lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-11511/7

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11511/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1389
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-11511

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2017.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Korteriühistu Kaare 29 hagi N. A. vastu võla 699, 27 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

859, 50 eurot, lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

KÜ Kaare 29 (RK 80170259, Kaare 27-24, Jõhvi; juhatuse liige Riho Arus)

Hageja lepinguline esindaja:

Paul Paas (e-post: [email protected])

Kostja:

N. A. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

2.Välja mõista N. A.lt KÜ Kaare 29 kasuks võlg 699 (kuussada üheksakümmend üheksa) eurot 27 senti (millest põhivõlg on 627, 13 eurot ja 72, 14 eurot seisuga 31.07.2017.a sissenõutavaks muutunud viivis)
3.Välja mõista N. A.lt KÜ Kaare 29 kasuks viivis alates 01.08.2017.a 0,07 % põhinõudest päevas kuni põhinõude 627, 13 euro tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta kostja N. A. kanda. 4.1 Välja mõista N. A.lt KÜ Kaare 29 kasuks menetluskulude katteks 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGEJA NÕUE

1.KÜ Kaare 29 palub maakohtule esitatud hagiavalduses N. A.lt välja mõista võlgnevuse 627, 13 eurot, seisuga 31.07.2017.a. sissenõutavaks muutunud viivised 72, 14 eurot ja edaspidi 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulus Kaare 29 korterelamus E. A.le 3⁄4 korteriomandist nr 78 ja N. A.le 1⁄4. E. A. suri 14.05.2015.a. ning pärimistunnistuse kohaselt on E. A. pärija N. A.. N. A. on seega korteri nr 78 omanik. Kostjal on tekkinud võlg osutatud kommunaalteenuste eest. Võla periood on juuli 2016 – juuni 2017. Varasema perioodi võlgnevus on välja mõistetud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-1511187, otsus on jõustunud. Hagetava perioodi jooksul kostjalt laekunud summad on arvestatud eelneva perioodi eest väljamõistetud kohtulahendi täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt on ühistu esitanud iga kuu kostjale tasumiseks arved, kuid kostja on jätnud oma liikmelisusest tulenevad kohustused täitmata. Seisuga 31.07.2017 on N. A. võlg hageja ees 627, 13 eurot (põhivõlg) ja viivised sama kuupäeva seisuga 72, 14 eurot. Hageja ei nõustu kostja selgitustega ja märgib, et kostja ei ole kinni pidanud ka varem koostatud maksegraafikutest. Prügi väljaveo eset tasu arvestamisel lähtus hageja 10.04.2007.a. üldkoosolekul kinnitatud prügi käitlemise ja arvestuse eeskirjast, mille p 2 järgi on prügikonteineri tühjendamise hind fikseeritud ühistu ja prügiveofirma vahelise lepinguga, olenemata majaelanike arvust ja prügikonteineri täituvusest. Alates maist 2007.a on korteriühistu poolt prügiveo eest korterile arvestatav minimaalne inimeste arv üks, olenemata sellest, kas korteris keegi elab või mitte. Vee arvestamisel lähtus hageja 23.04.2003.a. üldkoosolekul kinnitatud majasisese vee arvestuse metoodika p 1, mille kohaselt on abonenttasu 4,90 krooni korterilt ehk 0,31 eurot. Hageja on N. A. vastu kohtusse hagi esitanud juba neljandat korda ning iga kord on kostja avaldused esitatud eesmärgiga venitada menetlust. Menetluskulud (175 eurot riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu) palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja N. A. märgib kirjalikus vastuses, et on korduvalt teinud ühistu esimehele ettepaneku koostada maksegraafik, sest kostja tasub veel varasemat tsiviilasjas nr 2-15-11187 väljamõistetud võlgnevust. Korteriühistu esimees sellega nõus ei olnud ja eelistas kohtusse pöörduda, millega asetas kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda. Kostjale jääb selgusetuks miks hageja on arvestanud võlaperioodil tasu prügiveo ja vee eest kui selles korteris keegi ei elanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus rahuldab hagi.
4.Hageja tugineb nõudes asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. N. A. on Kaare 29-78 korteri omanik (tl 25, 40-41)
5.Vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 15 1 lg 1). KÜS § 15 lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3). Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4) .
6.Kostja esitatud kirjalikust vastusest (tl 63-65) järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ajavahemiku juuli 2016 – juuni 2017.a. eest ühistu ees, kostja vaidleb võla suurusele vastu osas, mis puudutab tasunõuet prügiveo ja vee jaotuse eest (abonenttasu), arvestades asjaolu, et nõutud perioodil keegi korteris nr 78 ei elanud. Kostja märgib ka seda, et hageja ei arvesta asjaoluga, et kostja tasub võlgnevust varasema võlaperioodi eest jõustunud kohtulahendi alusel. Kohus osundab kostjale, et varasemate kohustuste täitmine ei ole õigustus tasumaks majandamiskulu aastate vältel vastavalt omaenda äranägemisele ja ebaregulaarselt või jätmaks jooksvad maksed tasumata.
7.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu esitatud ja kostja poolt tasumata arved (tl 11-22), KÜ Kaare 29 29.04.2014.a. üldkoosoleku protokolliga, millega kinnitati hooldustasu suurus 0,50 eurot (tl 27), vee abonenttasu arvestuse metoodika ja prügiveo tasumise korra (tl 72-74). Kostja ei ole millegagi tõendanud, et oleks kommunaalteenuste eest tasumise kohustuse vaidlusalusel ajavahemikul (juuli 2016.a- juuni 2017.a.) täitnud, või tal puuduks kohustus tasuda kommunaalteenuste eest. KÜ Kaare 29 põhikirja p 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt majandamiskulude (sh prügiveo ja vee majasisesed kaod, abonenttasu) eest (tl 28-38) . Hageja on esitanud võla arvestuse, mille kohaselt on N. A. võlg hageja ees ajavahemiku juuli 2016 – juuni 2017 kommunaalteenuste eest 627, 13 eurot.
8.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.07.2017.a sissenõutavaks muutunud viivis 72,14 eurot TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 01.08.2017.a. 0,07% tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
11.Hageja taotletud menetluskulu on kokku 559 eurot, millest 175 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu (arvestusega lepingulise esindaja 4 töötundi 4 x 80 eurot + käibemaks 20%). Riigilõivu ja tõendi kulu eest on menetluskulude hüvitamise nõude põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus 4 töötunni eest on kohtu hinnangul põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 559 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja