1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. märtsi 2017 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt L.S. ja A.S. kanda.
3.Välja mõista L.S. lt ja A.S. lt solidaarselt kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks menetluskuluna 146 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Vabastada L.S. ja A.S. TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 1150 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.S. (hageja 1) ja A.S. (hageja 2) esitasid 27.05.2016 maakohtule hagi kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja) vastu kahjuhüvitise 11 750 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt alustas kostja hagejate suhtes täitemenetlusi. 23.09.2011 arestis kostja hagejatele kuuluva korteriomandi Sillamäel XXX. Arestimisaktil on võlgnikuks märgitud hageja 2. Kostja edastas enampakkumise teated 24.10.2011, 07.12.2011, 30.01.2012 ja 22.02.2012 ainult hagejale 2. Korteri alghinnaks määrati 12 000 eurot. Kuna enampakkumised nurjusid, määrati uueks alghinnaks 9000 eurot ja hiljem 6750 eurot. Korter müüdi 22.02.2012 enampakkumisel hinnaga 8250 eurot. 22.05.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20015 andis Viru Maakohus kostjale loa siseneda 25.05.2012 kell 10.00 hagejate nõusolekuta nende valduses olevatesse ruumidesse kinnisasja valduse äravõtmiseks ning vajadusel õigusliku aluseta kinnisasja valdavate isikute väljatõstmiseks. 25.05.2012 tõstis kostja hagejad korterist välja ja andis valduse üle uuele omanikule. Kostja rikkus täitemenetluse läbiviimisel seaduse nõudeid ja hagejate õigusi, mis tõi kaasa nende omandi müügi ebaõiglaselt madala hinnaga. Juhul kui kostja oleks teavitanud hagejaid nõuetekohaselt täitetoimingutest, siis oleksid hagejad saanud teostada oma õigusi täitemenetluses ning müüa korteriomandi turuhinnaga. Korteriomandi turuväärtus oli 2012. aastal 20 000 eurot. Seega on hagejatele tekkinud kahju 11 750 eurot (20 000 – 8250). Hagejad ei nõustunud kostja aegumise vastuväitega. Hagejad said korteri hindamisest teada kostja 20.06.2013 vastusest ja esitasid hagi 27.05.2016, s.o kolmeaastase aegumistähtaja piires.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada aegumist. Hagi on aegunud nii kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 9 kui ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 alusel. Hagejaid teavitati täitemenetluste alustamisest nõuetekohaselt. Täiteasjas nr 042/2010/3103 sai hageja 2 täitmisteate kätte isiklikult 28.10.2010. Täiteasjas nr 042/2010/3104 hagejale 1 saadetud täitmisteade anti kätte hagejale 2 28.10.2010. Kinnistusraamatus oli arestimise hetkel korteriomandi omanikuks märgitud hageja 2. Hageja 1 ei ole kohtutäiturit teavitanud, et korteriomand kuulub talle.
Hagejate väide, et 2011. aastal oli korteriomandi väärtus 20 000 eurot, ei ole tõendatud. 23.09.2011 toimus korteriomandi arestimine hagejate juuresolekul. Hagejad keeldusid arestimisaktile alla kirjutamast. Hagejad ei ole vaidlustanud kinnisasja arestimise akti, sh korteriomandi hinda, mis oli arestimisaktis 12 000 eurot. Arestimisel arvestab kohtutäitur korteri seisukorda ja enampakkumisel müüdavate korterite müügihind on reeglina madalam. Hageja 2 sai täitmisteate koos täitedokumendiga (22.02.2012 vara enampakkumise akt) kätte isiklikult 10.04.2012. 03.05.2012 kinnisasja väljaandmise teade oli adresseeritud mõlemale hagejale ja dokumendi võttis 03.05.2012 vastu hageja 2. Hageja 1 esitas 11.06.2013 avalduse korteri hindamisakti väljastamiseks. 20.06.2013 vastuses selgitas kohtutäitur, et korteriomandile ei ole eksperthinnangut tehtud, viidates täitemenetluse seadustiku (TMS) §le 74. Hageja 2 sai 22.02.2012 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest, kätte isiklikult 28.02.2012.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 10. märtsi 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt aegub KTS § 9 lg 9 järgi kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kohus ei nõustunud seisukohaga, et aegumistähtaeg algas ajast, millal hagejad said teada korteri hindamisest, s.o kostja 20.06.2013 vastusest. Vastuses ei ole märgitud korteri alghinda ega muid andmeid, mis võimaldaksid järeldada, et tegemist on sellise teoga, mille tagajärjel tekib hagejatele kahju. Lisaks ei tekita kohtutäituri poolt korteri hinna määramine iseenesest kahju. Kuna hagejad peavad kahjuks korteri väidetava turuhinna ja enampakkumise müügihinna vahet ning kahju põhjustanud teoks on korteri müük enampakkumisel alla turuhinna, siis algas aegumistähtaeg ajast, millal hagejad said teada korteri müügist enampakkumisel 8250 euroga. Samal ajal said hagejad teada ka kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust. 22.02.2012 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest, sai hageja 2 kätte isiklikult 28.02.2012 (tl 92) ja hageja 1 koos täitmisteatega isiklikult 11.11.2012 (tl 85), millele on ka hagiavalduses viidatud. Järelikult algas kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hageja 2 puhul 23.02.2012 kell 00.00 ja lõppes 23.02.2015 kell 24.00 ning hageja 1 puhul 12.11.2012 ja lõppes 12.11.2015 kell 24.00. Hagi on esitatud 27.05.2016. Seega on mõlema hageja nõuded aegunud ning hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Lisaks on küsitav, kas asja enampakkumise müügihinna ja turuhinna vahet saab üldse käsitleda kahjuna. Enampakkumisel müüakse vara võimalikult kõrge hinnaga, mis ei tähenda seda, et see peaks olema turuhind. Samuti ei saa asuda seisukohale, et väidetava kahju ja rikkumiste vahel on põhjuslik seos, kuna täitetoimingutest teavitamine ei taga täitemenetluses vara müüki turuhinnaga, täitemenetluses müüakse vara enampakkumisel parima pakkumise hinnaga. Ka ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et korteri turuhind oli 20 000 eurot. Riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et kahju hüvitamise eelduseks on see, et isik oleks kasutanud kahju vältimiseks kohaseid õiguskaitsevahendeid. Hagejatel oli võimalik esitada kaebused kohtutäituri tegevusele/tegevusetusele, sh vaidlustada kaebusega kohtutäituri määratud hinda (TMS § 217) ja esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223 lg 1). Hagejad neid võimalusi kasutanud ei ole. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L.S. ja A.S. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 10. märtsi 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1), mistõttu on rikutud hagejate õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kohus ei ole kõiki asjaolusid, tõendeid ja hagejate väiteid analüüsinud ning on jätnud asja sisuliselt hindamata; 2) viitab kohus aegumist reguleerivale üldnormile ehk TsÜS §-le 142, kuid otsusest ei tulene, millisest konkreetsest õigusnormist lähtus kohus kolmeaastase aegumistähtaja rakendamisel; 3) rikkus kostja oluliselt seaduse nõudeid ja seetõttu kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud kümneaastane aegumisaeg. Samas ka KTS § 9 lg 9 järgi aegub hagejate nõue kohtutäituri vastu kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates; 4) hakkas hagejate nõuete aegumistähtaeg kulgema 20.06.2013, millal nad said teada korteri hindamisest. Hagi on esitatud 27.05.2016, st kolmeaastase aegumistähtaja piires.
5.Kohtutäitur N. Malahhova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kohaldu asjas TsÜS § 149, kuna KTS § 9 lg 9 sätestab TsÜS §-s 149 sätestatud üldisest kümneaastasest aegumistähtajast lühema, kolmeaastase aegumistähtaja; 2) nõustub kostja kohtu seisukohaga, et kuna hagejad peavad kahjuks korteri väidetava turuhinna ja enampakkumise müügihinna vahet ning kahju põhjustanud teoks on korteri müük enampakkumisel alla turuhinna, siis algas aegumistähtaeg ajast, millal hagejad said teada korteri müügist enampakkumisel 8250 euroga. Samal ajal said hagejad teada ka kostjast kui kahju hüvitama kohustatud isikust. 22.02.2012 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest, sai hageja 2 isiklikult kätte 28.02.2012 ja hageja 1 koos täitmisteatega isiklikult 11.11.2012. Järelikult algas kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg hageja 2 puhul 23.02.2012 ja lõppes 23.02.2015 kell 24.00 ning hageja 1 puhul 12.11.2012 ja lõppes 12.11.2015 kell 24.00. Hagi on esitatud 27.05.2016 ning seega on nõuded aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
10.märtsi 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Hagejad on esitanud kostja (kohtutäituri) vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hageja nõudele kostja vastu kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (KTS § 9 lg 9) või 10-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 149). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (KTS § 9 lg 1) ning nimetatud nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9).
Seega on põhjendamatu hagejate väide, et kohtuotsusest ei nähtu, millisest õigusnormist maakohus 3-aastase aegumistähtaja kohaldamisel lähtus. Ekslik on ka see hagejate väide, et praegusel juhul kohaldub TsÜS §-st 149 tulenev 10-aastane aegumistähtaeg. Viidatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Eelnevast tulenevalt on tegemist sättega, mida kohaldatakse vastava erisätte puudumisel. Kuna praegusel juhul on olemas erisäte (KTS § 9 lg 9), ei kuulu TsÜS § 149 kohaldamisele.
7.2.Maakohus on õigesti leidnud, et A.S. sai 22.02.2012 vara enampakkumise akti, millega korteriomand müüdi 8250 euro eest, isiklikult kätte 28.02.2012 ja L.S. sai 22.02.2012 vara enampakkumise akti isiklikult kätte 11.11.2012. Eelnevast tulenevalt lõppes 3-aastane aegumistähtaeg A.S. i suhtes 23.02.2015 ja L.S. suhtes 12.11.2015 ning hagi esitamise ajaks 27.05.2016 olid hagejate nõuded aegunud. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et ülalmärgitud asjaolusid (enampakkumise aktide kättesaamise aega) ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Hagejate väide, et aegumistähtaeg peaks hakkama kulgema alates 20.06.2013, mil kohtutäitur vastas L.S. 11.06.2013 avaldusele (tl 90), on ekslik. 11.06.2013 avalduses soovis L.S. saada kohtutäiturilt korteri hindamisakti ning kohtutäitur vastas, et antud juhul hindamisakti ei koostatud, kuna võlgnikud (hagejad) 23.09.2011 arestimisaktis märgitud hinda ei vaidlustanud.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Viru Maakohtu 17.12.2015 määrusega anti A.S. ile riigi õigusabi ja määrati talle esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud määruse alusel esindas A.S. it maa- ja ringkonnakohtu istungil vandeadvokaadi abi A. Matvejev. Vandeadvokaadi abi A. Matvejevi tasutaotlused on lahendatud erandi määrustega ning Viru Maakohtu 17.12.2015 määruse alusel jäävad nimetatud õigusabikulud riigi kanda. Viru Maakohtu 06.07.2016 määrusega vabastati L.S. ja A.S. menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 eurot tasumise kohustusest. Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2017 määrusega vabastati L.S. ja A.S. menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 550 eurot tasumise kohustusest ning neid kohustati tasuma riigilõivu 50 eurot. L.S. ja A.S. on riigilõivu 50 eurot tasunud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb L.S. ja A.S. vabastada riigilõivu 1150 (600+550) tasumise kohustusest, kuna nende ainsaks sissetulekuks on pension ja seetõttu ei ole nad suutelised riigilõivu tasuma. Kostjat esindas ringkonnakohtu istungil vandeadvokaat H. Villers ning tema taotluse kohaselt on ta kulutanud materjalidega tutvumiseks 0,45 tundi ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisele ja osalemisele ringkonnakohtu istungil koos sõiduga marsruudil JõhviTartu-Jõhvi (260 km) 2,15 tundi, kokku 3 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis ringkonnakohtu istung 17 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses on koos kohtuistungiks ettevalmistamisega kokku 1 tund ning arvestades tunnihinda 120 eurot (koos käibemaksuga) tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 120 eurot. Põhjendatud ja vajalik sõidukulu 260 km läbimiseks on 26 eurot (260x0,1). Kokku tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista 146 eurot (120+26). Ringkonnakohus märgib, et hagejate majanduslik seisund võimaldab neilt menetluskulu 146 eurot välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.