandjale. Kostjal tekib kohustus maksta hüvitist ainult juhul, kui hoone taastatakse ja esitatakse selle kohta dokumendid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks hoonet 64 618.40 euro ulatuses taastanud. Lisaks nõudis hageja viivist VÕS-is sätestatud määras, kuid lähtuda tuleks kindlustustingimustes kokkulepitust (punkt 72 kohaselt 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast). Viidatud tüüptingimuse alusel saab hageja nõuda maksimaalselt viivist 10% 9682.56 eurost.
12.Isegi kui hoone taastamiskulu on makstud valele isikule, on hageja saanud lepingus kokkulepitust rohkem hüvitist summas 11 525.60 eurot. Tulenevalt VÕS § 1028 lõikest 1
on kostjal õigus alusetult tasutud kindlustushüvitis hagejalt tagasi nõuda. Juhul, kui hagi kuulub mingis osas rahuldamisele, palus kostja hageja nõude rahuldatud ulatuses tasaarvestada kostja viidatud nõudega. Tõendamata on, et OÜ Geo MK teostatud ehitustööd ei vastanud nõuetele. Esimese astme kohtu otsus
13.12.06.2017 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu 78.60 eurot.
14.Tõendatud on ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel sõlmiti eluasemekindlustuse leping, mille lahutamatuks osaks olid kindlustuse üldtingimused ÜU 20021 (edaspidi tingimused ÜU 20021) ja eluasemekindlustuse üldtingimused TEK 20101 (edaspidi tingimused TEK 20101); lepingu kohaselt on kindlustusobjektiks Kudjape alevikus XXX asuv elamu (edaspidi kindlustusobjekt) ja seal asuv kodune vara; 29.03.2013 toimus tulekahju, milles sai kannatada kinnistul asuv elumaja ja hävis kodune vara; kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtis poliis nr 9075447 kindlustusperioodiga 18.02.2013 kuni 17.02.2014; lepingu järgi oli soodustatud isikuks kinnistu omanik RK, kes hukkus tulekahjus; 03.09.2013 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on RK pärijaks 1⁄2 ulatuses hageja ja 1⁄2 ulatuses KK; 19.04.2013 tegi kostja otsuse nr E42130790N varakahju kohta, otsustades hüvitada hoone taastamisremondi maksumuse 62 851.72 eurot ja koduse vara eest 2708.60 eurot. Otsuse kohaselt koduse vara hüvitis 2708.60 eurot kantakse hageja arveldusarvele pärimistunnistuse esitamisel ja elamu taastamiseks väljastatakse OÜ-le GEO MK garantiikiri summas 62 851.72 eurot; objektil asus lammutus- ja ehitustöid tegema OÜ Geo MK lammutus- ja ehitusloata ning renoveerimisprojekti ja töövõtulepinguta; taastamistööde maksumuseks hindas Ehituskonsult Grupp OÜ 80 545.20 eurot, millest lähtudes kujunes maksimaalseks hüvitiseks 64 254.56 eurot (80 545.20- omavastutus 227- kindlustushüvitise vähendamine 20%); 12.02.2014 maksis kostja hagejale välja kindlustushüvitise 54 572 eurot; 05.04.2014 nõudis hageja kinnipeetud osa väljamaksmist ja OÜ Geo MK poolt omaniku nõusolekuta tehtud ehitustöödega tekitatud kahju hüvitamist.
15.Hageja nõuab kindlustushüvitise väljamaksmist osas, milles kostja tegi väljamakse OÜ-le Geo MK. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt hageja ei ole isikuks, kes saaks hüvitise endale täies ulatuses välja nõuda, et kostja on maksnud osa hüvitisest ehitusettevõtjale objekti taastamise eest ning et kostjal ei ole kohustust maksta välja hüvitist avansilist makset ületavas osas enne, kui hageja on asunud objekti taastama.
16.Kohus viitas VÕS §-le 71 ja § 73 lõikele 1. RK pärijaks 1⁄2 ulatuses on hageja ja 1⁄2 ulatuses KK, kes on kinnistusraamatusse kantud ühisomanikena. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et võlausaldajad ei võiks nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Kostja leidis, et hageja ei saa KK-le kuuluva pärandvara osa ulatuses nõuda hüvitist endale. Kohus nõustus kostjaga, et hagejaks saaks lisaks olla ka KK. Samas viitab ka kostja ise, et KK on notariaalse volikirjaga volitanud hagejat ennast esindama ning asjaolu, et hageja on soodustatud isiku pärijaks 1⁄2 ulatuses, ei takistanud kostjal 12.02.2014 hüvitise väljamaksmist hagejale.
17.Kohtuekspertiisiaktist, aga ka kohtule kostja poolt esitatud taastamistööde ekspertiisiaktist (t I kd lk 54) nähtub, et OÜ Geo MK teostatud tööd kindlustusobjektil olid ebakvaliteetsed. Mõlema akti koostajad viitavad, et tegemist võib olla taastamisel ajutiste lahendustega. Ekspert KS asus seisukohale, et hoone taastamiseks tuleb kõik OÜ Geo MK teostatud paigaldised eemaldada. Samas ei ole aktis toodud järelduste põhjal välistatud, et tegemist võis olla ajutiste lahendustega, mis olid vajalikud kahjustuste eemaldamiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. Taastamistööde ekspertiisiaktist nähtuvalt teostas OÜ Geo MK töid 10 046.40 euro ulatuses. KSi teostatud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on kindlustusobjektil teostatud puitkonstruktsioonide maksumus suurusjärgus 1500-1600 eurot ning silikaattellistest voodri lammutamise osas on ekspert andnud kontrolleelarves töö maksumuseks 574.80 eurot.
18.Kostja on hoone taastamismaksumuse ja kindlustushüvitise arvestamisel aluseks võtnud Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuse, mille kohaselt on hoone taastamismaksumuseks 80 545.20 eurot. Kostja leidis, et ta on hüvitanud hagejale kokku kahju 64 618.40 eurot ja et kuigi Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuses on viidatud teatud vigadele ehitusprotsessis, on tõendatud, et nõuetele vastavalt teostatud tööde maht on 10 046.40 eurot ning viidatud summa ulatuses on hageja hoone taastamistöödest kasu saanud. Kohus ei nõustu kostjaga. Arvestades KS ekspertiisiaktis välja tooduga, sh sellega, et ehitustööd ei vasta normatiividele ega heale ehituspraktikale, leidis kohus, et teostatud ehitus- ja lammutustööde maht ei ületa 2200 eurot ning kuivõrd hoone taastamiseks tuleb kõik tehtud konstruktsioonilised muudatused eemaldada, ei ole hageja hoone taastamistöödest kasu saanud.
19.Kohus nõustus hagejaga, et kostja kandis osa hagejale ja KK-le maksmisele kuuluvast hüvitisest OÜ-le Geo MK üle aluseta. 2013.a kehtinud ehituseaduse (EhS) § 12 lõike 1 esimese lause kohaselt tuli ehitada vastavalt ehitusprojektile, v.a väikeehitise ehitamise korral. OÜ-l Geo MK puudus elamu taastamiseks lammutus- ja ehitusprojekt. Asjaolule, et on vaja teha taastamistööde projekt, juhtis tähelepanu ka kostja enda tellitud Ehituskonsult Grupp OÜ hindaja akti punktis 3.2.
20.Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja või OÜ Geo MK oleks tekitanud kindlustatud elamule kahju. Kostja on asunud seisukohale, et Ehituskonsult Grupp OÜ andmetele tuginedes ei ole ehitustööde käigus kindlustusobjektile kahjustusi tekitatud, mistõttu ei saa tõstatuda OÜ Geo MK poolt tekitatud kahju hüvitamise küsimus. Hageja viitas, et Ehituskonsult Grupp OÜ eksperthinnangus ei ole kahju tekitamise küsimust käsitletud.Ekspertiisiaktist (t I kd lk 188 pöördel) nähtuvalt vajas katuseplekk eemaldamist temperatuurikahjustuste tõttu. Tunnistaja MA kohtuistungil antud ütlus, mille kohaselt maja oli põhimõtteliselt elamiskõlblik (t II kd lk 57), on paljasõnaline, kuna ei ole eluliselt usutav, et elamu, mille katus oli tules kahjustada saanud määral, mis tingis katusekatte vahetamise, oleks olnud enne lammutus- ja ehitustööde algust elamiskõlblik. Tunnistaja ütlus, mille kohaselt ehitaja poolt majast välja viidud põrandalauad olid ristirästi loobitud ja tunnistaja nägi, et need olid täitsa valged lauad (t II kd lk 57), ei võimalda tuvastada, kas kindlustusobjekti põrandad said tulekahju käigus kahjustada määral, mis tingis põrandate lammutamise vajaduse. Hoone konstruktsioonidele tekkinud kahjustusi ei ole võimalik tõendada visuaalse vaatlusega eriteadmisteta isiku poolt. Ei ole eluliselt usutav, et tunnistajad ning vande all üle kuulatud hageja suudaksid visuaalse vaatluse teel kindlaks teha tulekahjust tingitud kahjustuste ulatuse.
21.AS-i Pindi Kinnisvara arvamuse nr 130423-12030-481 kohaselt oli hageja kinnistu turuväärtus enne tulekahju 45 000 eurot ja peale tulekahju 12 000 eurot (t I kd lk 61 pöördel). Seega on kinnistu turuväärtus kindlustusjuhtumi tagajärjel vähenenud 33 000 euro võrra. Lähtudes tingimuste TEK 20101 punktist 280, on kostja kohustuseks hüvitada avansilise maksena 33 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et ülejäänud osa kindlustushüvitisest saab hageja nõuda taastamisööde kuludokumentide alusel ja tingimusel, et avansiline osa hüvitisest on kasutatud hoone taastamiseks (hageja peaks esitama selle kohta kuludokumendid ja nt fotod hoonest). Hageja ei ole esitanud taastamistööde kohta kuludokumente.
22.Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks vastu vaielnud algselt kostja poolt kindlaks määratud taastamisväärtusele. Hageja ei vaidlustanud kostja otsust varakahju kohta, mille kohaselt otsustas kindlustusandja hüvitada hoone taastamisremondi maksumuse 62 851.72 euro ja koduse vara 2708.60 euro ulatuses, kuid asus seisukohale, et osa summast on välja makstud õigustamata isikule. Hageja ei ole vastu vaielnud tüüptingimustele, mille kohaselt on kindlustusandjal kohustus avansilist väärtust ületav osa välja maksta alles peale kindlustusobjekti taastamist. Hageja ei ole vaidlustanud hinnangut elamu turuväärtusele enne ja pärast õnnetust. KS ekspertiisiaktist nähtuva kinnistu taastamisväärtuse 123 717.86 eurot kujunemine ei ole kohtu hinnangul jälgitav ning on ebaloogiline (soojustuse paksuse arvutamise ebatäpsused, soojustatava pindala arvutamise ebatäpsused). Seega võttis kohus aluseks hoone taastamistööde maksumuse hindamisel Ehituskonsult Grupp OÜ 80 545.20 eurot, kuna see on hagejale (kindlustusvõtjale) soodsam kui kostja 18.04.2013 otsus.
23.Hoone taastamistööde maksumuseks hindas Ehituskonsult Grupp OÜ 80 545.20 eurot. Kuivõrd ekspert hindas kahju suuremaks, kui oli OÜ Geo MK kalkulatsioonis, lähtus kostja kindlustusvõtjale soodsamast ekspertarvamusest ning maksimaalseks hüvitise suuruseks kujunes 64 254.56 eurot (kahju 80 545.20 - omavastutus 227 kindlustushüvitise vähendamine 20%). Kostja on kindlustusvõtja pärijatele rahas hüvitanud 54 572 eurot, mis oluliselt ületab tasumisele kuuluvat kindlustushüvitise avansilist osa. Avansilist hüvitist ületav osa hüvitisest kuuluks välja maksmisele hoone tegeliku taastamise käigus kuludokumentide alusel ja tingimusel, et avansiline osa hüvitisest on ära kasutatud hoone taastamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hüvitist kasutanud hoone taastamiseks. Samuti, et ta 54 572 eurot ületavas osas oleks hoonet taastanud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et on teinud hoone taastamiseks kulutusi 65 560.32 euro väärtuses, ei ole nõue muutunud sissenõutavaks ning hagi ei kuulu rahuldamisele.
24.Pooled on kokku leppinud, et ehitised kindlustatakse kokkuleppelises kindlustusväärtuses ehitise taastamise maksumuses ning kindlustushüvitisest ei arvestata maha kulumit. Eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 esimesel lehel on pealkirja „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“ all kirjas tingimused, mis käsitlevad hüvitise maksmist. Hagis nõutud osas ei ole kindlustushüvitise nõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole asunud hooneid taastama ega ole esitanud taastamistööde kohta kuludokumente.
25.Arvestades poolte väiteid ja kogutud tõendeid, nõustus kohus kostja vastuväidetega. Kohus viitas VÕS § 426 lõikele 1, § 476 lõikele 1, §-le 477 ja § 127 lõikele 1. VÕS § 480 kohaselt võivad pooled kokku leppida nn kokkuleppelises kindlustusväärtuses, kohus viitas lõigetele 1 ja 4. Seega tuleb seadusest, et kindlustuslepingu sõlmimisel on pooltel seaduslik õigus lähtuda ehitise kindlustamise korral kokkuleppeliselt selle taastamise
maksumusest, jättes arvestamata ehitise vanuse ning amortisatsiooni. Erinevalt hageja väidetest on sellise kokkuleppe sõlmimine seaduse kohaselt võimalik ning selline kokkulepe ei ole iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kokkuleppelise kindlustusväärtuse alusel hüvitise saamiseks.
26.Kohus viitas VÕS § 489 lõikele 1 ja § 450 lõikele 1 ning nõustus kostjaga, et hageja nõue kostja vastu ei muutunud sissenõutavaks mitte kindlustusjuhtumi toimumise päeva seisuga ega juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise päeva seisuga, vaid siis, kui olid teostatud kindlustusandja kohustuse täitmise ulatuse määramiseks vajalikud toimingud. Riigikohus on leidnud, et see, millises ulatuses tuleb kahju hüvitada, sõltub sellest, kas ja kuidas on pooled kindlustuslepingus kokku leppinud (otsus nr 3-2-1-90-06, punkt 15). Kokkuleppelise kindlustusväärtuse korral ei saa kindlustusvõtja esitada nõuet kogu hüvitise väljamaksmiseks ehitist taastamata ja selle kulumit ning amortisatsiooni arvestamata.
27.Järgnevalt tuleb hinnata, kas ehitiste taastamise eeltingimuses pooled ka tegelikult kokku leppisid. Kindlustuse üldtingimuste ÜU20021 (t I kd lk 41) punktist 15 nähtub, et lepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse lepingu dokumentidest kui tervikust. Vastuolude korral lähtutakse esmajärjekorras kindlustuspoliisil märgitud kindlustusvõtja ja kindlustusandja poolt eraldi kokkulepitud tingimustest, seejärel kindlustusliigi lisatingimustest, siis kindlustusliigi üldtingimustest ja viimaks käesolevatest üldtingimustest. Samade tingimuste punkti 75 järgi võib varalise kahju hüvitamine toimuda kahjustatud vara või vara osa taastamise teel, kahjustatud vara või vara osa asendamise teel teise samaotstarbelise, samaväärse ja samasse hinnaklassi kuuluva vara või vara osaga või rahalise hüvitamise teel. Kindlustusandjal on õigus otsustada, millisel viisil varalise kahju hüvitamine toimub. Seega reguleeris kostja üldtingimuste antud säte, kuidas erinevaid kindlustustingimusi kohaldada ning hageja viidatud konflikti kindlustustingimuste vahel ei esinenud. Kuivõrd tegemist oli ehitise kindlustamisega, kuulusid esmajoones kohaldamisele eluasemekindlustuse tingimused.
28.Eluasemekindlustuse tingimuste TEK 20101 (t I kd lk 43) esilehel on tumedalt trükituna ja tähistatuna märkega „NB!“ toodud „Hoone, rajatise, korteri siseviimistluse taastamise kohustus“. Antud alapealkirja all on märgitud, et hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitist tingimusel, et objekt taastatakse kindlustuskohas. Samuti on märgitud, et kui objekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja avansilise hüvitise, kuid tal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas. Tingimuste punkti 279 (t I kd lk 50) kohaselt hoone, rajatise või korteri siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral makstakse hüvitist tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Tingimuste punkt 280 nägi ette, et kui kindlustusobjekti ei taastata kindlustuskohas, maksab kindlustusandja ainult avansilise hüvitise, kuid tal ei ole kohustust maksta hüvitist avansilist hüvitist ületavas osas. Punkti 283 järgi makstakse kindlustushüvitis avansilist osa ületavas osas välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks.
29.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et poolte vahel oli selgelt kokku lepitud kindlustusvõtja kohustuses asuda ehitist taastama juhul, kui ta soovib saada kokkuleppelist hüvitist, mis vastab ehitise taastamise kuludele. Selline kokkulepe sisaldub selgelt tüüptingimustes ning on kirjaviisiga eraldi esile tõstetud. Tüüptingimuste
sõnastus on keeleliselt selge, lihtne ja üheselt mõistetav. Hageja ei ole väitnud, et avansiline makse oleks valesti arvutatud ega esitanud selle kohta kohtule tõendeid.
30.Kõike eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja põhinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja ei ole esitanud taastamist tõendavaid kuludokumente, ei ole muutunud sissenõutavaks kostja kohustus maksta vastavas osas täiendavat kindlustushüvitist.
31.Kohus viitas VÕS § 450 lõikele 1. Kohtukõne teesides asus hageja seisukohale, et kuivõrd pärimisseaduse (PärS) §-de 3 ja 4 kohaselt on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev ja pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale, saab hageja nõuda viivist alates pärandaja surmapäevast, mis oli 29.03.2013. Hageja nõudis siiski viivist alates 01.05.2013. Kostja leidis, et hagejal tekkis õigus nõuda kindlustushüvitist alates pärimistunnistuse saamisest (03.09.2013) ja selle edastamisest kindlustusandjale. Hageja ei saa nõuda viivist aja eest, mille jooksul tal puudus õigus nõuda kindlustushüvitise tasumist endale. Kindlustusandja tasus kindlustushüvitise 12.02.2014. Eeltoodut arvestades võiks kohtu hinnangul kõne alla tulla viivisenõue summalt 33 000 eurot perioodi 03.09.2013-12.02.2014 eest. Seadusjärgne viivis nimetatud summalt nimetatud perioodi eest oleks 1242.92 eurot, lepingujärgne viivis 3300 eurot. Arvestades, et kostja poolt hagejale makstud kindlustushüvitise summa 54 572 eurot ületab avansilist kindlustushüvitist 10 988.32 euro võrra, ei oleks viivise väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja on viivisenõude esitanud summalt 10 988.32 eurot ajavahemiku 01.05.2013-30.04.2017 eest 3504 eurot, mis kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele.
32.Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue. Kohus märkis, et kuigi hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määra, mitte tüüptingimustes ettenähtud määra alusel, ei ole viivisenõude rahuldamiseks alust, sest hageja nõue kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 450 lõike 1 järgi muutub kindlustusandja kohustus sissenõutavaks siis, kui on lõpetatud kindlustusandja vastutuse ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ole asunud ehitisi taastama ega ole esitanud kostjale kuludokumente.
33.TsMS § 162 lõike 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja mõistis välja kostja põhjendatud kulud. Apellatsioonkaebus
34.17.07.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus ei võtnud seisukohta mitmete hageja väidete osas ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Samuti on kohus analüüsinud hageja tõendeid pealiskaudselt ja hinnanud neid ebaõigesti.
35.Kindlustuslepingus oli kokku lepitud elamu kindlustusväärtuseks 108 360 eurot. Lepingus ei lepitud kokku ehitise kokkuleppelise kindlustusväärtusena ehitise taastamise maksumust. Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-113-08 tuginedes saab väita, et kui kindlustusandjal on soov, et kindlustusvõtja kasutaks kindlustushüvitist hoone taastamiseks, peavad osapooled selle kindlustuslepingus selgelt kokku leppima. Antud juhul sellist selget kokkulepet ei ole.
36.Kostja otsuses ega hüvitise maksekorralduses ei ole märgitud, et tegemist oleks avansilise hüvitisega. Väite avansilise hüvitise maksmise kohta esitas kostja alles kohtus. Hageja
viitab VÕS § 6 lõigetele 1 ja 2. Kostja on käitunud hageja suhtes vastuoluliselt. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kindlustusandja tegutsemine viisil, kus poliisis on kokku lepitud kindlustusriskiks põleng, kuid lepingu tüüptingimused kitsendavad kindlustusandjale soodsal viisil oluliselt riski ja kindlustusvõtjale hüvitise maksmise kohustust. Antud juhul ei ole kostja 12.02.2014 makse käsitletav avansilise hüvitisena. Seda tõendab kostja enda käitumine ja tema selgitused hagejale peale väljamakse tegemist. Kohus on tuginenud õigustlõpetavale tähtajale (kaks aastat). Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-59-16 nähtuvalt ei ole välistatud, et VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ning anda seetõttu aluse jätta nimetatud tähtaeg VÕS § 6 lõike 2 alusel kohaldamata.
37.Hageja viitab ka VÕS § 7 lõigetele 1 ja 2. Kostja asus pärast kindlustushüvitise väljamaksmist korraldama põlengus kannatada saanud elamu taastamist. Kindlustusvõtja peatas kindlustusandja koostööpartneri kui mitteusaldusväärse ehitaja tegevuse. Seega oli kindlustusvõtja poolt mõistlik eeldada, et kindlustusandja maksab talle välja hüvitise, mis otsuse alusel kuulus talle maksmisele. Kuna toimus nii kohtueelne vaidlus kui kohtuvaidlus, säilitas kindlustusvõtja elamu sellisel kujul nagu see oli OÜ Geo MK kinnistult lahkumisel, et teha ekspertiisi. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada asjaolu, et kindlustuspoliisi sätted kindlustustingimuste kohta on paigutatud peitesätetena. Finantsinspektsiooni juhiste kohaselt ei tohi leping sisaldada peitesätteid, mille paigutusest või esitusviisist tulenevalt võib kindlustusvõtjal olla raskendatud lepinguga seotud asjaolude mõistmine või see võib soodustada eksitava arusaama tekkimist lepinguga seotud asjaoludest.
38.Kohus on tuginenud otsuse tegemisel avansilise hüvitise arvutusele, mis tugineb AS Pindi Kinnisvara 24.04.2013 hinnangul. Seda ei saa võtta aluseks, kuna tegemist ei ole turuväärtuse hinnanguga, sest väärtuse kujunemine ei ole selles jälgitav ega põhjendatud.
39.Kohus on alusetult jätnud arvestamata tunnistajate ütlused ja hageja vande all antud ütlused. Hageja, viidates tunnistaja MA ütlustele, leiab, et asjaolu, kas põrandalauad on tulekahjus kannatada saanud või mitte, on võimalik tuvastada eriteadmisteta isiku poolt tema visuaalsel vaatlusel tajutu põhjal. Vastustaja seisukoht
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
41.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materialõiguse ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu poolt. Ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas täielikult ja viivisnõude osas osaliselt ning jaotab ja menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
42.Esmalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS §-le 442, milles on reguleeritud kohtuotsuse sisu. Viidatud sätte lõike 7 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Sama sätte lõike 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohtu otsus olulises osas seadusele ei vasta. Kaevatava otsuse kirjeldav osa sisaldab
15-l lehel sisuliselt valimatult kõikide poolte esitatud menetlusdokumentide sisu, samuti kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi. Kohtuotsuse põhjendav osa aga sisaldab juba kirjeldavas osas esiletoodud hageja ja kostja seisukohtade kordamist ning mitmel lehel kohtuekspertiisiakti järelduste tsiteerimist. Kokkuvõttes on 25 leheküljeline kohtuotsus olulises osas äärmiselt raskesti jälgitav. Kohtul tuleb lahendite vormistamisel eristada konkreetse vaidluse lahendamise seisukohalt olulisi ja ebaolulisi menetlusosaliste väiteid/vastuväiteid, samuti tuua esile tõenditest järelduva vaid osas, milles see tõendab või lükkab ümber asjas tähtsust omava konkreetse väite/vastuväite/tõendi.
43.Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega hageja hagemisõiguse osas, kuid muudab selles osas otsuse põhjendusi. Asjas ei oma tähtsust, kas teine pärija oli andnud hagejale volikirja (t I kd lk 74) enda esindamiseks mh kohtumenetlustes, sest menetletava hagi on esitanud ainult hageja, mitte KK (t I kd lk 2). Kinnistusraamatu väljavõttest (t I kd lk 7) nähtub, et kinnistu, millel asub kindlustusjuhtumis kannatada saanud elamu, asub kindlustuslepingu järgse omaniku RK pärijate hageja ja KK (pärimistunnistus t I kd lk 51) ühisomandis. Seega kuulub pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt pärandi vastuvõtnud mitme pärija korral neile pärandvara ühiselt ja pärandvara ühisomandile kohaldatakse kaasomandi sätteid. Ühisus tähendab, et pärandvara läheb üle ühiselt kõigile kaaspärijatele, kes on pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste kandjateks. Pärandvara jagatud ei ole. Vaidlusaluse kindlustuslepingu alusel kuulus kindlustatud elamu omanikule (st pärandajale) õigus nõuda kindlustusandjalt lepingu täitmist (VÕS § 463 lõige 1, ÜU 20021 punkt 3). AÕS § 71 lõike 4 alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hagejal ühisomanikuna on õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist täies ulatuses.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaidlusaluse kindlustuslepingu tingimused olid kindlustusvõtja (hageja) ja kindlustusandja vahel kokku lepitud poliisis (t I kd 9-10) ning vastavalt poliisi lk-l 2 ja 4 märgitule kindlustuse üldtingimustes ÜU 20021 (samas lk 41-42) ja eluasemekindlustuse tingimustes TEK 20101 (sama lk 43-50). Üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes ja need said lepingu osaks, kuna täidetud on VÕS § 37 lõikes 1 sätestatud eeldused ega esine sama sätte lõikes 3 esiletoodud asjaolusid. Apellant selgitas küll ringkonnakohtus, et ta ei näinud poliisi 4. lehel viidet eluasemekindlustuse üldtingimustele ja et neid tingimusi ei antud talle paberkandjal kätte. Samas möönis ta, et oli sama kindlustusandja kliendiks pikki aastaid ja et üldtingimusi ei antud talle ilmselt seetõttu, et tal oli vanast ajast mingi kaust olemas. Kolleegium on seisukohal, et kindlustusvõtjal oli võimalus üldtingimustega tutvuda ja seda isegi juhul, kui talle neid paberkandjal koos poliisiga kätte ei antud ja kui tal internetiühendust tol ajal ei olnud, sest poliisi 1. lehel on rõhutatud kirjaviisis juhitud tähelepanu kindlustustingimustega tutvumise vajadusele ja selged juhised selliseks olukorraks, kui kodulehe kasutamine võimalik ei ole – helistada kindlustustelefonil 1211 ning kindlustusandja edastab tingimused paberkandjal või e-posti teel. Kindlustusandja poole pöördumist seoses üldtingimustega tutvumise võimatusega hageja esile ei toonud.
45.Kolleegium on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei andnud kindlustusandjale õigust pidada kindlustushüvitise väljamaksmisel juba otsustatud hüvitise suurusest kinni OÜ-le Geo MK makstud summat. VÕS § 476 lõike 1 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Puudub vaidlus, et 18.04.2013 (maakohtu otsuses märgitud ekslikult 19.04.2013) otsusega andis kindlustusandja kindlustusvõtjale teada, et otsustas hüvitada mh hoone taastamisremondi
maksumusest 62 851.72 eurot, garanteerides vastava summa ulatuses OÜ Geo MK ees hoone taastamistööde maksumust (t I kd lk 11-12). Ka puudub poolte vahel vaidlus, et kindlustusvõtja otsust ei vaidlustanud, kuid arusaamatused tekkisid põhjusel, et ehitusettevõtja alustas töid töövõtulepingut sõlmimata ning renoveerimisprojekti ja ehitusloata. Samuti puudub vaidlus, et edasiste läbirääkimiste tulemusena muutis kindlustusandja esmast otsust ja nõustus hüvitama 64 618.40 eurot, lähtudes suuremast taastamisremondi maksumusest (78 848.40 euro asemel võttis aluseks 81 000 eurot; kuupäevata kindlustusandja dokument t I kd lk 20). Samas dokumendis selgitas kindlustusandja, et väljamakse tehakse summas 54 572 eurot, kuna 10 046.40 eurot on juba välja makstud teostatud tööde eest ehitusettevõtjale. Puudub vaidlus, et väljamakse suuruses 54 572 eurot tegi kindlustusandja 12.02.2014 (t I lk 17). Kostja tõi esile, et maksis 16.05.2013 OÜ-le Geo MK arve nr 12037 alusel 12 780 eurot (maksekorraldus t I kd lk 53; arve samas pöördel). Lisaks tõi kostja esile, et objekti ülevaatusel juunis 2013 tegi asjatundja kindlaks, et tegelikkuses teostas ehitusettevõtja taastamistöid 10 046.40 euro väärtuses.
46.Kolleegium on seisukohal, et kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada, et 10 046.40 eurot oli kindlustushüvitisena välja makstud kindlustuslepingu kohaselt õigustatud isikule, mistõttu on hagejal õigustatud isikuna õigus seda kindlustusandjalt nõuda. Kolleegium nõustub apellandiga, et kostja vastuväited, mille kohaselt oli väljamakstud summa näol tegemist ülemäärases suuruses väljamakstud avansilise hüvitisega üldtingimuste TEK 20101 punktide 280, 281 ja 283 mõttes, on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6, TsÜS § 138) ega ole kooskõlas kostja faktilise tegevusega kindlustusjuhtumi menetlemise ajal. Kumbki eelnevalt esiletoodud kindlustusandja otsustest ei sisalda viiteid tehtava makse avansilisele iseloomule ega sellele, et avansilist makset ületav hüvitise osa makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskuludele, mis on tehtud kahe aasta kestel, arvates avansilise hüvitise väljamaksmisest tingimusel, et avansiline hüvitis on sihtotstarbeliselt kasutatud kindlustusobjekti taastamiseks (TEK 20101 punkt 283). Kumbki otsustest ei sisalda viidet TEK 20101 punktile 283. Kuigi kostja väitis, et makse avansilist iseloomu selgitati hagejale telefoni teel, siis tõendeid selle kohta kohtule ei esitatud. Hageja eitab, et keegi kindlustusandja töötajatest oleks rääkinud temaga avansilisest maksest või sellest, et ta peab kindlasti mingi aja jooksul hakkama hoonet taastama (kohtuistungi protokoll t II kd lk 132-133). Seega ei ole tõendatud, et kindlustusandja tahe läbirääkimiste tulemusena muudetud otsuses, mille alusel maksti välja 54 572 eurot, oli suunatud avansilise makse väljamaksmisele. Analüüsitud tõenditest nähtub selge kindlustusandja tahe muuta oma esmast otsust selliselt, et hüvitada tekkinud kahju rahas, mis oli pooltevahelises lepingus üheks võimalikuks varalise kahju hüvitamise viisiks vastavalt ÜU 20021 punktile 75. Samuti nähtub analüüsitud tõenditest selgelt, et 10 046.40 euro ülekandmisest keeldus kindlustusandja põhjusel, et oli selle 16.05.2013 maksnud välja OÜ-le Geo MK viimase poolt esitatud arve alusel.
47.Kolleegium on seisukohal, et OÜ-le Geo MK väljamakstud rahasummat ei ole alust tuvastada õigustatud isikule väljamakstud kindlustushüvisena. Väljamakse tegemise ajal kehtis poolte vahel 18.04.2013 otsus, millega kindlustusandja garanteeris OÜ Geo MK poolt kindlustusobjekti taastamiseks tehtavaid töid. VÕS § 155 lõike 1 kohaselt võib majandus- ja kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama sätte lõike 5 kohaselt kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kindlustusandja poolt ehitusettevõttele väljamakse
tegemise ajaks oleks tööettevõtjale tasu maksmise kohustus muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lõike 3 ja 4 mõttes, st, et kindlustusandja oleks olnud õigustatud kindlustushüvitise arvel tööettevõtjale väljamakse tegema. Kindlustusandja kinnitas nii kahjujuhtumi menetlemisel (kiri t lk 20) kui kohtumenetluses, et kindlustusandja ei sõlmi hoone taastamiseks töövõtulepinguid, vaid ainult finantseerib taastamist. Seega pidi kindlustusandja olema tööettevõtjale väljamakse tegemisel veendunud, et töövõtuleping tööettevõtja ja kindlustuslepingu kohaselt õigustatud isiku vahel on sõlmitud ning et taotletav tasu on muutunud sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et kirjalikus vormis töövõtulepingut ei sõlmitud. Seega isegi kui kindlustusandja oleks olnud teadmises, et sõlmitud on suuline leping (mida küll kostja käesolevas asjas esile ei toonud), pidi ta enne väljamakse tegemist veenduma, et taotletav tasu on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei tõendanud, et hageja tellijana oleks tööettevõtja arvel näidatud tööd vastuvõtnud või et saaks lugeda tööd tellija poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Samuti ei leidnud tõendamist, et hageja või KK oleks andnud ehitusettevõtjale ülekande tegemiseks nõusoleku või kindlustusandja toimingu hiljem heakskiitnud (VÕS § 79 lõige 1).
48.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kindlustusandja ei olnud õigustatud tööettevõtjale väljamakset tegema ja et tal puudub alus lugeda väljamakstud summat kindlustushüvitise maksena õigustatud isikule. Kuna eelpool leidis tõendamist, et hagejale ei ole kindlustushüvitist makstud osaliselt välja aluseta, puudub ka alus kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse (esitatud 01.03.2016 menetlusdokumendi punktis 3) rahuldamiseks. Kolleegium on seisukohal, et hagejal oleks olnud põhinõude osas nõudeõigus vastavalt kindlustusandja muudetud (kuupäevata) otsusele suuruses 64 618.40-54 572+2708.60= 12 755 eurot, kuid hageja nõuab seda osaliselt (10 988.32 euro ulatuses). Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 toimub hagi menetlemine poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
49.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lõige 1). Hageja esitas viivise nõude seaduses sätestatud määras ning arvestab seda alates 01.05.2013 kuni 30.04.2017 (t I kd lk 4, II kd lk 49) kokku 1460 päeva eest summas 3504 eurot. Taotlust TsMS § 367 alusel hageja ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et hageja kõrvalnõue on põhjendatud osaliselt. Kostja vaidlustas viivisnõude sissenõutavaks muutumise aega ja viivisemäära, leides, et nõude aluseks saab olla kindlustuslepingu dokumendiks oleva ÜU 20021 punkt 72. Viidatud punkti kohaselt oleks õigustatud isikul õigus nõuda viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast.
50.Kolleegium nõustub kostja vastuväitega viivisnõude sissenõutavaks muutumise kohta mitte enne, kui kindlustusandjale esitati pärimistunnistus. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 450 lõike 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Käesolevas asjas tuleb lisaks arvestada, et hüvitise väljamaksmiseks pidid kindlustatud hoone omaniku pärijad tõendama oma õiguslikku seisundit. Pooled ei toonud esile kuupäeva, millal 03.09.2013 väljastatud pärimistunnistus (t I kd lk 51) kindlustusandjale edastati. Läbirääkimiste tulemusena muudetud otsuses viitas kindlustusandja, et pärimistunnistus ja pangakonto number on esitatud. Otsuse alusel tegi kindlustusandja väljamakse hagejale 12.02.2014. Hageja ei ole väitnud, et väljamakse tegemisega oleks kostja viivitanud. Seega on käesoleva tsiviilasja materjalidega kooskõlas tuvastada hüvitise maksmise kohustus sissenõutavaks
muutunuks alates 12.02.2014, mistõttu on hagejal õigus nõuda tasumata jäänud hüvitise tasumisega viivitamisel viivist alates nimetatud kuupäevast.
51.Kohalduvat viivisemäära ja selle alusel kohast õigustatud viivise suurust on Riigikohus analoogses olukorras analüüsinud lahendi nr 3-2-1-178-12 punktis 25, kus sama kindlustusandja oli viivitanud hüvitise väljamaksmisega ja viitas kindlustuslepingu tüüptingimusele, mille kohaselt võis temalt nõuda viivist 0,1% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid kokku mitte üle 10% väljamaksmisele kuuluvast hüvitisest. Riigikohus selgitas, et viidatud lepingutingimus (käesolevas asjas seega ÜU 20021 punkt 72) on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451, mille kohaselt on tühine kokkulepe, mille järgi kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral. Nimetatud sättest tuleneb, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine. Seega saab käesolevas asjas iseenesest arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest, kuid kui lepingujärgse arvestuse järgi saaks õigustatud isik vähem viivist kui seadusjärgse arvestuse alusel, tuleb arvestada viivist seadusjärgses ulatuses. Käesolevas asjas oleks lepingujärgne viivis 10.99 eurot päevas (0,1% 10 988.32-st) ja maksimaalselt saaks hageja 1098.83 eurot (10% saamata hüvitisest) 1174 päeva (12.02.2014 kuni 30.04.2017) eest. VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras on aga viivis sama arvu päevade eest kokku 2852.05 eurot järgmise arvestuse kohaselt: 1) 12.02.2014-30.06.2014, aastas 8,25%, päevi 139; 2) 01.07.2014-31.12.2014, aastas 8,15%, päevi 184; 3) 01.01.201530.06.2016, aastas 8,05%, päevi 547; 4) 01.07.2016-30.04.2017, aastas 8%, päevi 304. Kuivõrd viivisenõue seadusjärgses määras ületab praegusel juhul tüüptingimuse alusel maksimaalselt väljamõistetavat viivist, tuleb viivise arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 2852.05 eurot.
52.Käesolevas otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited/vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kolleegium neid eelpool ei käsitlenud.
õigel
53.Ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebuse 96% ulatuses (10 988.32+2852.05=13 840.37 eurot 10 988.32+3504=14 492.32 eurost). Hagi osalise rahuldamise tõttu jaotab kohus menetlusosaliste kulud maa- ja apellatsioonikohtus TsMS § 163 lõike 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st 96% menetluskuludest jäävad kostja ja 4% hageja kanda. Kolleegium on seisukohal, et selline jaotus on rahalise nõude puhul menetusosaliste suhtes õiglane ja ettenähtav.
54.Kuna maakohus kaevatavas lahendis hageja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lõike 4 teisest lausest tulenevalt ka ringkonnakohus. Kooskõlas TsMS § 174 lõike 4 esimese lausega määrab menetluskulud kindlaks maakohus TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras pärast käesoleva otsuse jõustumist.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.