Hageja: Bigbank AS (registrikood registrijärgne aadress Riia 2, Tartu 51004)
10183757,
Hageja lepingulised esindajad: A K (e-post: xxx); L L (e-post xxx) Kostja: I A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bigbank AS-i hagiavaldus I A vastu osaliselt.
2.Mõista I A ́lt Bigbank AS-i kasuks välja hageja ja kostja vahel 03.12.2021 tarbijakrediidilepingust nr xxx ning 08.11.2022 ja 26.07.2023 lepingu lisadest tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksekuupäev Krediidisumma 10.09.2025 328,73 10.10.2025 367,24 10.11.2025 367,24 10.12.2025 367,24 12.01.2026 367,24 10.02.2026 367,24 10.03.2026 367,24 10.04.2026 367,24 11.05.2026 367,24 10.06.2026 367,24 10.07.2026 367,24 10.08.2026 367,24
Jätta rahuldamata hageja sissenõudekulu hüvitamise nõue 10 eurot, intressinõue 1332,62 eurot ja haldustasu nõue 10,17 eurot.
4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 50,36% ulatuses hageja Bigbank AS-i kanda ja 49,64% ulatuses kostja I A kanda.
5.Määrata hageja Bigbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 735,64 eurot ja mõista I A ́lt Bigbank AS kasuks välja menetluskulud 735,65 eurot.
6.Jätta kostjal menetluskulude puudumise tõttu tema menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.08.2024 esitas Bigbank AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse I A (kostja) vastu. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 225,76 eurot, millest 10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 2 586,69 eurot viivis, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma ning mõista kostjalt alates 17.08.2024 kuni
2/12
tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% krediidisummalt aastas. Hageja palus jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
tagastamata
2.15.10.2024 esitas hageja vastavalt kohtu 20.09.2024 määrusele puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles loobus viivise nõudest täies ulatuses ning esitas teise nõudena uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise nõude vastavalt graafikule kogusummas 10 244,26 eurot. Kohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist ja haginõuete täpsustamist 17.10.2024 määrusega hagi menetlusse.
3.Vastavalt kohtu 13.01.2025 nõudele esitas hageja 27.01.2025 hagiavalduse tervikliku resolutsiooni, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 639,07 eurot, millest 10 eurot on sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu ja 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule alates 10.09.2025 kuni 10.12.2027. Hageja lõplik nõue sisaldub seega 27.01.2025 menetlusdokumendis.
4.Hagiavalduse, 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentide kohaselt on nõude asjaolud alljärgnevad.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi ka leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt oli krediidisumma 22 370 eurot, hageja tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamaksed summas 22 034,45 eurot. Lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 10 244,26 eurot.
6.Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 23,25%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 22 370 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 335,55 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lisaks on krediidi kuluse määr välja toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.
7.Intressimäär on välja toodud lepingus põhitingimustes, intressimääraks on 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0553% päevas). Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast.
8.08.11.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr.
9.Krediidi kulukuse määr aasta kohta oli lepingu muudatuse kohaselt 22,62%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 20 092,19 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 56 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 30 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.
10.26.07.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2, millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja lepinguhaldustasu, st krediidisaaja oli maksepuhkuse ajal vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk kuulus tagastamisele uue maksegraafiku 3/12
alusel. Lepingu muutmise eest kohustus krediidisaaja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 45 eurot. Seoses maksepuhkusega muutusid järgmised lepingu põhitingimused: lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr.
11.Krediidi kulukuse määr aasta kohta oli lepingu muudatuse kohaselt 23,10%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma jääk on 19 286,28 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 53 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu muutmise tasu suurus on 45 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.
12.Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletuseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, ütles hageja lepingu üles.
13.Alates 03.12.2021 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 13.12.2023 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 10 579,81 eurot, millest 7 035,54 eurot on arvestatud intressi katteks, 3 083,72 eurot on arvestatud krediidisumma katteks, 50 eurot on arvestatud lepingu haldustasu katteks, 75 eurot on arvestatud lepingu muutmise tasude katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot.
14.Vastavalt lepingu põhitingimustele teostas hageja krediidisumma kande osas, mida ei tasaarvestatud krediidiandja nõudega krediidisaaja vastu, kostja arvelduskontole nr xxx ja kostja palvel on teostatud krediidisummast ülekanded kolmandatele isikutele.
15.Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 19 286,28 eurot (krediidisumma 22 370 – tagastatud krediidisumma 3 083,72 = 19 286,28). Hageja hoiatas 13.11.2023 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 14.12.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 20 649,58 euro tasumist, millest 19 286,28 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 332,62 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 10,51 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 10,17 eurot sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 14.12.2023 e-posti teel aadressile xxx. Kostja on nimetatud e-posti aadressi esitanud hagejale oma kontaktandmete hulgas ning hageja e-kirja edastamise infosüsteemi andmete kohaselt on kiri edastatud kostjale, kostja on kirja kätte saanud ning selle ka avanud. 16. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 11.09.2023 osamakse summas 343,65 eurot; 10.10.2023 osamakse summas 311,67 eurot; 10.11.2023 osamakse summas 332,99 eurot; 11.12.2023 osamakse summas 332,99 eurot.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas hageja ka kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, Ekrediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Kliendi esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Samuti veendus hageja, et kostjal oli 4/12
krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 24.11.2021) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe tööandjaga osaühing xxx (reg. kood xxx) alates 07.06.2021, st üle 6 kuu.
18.Laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuteks keskmise netotöötasu 1 200 eurot. Kostja arveldusarve väljavõtte põhjal moodustus kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu 1 295 eurot (neto). Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid krediidikohustusi kokku 756 eurot kuus, sh kohustus xxx ASxxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS ning xxx AS ees. Kostja avaldas soovi refinantseerida kõik kohustused peale kohustuse xxx AS ees. Hageja tuvastas arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 829 eurot. Kostja andis laenutaotluses teada, et tal on kolm ülalpeetavat.
19.Krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 598,87 eurot kuus. Seega oli kostjal pärast refinantseerimist igakuisteks kohustusteks kohustus xxx AS ees summas 56 eurot kuus ning kohustus Bigbank AS ees summas 598,87 eurot kuus. Arvestades kostja poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1 200 eurot kuus, moodus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 54,57 ((598,87 + 56)/1200,00*100 = 54,57)%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,43% sissetulekutest ehk siis 601,13 eurot. Sõlmitud krediidilepinguga vähenesid kostja igakuised krediidikohustused summas 174,13 eurot (refinantseeritud kohustuste osamakse ühes kuus oli kokku 773,00 eurot ning pärast kohustuste refinantseerimist oli kuumakse suuruseks 598,87 eurot).
20.Lepingu katteks kostja poolt hagejale laekunud 10 244,26 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 11 790,19 eurot (22 034,45 – 10 244,26 = 11 790,19). Hageja on arvestanud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 14.12.2023 kehtivalt üles öelduks, selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Arvestades lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 16.08.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksete alusel muutub 10.09.2025 sissenõutavaks osamakse jääk summas 328,73 eurot, alates 10.10.2025 – 10.11.2027 igakuiselt 367,29 eurot ning viimane osamakse 10.12.2027 summas 367,29 eurot.
21.Kohus toimetas hagi kostjale kätte 04.11.2024. Kostja hagile ei vastanud.
22.Hageja hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega kätte toimetatud. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
23.12.03.2025 toimus kohtuistung, millel kostja osales. Kostja avaldas, et tal ei ole hagile vastuväiteid ja et ta tunnistab hageja nõuet, kuid tal ei olnud võimalik nõuet täita.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja poolt 15.10.2024 ja 27.01.2025 esitatud graafikule. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid. 5/12
25.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxx (dtl 87-94). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
26.Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Kohus on tuvastanud, et leping on hageja ja kostja poolt digiallkirjastatud 03.12.2021, digiallkirjastatud konteineris on leping, lepingu üldtingimused, maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 87-94). Kostja on 12.03.2025 kohtuistungil tunnitanud, et tal ei ole hagile vastuväiteid (dtl 176, ajamärk 00:03:52) ja et tal on hageja ees kohustus (dtl 176, ajamärk 00:03:56). Seega hindab kohus, et leping hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtivalt.
27.Lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Hageja on menetluses vaidlustamata asjaoludel ning ka tõenditest nähtuvalt täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning kokku lepitud summa ulatuses teinud väljamaksed kostjale summas 1105,51 eurot (dtl 117) ja kostja palvel kolmandatele isikutele kostja kohustuse täitmiseks kokku summas 20 928,94 eurot (dtl 118-123) ning täitnud seega kohustuse kanda kostjale ja kolmandatele isikutele üle krediidisumma, millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu. Lepingus kokku lepitud krediidisumma oli 22 370 eurot ning hageja on selgitanud, et tasaarvestas üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 335,55 eurot, mille tulemusena teostati krediidisumma väljamaksed summas 22 034,45 eurot (dtl 138). Seega on laen kostja käsutusse antud. Tegemist on kostja varasemate kohustuste refinantseerimisega.
28.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2021 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjaga sõlmitud lepingust tulenev krediidi kulukuse määr oli 23,25% aastas (dtl 89). Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,93%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
29.08.11.2022 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1 (dtl 96-102) ja 26.07.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 2 (dtl 104-110). Viimati sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppega muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr, millega seoses muudeti ka maksegraafikut. Krediidisumma tagastamise periood oli 10.08.2023 kuni 10.12.2027 ja see tuli koos intressi ja lepingu haldustasuga tagastada 53 osamaksega (dtl 106).
30.Lepingu lisa 1 järgne krediidikulukuse määr oli 22,62% (dtl 98) ja lepingu lisa nr 2 järgne krediidikulukuse määr oli 23,10% (dtl 106). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 6/12
alates 01.07.2022 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,18.%. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 kohalduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 22,25%.
31.Eelnevat arvestades ei ületanud krediidikulukuse määr lepingu ega selle lisade sõlmimise puhul krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
32.Hageja nõuab kostjalt esmajärjekorras 10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intressi, 10,17 eurot lepingu haldustasu ja 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma väljamõistmist. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
33.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
34.Hageja on hagiavalduse p-s 5 (dtl 7-9) ja 15.10.2024 menetlusdokumendi p-s 2.6 (dtl 137138) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Selgituste kohaselt omandas hageja teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
34.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus ta laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist ning kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikes teadaannetes teated puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Kohus on tuvastanud, et hageja esitatud registriandmete kohaselt (hagi lisa 23, dtl 73-78) kostjal maksehäired puudusid ning kostja tööandjaks oli alates 07.06.2021 xxx.
34.2.Laenutaotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1200 eurot (dtl 25). Hageja on esitanud ka kostja arveldusarve väljavõtte AS-s xxx (dtl 2831) ja xxx AS-s (dtl 33-72). Arveldusarvete väljavõtted on esitatud perioodi 01.07.2021 03.12.2021 kohta. Hagiavalduse kohaselt oli kostja arveldusarve väljavõtte põhjal kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu 1295 eurot (neto). Esitatud arveldusarve väljavõttelt nähtub, et kostja töötasu laekus xxx AS-i kontole ning töötasu laekumised on esitatud perioodil olnud järgmised: 07.07.2021 summa 815,31 eurot; 06.08.2021 summa 1159,89 eurot; 07.09.2021 summa 1175,06 eurot; 07.10.2021 summa 1552,83 eurot; 05.11.2021 summa 901,30 eurot. Eelnimetatud kogu perioodi keskmine töötasu on seega 1120,88 eurot, viimase kolme kuu keskmine 1209,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole korrektne
7/12
hageja väide, et kostja viimase kolme kuu keskmine töötasu oli 1295 eurot. Keskmine töötasu jääb kostja laenutaotluses märgitud suurusjärku.
34.3.Kostja on oma igakuised kohustused märkinud laenutaotlusel (dtl 25-26) ning hageja selgitas hagis, et tuvastas arvelduskonto väljavõtte põhjal kostja igakuised krediidikohustused, mille summaks oli kokku 829 eurot (dtl 8). Hageja selgituste kohaselt moodustus krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks 598,87 eurot kuus. Kuna kostja soovis kõikide teiste finantskohustuste, v.a kohustus xxx AS ees summas 56 eurot, siis pärast hagejaga sõlmitud refinantseerimislepingut jäid kostja igakuisteks kohustusteks kohustus xxx AS ees summas 56 eurot kuus ning kohustus Bigbank AS ees summas 598,87 eurot kuus ning arvestades kostja poolt deklareeritud sissetulekute keskmist suurust summas 1 200 eurot kuus (neto), moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 29,33% (654,87 * 100 / 1200 = 54,57 (dtl 8). 15.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,43% sissetulekutest ehk siis 601,13 eurot (dtl 138). 2021. aastal moodustus arvestuslik elatusmiinimum 233,57 eurot ning elatusmiinimumi arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused (dtl 138). Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et kostjale jäi igakuiste elamiskuludena kasutusse 601,13 eurot. Arvestades, et elamiskuludena jäi hageja arvestuse kohaselt kostja kasutusse 45,43% sissetulekutest ning arvesse on võetud sissetulekut summas 1200 eurot, on kostja kasutusse jääva sissetuleku summa 545,16 eurot (1200 x 45,43%), seega 55,97 euro võrra vähem, kui hageja on märkinud.
34.4.Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud kostja krediidivõime hindamisel arvestamata kostja eluasemekulutused ja kulutused ülalpeetavatele. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tarbija andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et ta elab eramajas ning tal ei ole ülalpeetavaid. See hageja väide ei vasta tõele, laenutaotluses oli kostja märkinud, et tal on kolm ülalpeetavat ning ta elab üüripinnal (dtl 23). 15.10.2024 hagi täpsustuses parandas hageja oma väidet ning kinnitas, et kostja andis võlausaldajale laenutaotluses teada, et tal on kolm ülalpeetavat ning et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega ja käesoleval juhul oli panga sise-eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ja oma ülalpeetavate ülalpidamiseks (dtl 138). Hageja üldsõnalistest selgitustest ei nähtu, mil määral mõjutas kolme ülalpeetava olemasolu ja üüripinnal elamine kostja krediidivõimet. Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei selgitanud hageja, kuidas konkreetselt on kostja krediidivõime puhul ülalpeetavatega arvestatud ja missuguse summa pank kolme ülalpeetava puhul piisavaks loeb (dtl 178, ajamärgid 00:11:45 ja 00:12:28). Seega on hagejal hindamata kolme ülalpeetava mõju kostja krediidivõimele olukorras, kus kostjale jääb pärast igakuiste finantskohustuste kandmist elamiseks 601,13 eurot. Kohus märgib, et tegelikult jäi kostjale igakuisteks elamiskuludeks veelgi väiksem summa (545,16 eurot), kui hageja on arvestanud (601,13 eurot). 2021. aastal, kui sõlmiti tarbijakrediidileping nr xxx, oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kui lähtuda konservatiivselt ainult ülalpeetavatest ja mitte kostja enda ülalpidamisest ning vajalikest elamiskuludest, siis oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 2 sätestatut arvestades ainuüksi laste ülalpidamisele kulunud 584 eurot (TMS § 132 lg 2 kohaselt suureneb võlgniku mittearestitav sissetulek iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra, seega arvestuslikult kulub ühele ülalpeetavale 1/3 palga alammäärast kuus). Kostjale oleks seega pärast laste ülalpidamist enda elamiskuludeks alles jäänud 53,13 eurot (601,13-584). Seda ei saa pidada piisavaks.
34.5.Kostja on märkinud laenutaotluses (dtl 23) ja kinnitas ka 12.03.2025 istungil, et ta elas lepingu sõlmimise ajal üüripinnal, üür oli 700 eurot ja kommunaalkulud 300 eurot (dtl 8/12
178, ajamärk 00:13:17). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud või muudest allikatest hankinud teavet selle kohta, kui suur oli kostja üürimakse, st oluline osa kostja elamiskuludest. Ka 12.03.2025 kohtuistungil ei osanud hageja selgitada, kuidas hageja hindas seda, et kostja elas laenutaotlusest nähtuvalt üüripinnal (dtl 177, ajamärk 00:10:30). Seega on hageja jätnud hindamata, missugune mõju on kostja krediidivõimele asjaolul, et kostja elas üüripinnal.
34.6.Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvad mitmed maksed eraisikutele ja laekumised eraisikutelt (näiteks xxxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx). Hageja on 15.10.2024 dokumendis märkinud, et hageja täpsustas kostjalt krediidivõimelisuse analüüsi käigus üle ka, mis kannetega on tegemist kostja arveldusarve väljavõttel isikule xxx, kuid ei ole esitanud selgitusi seoses kannetega teiste eraisikutega, kuigi ka need kanded olid sagedased.
34.7.Hageja ja kostja vahel 03.12.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist refinantseerimislepinguga. Hageja on 12.03.2025 istungil kinnitanud, et refinantseeritud on kogu nõude jääk, sealhulgas ka intress, viivis, lepingu sõlmimise tasu ja haldustasu (dtl 179; ajamärk 00:20:43). Juhul, kui refinantseerimisleping hõlmab algse laenu põhiosa, intressi ja viivist ning sisaldab omakorda intressi tasumise kohustust, peab vastutustundliku laenamise põhimõtet tõendama algse laenu andmisel ja refinantseerimisel. Käesoleval juhul ei ole hageja selgitanud, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud algsete lepingute sõlmimisel. Arvestades, et hageja puhul on tegu professionaalse laenuandjaga, pidi eelnimetatu selgitamise ja tõendamise kohustus hagejale teada olema.
35.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
36.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu ja selle lisade sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ja ülalpidamiskohustuse suurust. Andmeid on küll kogutud, kuid need on jäetud olulises osas hindamata.
37.Üksnes kostja sissetuleku, maksehäirete puudumise ja kostja pangakonto andmete osaline kontrollimine, kui sellele ei järgne analüüsi, missugust mõju need andmed kostja krediidivõimele omavad, ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
38.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et hageja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole ning kuna hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei kuulu hageja esmaselt esitatud nõue rahuldamisele. 9/12
39.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
40.Hageja on 15.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning on märkinud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 14.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Arvestades lepingu katteks teostatud makseid ei olnud hagiavalduse esitamise seisuga 16.08.2024 krediidisumma sissenõutavaks muutunud (dtl 138-139). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 10.09.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel graafiku kohaselt kogusummas 10 244,26 eurot, ja on esitanud maksegraafiku. Kuivõrd hageja on ise hinnanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis kohus nõustub hagejaga ja lepingu ülesütlemist põhjalikumalt ei analüüsi.
41.27.01.2025 esitas hageja hagiavalduse tervikliku resolutsiooni ehk hageja tervikliku nõude (dtl 163-164). Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 639,07 eurot, millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma ning alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja esitatud maksegraafiku järgne esimese osamakse maksepäev on 10.09.2025 ja osamakse summa 328,73 eurot ning viimase osamakse maksepäev on 10.12.2027 ning osamakse summa 367,29 eurot. Vahepealsed igakuised maksed on igaüks summas 367,24 eurot.
42.15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides toodud maksegraafik on identne ja kohus lähtub hageja teisena esitatud nõudest ning rahuldab hageja nõude sellest tulenevalt osaliselt. 43. Kohus märgib, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, sh selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS kommenteeritud väljaanne selgitab, et mitme alternatiivse nõude esitamisega on tegemist üksnes siis, kui hageja on esitanud mitu protsessuaalset taotlust, st iga nõue võiks moodustada eraldi hagi eseme TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes (TsMS § 370 kommentaar, p 3.2 a)). Praeguses olukorras ei ole tegemist alternatiivse nõudega, sest nõude ese on sama, summa on vaid väiksem. Teine nõue on esitatud juhuks, kui kostjal on õigus keelduda esimese nõude täitmisest. Tegemist on sama nõudega ja nö alternatiivsena esitatud nõude rahuldamine tähendab tegelikult hagi osalist rahuldamist (TsMS § 370 kommentaar, p 3.5.3 c)).
44.Seega ei ole käesoleval juhul tegemist hageja alternatiivse nõude rahuldamisega, vaid hageja nõude osalise rahuldamisega.
45.Kohtule arusaadavalt tunnistas kostja hageja teisena esitatud nõuet. 12.03.2025 kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tunnistab hageja nõuet (dtl 176, ajamärk 00:03:56) ning edasi toimunud kompromissi arutamisel nähtub kostja avaldustest, et ta on nõus hageja teise nõudega, mitte esmaselt esitatud nõudega (dtl 177, ajamärgid 00:08.47 ja 00:08.51). Hageja teisena esitatud nõude tunnistamine nähtub ka asja sisulisel arutamisel avaldatust (dtl 182, ajamärk 00:34:57).
46.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja jäi enne lepingu ülesütlemist võlgnevusse nelja osamaksega ning ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud samuti ühtegi osamakset, siis on põhjendatud 10/12
hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 10.09.2025 kuni 10.12.2027 vastavalt hageja 27.01.2025 menetlusdokumendis ja otsuse resolutsioonis sisalduvale maksegraafikule, kokku summas 10 244,26 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
47.Hageja hagiavalduses, 15.10.2024 ja 27.01.2025 menetlusdokumentides esitatud nõudes sisaldunud sissenõudmiskulude hüvitamise, intressi ja haldustasu nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 arvestades rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
48.Hageja palub jätta menetluskulude kostja kanda ja on oma menetluskuludena märkinud riigilõivu summas 1400 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot (dtl 9). 12.03.2025 kohtuistungil kinnitas hageja, et menetluskulude suurus ei ole muutunud (dtl 183, ajamärk 00:36:37). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
51.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. 52. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). 53. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Õigusabikulude summa on toodud koos käibemaksuga (dtl 81). Hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei kuulu käibemaks hagejale hüvitamisele ning kohus lähtub õigusabikulude puhul ilma käibemaksuta summast 81,97 eurot (dtl 81).
54.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (1400 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
55.Hageja lepingulise esindaja kulu summas 81,97 eurot on mõistlik ja põhjendatud
56.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1481,97 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv ja 81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.
57.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
11/12
58.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja haldustasu tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 20 639,07 euro tasumist (10 eurot sissenõudekulu, 1 332,62 eurot intress, 10,17 eurot lepingu haldustasu, 19 286,28 eurot tagastamata krediidisumma).
59.Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 10 244,26 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 49,64 % (arvestuse aluseks olev tehe: 10 244,26 / 20 639,07 * 100% = 49,64 %). Seega jäävad menetluskulud 49,64 % ulatuses kostja kanda ning 50,36 % ulatuses hageja kanda.
60.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1481,97 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 49,64 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,4964 * 1481,97 = 735,65 eurot.
61.Kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat ja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, seega ei ole tal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
12/12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.